Millise menüü peavad koostama taimetoitlased?
- This topic has 23 replies, 16 voices, and was last updated 16 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Täistaimetoitlaste menüüs on liiga vähe täisväärtuslikku valku, Vitamiin B12, D-vitamiini ja rauda.
‘vegan’-ite menüüs on küll tõesti valke vähe(Vegan ehk siis taimetoitlane kes ka muna/piimatooteid ei söö) kuid Vitamiinide ja raua jaoks on apteekides täiesti selline valmis kompott müügil ja üsna odavalt.
Ma vabandan kui eksin, aga olen aru saanud, et veganite enese arvates on see puulehe söömine just see kõikse loomulikum ja inimesele omasem tegevus. Aga mis kuradipärast neile siis tööstuslikult toodetud vitamiine ja lisandeid süüa kõlbab. Selle teoga tunnistavad ju ise ka, et tegelikult nende organism ikka vajab neid aineid mida nad oma männikoorest kätte ei saa.
Taimetoitluse poolt ja vastu arutlemiseks oleks kena teha uus teema, siin võiks vastata teemaalgataja küsimusele.
Väljavõte foorumi reeglistikust:
15. Ära juhi teemat meelega algse postituse ideest kõrvale. Ka juhul kui teemaarendus on viinud uu(t)e teema(de)ni, on nende üle põhkjalikumaks arutlemiseks soovitav teha uus ja vastav teema.
Kurb, kui keegi luges minu suhtumisest välja vaenu taimetoitlaste suhtes. Eskimo näide tähendas seda, et tihti me üritame kopeerida mingit dieeti teistest oludest. Aga me elame siin kus me elame ja me ei saa endale lubada seda, mida peetakse täiesti igapäevaseks kusagil Indias (tihti neid imesid sealt imporditakse) või Lõuna-Hispaanias. Siin on olud karmimad. Ma ei ole vaenulik taimetoitlaste suhtes, aga nende argumendid jätavad ikkagi kõvasti soovida. Antud teema algatajal on ka probleem – nahaga. Ja ta loodab seda taimetoitlusega leevendada. Kahjuks ei ole seda keegi põhjendanud, et see aitab. Ja kui ma olen äkki valel teel, kas siis on mul sellest kergem, kui mul on sellel teel palju kaaslasi – põrutagem koos kuristikku!
Kutsun üles inimesi mõtlema tõsiselt asjade üle, mida nad endaga ette võtavad. Üks asi on pulli teha, aga kui tahad probleemist vabaneda, siis mõtle tõsiselt. Kui sa oma kaitseinglit ikka väga palju kiusad, siis võib ta ühel heal päeval minema lennata.
Sinu (miss Gold) postitusest võib välja lugeda , et taimetoitlaseks hakkamise põhjus ei ole ideoloogiline . Kui loomaliha vastu hakkab äkki siis kala läheb rohkem peale. Valku rohkem kui vaja.Raua allikaks võib näiteks spargel või õun sobida.Õun ikka maitseb ju.Ma alati kui viinahimu tekib söön paar õuna (aitab isegi selle vastu).Või kevadel söö maasikaid näiteks , naistele maasikad ikka meeldivad ju
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sinu (miss Gold) postitusest võib välja lugeda , et taimetoitlaseks hakkamise põhjus ei ole ideoloogiline . Kui loomaliha vastu hakkab äkki siis kala läheb rohkem peale. Valku rohkem kui vaja.Raua allikaks võib näiteks spargel või õun sobida.Õun ikka maitseb ju.Ma alati kui viinahimu tekib söön paar õuna (aitab isegi selle vastu).Või kevadel söö maasikaid näiteks , naistele maasikad ikka meeldivad ju” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Taimset rauda siiski ei pidavat nii hästi omastama, kui loomset.
Taimset rauda siiski ei pidavat nii hästi omastama, kui loomset.Jah, taimedes on raskeminiomastatav mitteheemne raud
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Taimset rauda siiski ei pidavat nii hästi omastama, kui loomset.Mõnede arvates ei pruugi see üldse halb olla
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lõik mingist “taimetoitlaste vastulöögi” artiklist
(Mõlemad raua tüübid erinevad üksteisest ja ka organism käsitleb neid veidi erinevalt. Lihast saadav raud imendub kiirelt ning jätkab imendumist ja talletumist hoolimata sellest, kas keha vajab seda või mitte. Taimne raud seevastu kipub olema seotud teiste toitainetega ja on vaja esmalt lahti murda, et organism saaks teda omandada. See üksnes ei aeglusta raua imendumise protsessi, vaid võimaldab ka kehal piirata koguseliselt, kui palju rauda üldse vastu võetakse. Mitteheemse raua varud on madalad võrreldes heemse rauaga, kuna keha võtab vastu üksnes niipalju, kui vajab; imendumine langeb, kui rauavarud suurenevad.
Mitteheemse raua madalam imendumise tase on asjaolu, mida lihatööstus ja mõned terviseasjatundjad esitavad sageli puudusena. See pole aga nii, sest taimsel raual on mõned olulised eelised lihast saadava raua ees. Heemse raua suurem varu on riskifakor südamehaiguse ja suhkrutõve tekkeks. Taimse raua imenduvust võib märgatavalt tõsta lihtsalt C-vitamiini, näiteks värske apelsinimahla, lisamisega toidule. Mitteheemse raua imendumist võib neljakordistada kui koos sellega tarbida 75mg C-vitamiini (võrdne kogus 200ml apelsinimahlaga). Selle imendumine võib aeglustuda tees ja kohvis leiduvate parkainete tõttu, fütaatide tõttu mitmetes teraviljades ja kaunviljades, oksaalhappe tõttu spinatis, lehtpeedis, marjades, šokolaadis ja tees ning seega peaks neid vältima, kui süüakse kõrge rauasisaldusega toitusid. Piimatooted ja kaltsium võivad samuti olla negatiivse mõjuga.)
arvamusi igasuguseid , mine võta kinni kellel õigus on
edit: link kah kui keegi tervet artiklit lugeda viitsib
Ülevaade heemse ja mitteheemse raua imendumisest:
http://www.ajcn.org/cgi/reprint/31/1/134.pdf
Nii lihast kui taimedest imenduva raua hulk sõltub keha rauavarudest. Viidatud lingis tuuakse välja uuringud, mis seda demonstreerivad. Väide, et heemse raua imendumist keha ei reguleeri, on vale.
Taimsetes rauaallikates on tihti kaasas antitoitained, mis takistavad raua ja muude mineraalainete imendumist. Taimetoitlaste artikkel toob nendest välja fütaadid ja oksaalhappe. Artiklis esitatakse seda kui positiivset fakti, raud on seotud teiste toitainetega ja tuleb enne lahti murda. Fütiinhapet inimene lagundada ei suuda, seega jäävad fütiinhappe poolt seotud mineraalained imendumata.
Mitteheemse raua imendumine oleneb antitoitainete ja imendumist soodustavate ainete olemasolust ning kogusest. Imendumist soodustavad liha ja vitamiin C. Mõlemad võivad mitteheemse raua imendumist mitmekordistada. Kõrgete rauavarudega inimene omastab heemsest rauast umbes 15% ja mitteheemsest rauast imendumist soodustavate faktorite puudumisel ligikaudu 2%. Madalate rauavarudega inimene omandab heemsest rauast ~35% ja mitteheemsest rauast piisava vitamiin C ja liha olemasolul 20%.
Näiteks sealihas on 30-40% rauast heemne raud, ülejäänud mitteheemne.
- You must be logged in to reply to this topic.