Miks võtame sügisel kaalus juurde ja kuidas seda vältida.
- This topic has 16 replies, 7 voices, and was last updated 12 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Külm?
Esimese asjana tuleb pähe, et jahedamate ilmadega on meil vaja hoida sooja ning rasvakihi kogumine võiks meid seejuures aidata. VALE! Liigsöömisega kaasnevad ülekilod tulevad valge rasvkoe arvelt. Valge rasvkude on meie jaoks tegelikult energiadepoo, mitte soojahoidja. Sooja annab pruun rasvkude, mis hoiab lapsi esimesel eluaastal külma eest ning mis hiljem asendub valge rasvkoega.Nälg?
Mõeldes meie esivanemate peale, võib arvata, et talvine aeg tähendas neile potentsiaalset nälga. Kuna rasvkude on energiatagavara, siis sügisene rasvakogumine võis olla eluliselt tähtis talve üleelamiseks. Nii “programmeeriti” sügisene isutõus ka tulevaste põlvede jaoks kehasse sisse. Kes oleks arvanud, et tulevased põlved ei nälgigi talvel, vaid saavad pikkadel õhtutel telekast Family Guyd või Youtubest Lady Gagat vaadates mõnusasti šokolaadi, jäätist ja burksi mugida.Loe edasi: Sügisene kaalutõus. Kuidas seda vältida?
Võiksid hiljem analüüsida erinevust eelmise ja selle aasta talve lõpus: see sügis-talv valgus-teraapiaga ja eelmine ilma- et kas on mingit erinevust tagantjärgi vaadates?
Ja palju selline teraapia maksab?
Kehakaalu seisukohalt on üsna keeruline sellist analüüsi teostada, kuna kaalukõikumises osaleb väga palju erinevaid faktoreid: elukorraldus, stress, töö- ja peresuhted, motivatsioon, toitumine jne.
Ometi ma usun, et valgusteraapia võib teatavat mõju avaldada, kuna fakt on see, et pimedal ajal meil ei ole nii palju energiat kui valgusrohkel suvel. Aga ega ka talved/sügised pole vennad – võrdleme kas või seda ning eelmist aastat.
Olen hindu natuke uurinud ning tundub, et on salonge, kes pakuvad valgusteraapiat seotuna mõne muu teenusega või siis on neil kõrgem hind teatava miljöö tõttu – nende poole tunni hinnad algavad u 20 eur-ist.
Terviseasutustes (nagu näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla Hea Tervise Keskuses) on 30 minuti hind 4 eur ning ostes 10 korda, on see veelgi odavam. Ise käisingi seal 10-11 korda katsetamas, med-õed teadsid rääkida, et seal käib inimesi väga harva. Tundus, et hommikune ärkamine muutus küll veidi lihtsamaks ja enesetunne oli ka hea. Samas, irooniana olid mu teraapia ajal ka väljas veel väga päikesepaistelised ilmad ning oma doosi valgust sain kätte ka hiljem kui pärast seansse tund aega koju jalutasin. Ilmselt oleks pidanud alustama novembris.
On veel üks võimalus nimetatud teraapiat kasutada – osta omale spetsiaalne lamp (koju või tööle), ma usun, et see võib olla üsna efektiivne ning selleks ei pea spetsiaalselt kuhugi 30 minutiks lihtsalt istuma minema.
Kui kellelgi on veel valgusteraapiaga kogemusi, siis ootan huviga arvamusi.
Rohkem rõõmsaid inimesi ka talveperioodiks!
Nujah. Ja valgusrohketes ekvaator-riikides pole sügisel nagu uimasust ollagi vist, seega mingi seos valgusega on, ja oleks huvitav kuulda eksperimente.
Aga äkki hoopis valguteraapia, valgusalongis. Või valgurohketes riikides, külv
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kah mõte, eksole.
Olen näinud videot, kus öeldi, et valku kulub päevas 30g, seega kui me nüüd rohkem tarbime seda, siis see liigne proteiin lähebki teraapiaks ja teeb erksaks ja muud võib-olla siis?
Siinkohal minul puuduvad teadmised. Aga tundub, et saate siit teema-arendus punktist juba ise ilusti edasi minna, ilma minuta.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui türosiin jõuab ajju enne trüptofaani, siis vitamiinide B-3, B-5, B-6 ja C ning mineraalide tsink, raud ja vask abil sünteesitakse ärkvelolekuhormoone adrenaliini, noradrenaliini ja dopamiini (neid nimetatakse katehoolamiinideks ja nende abil saab võimalikuks keharasvade kasutamine energeetiliseks otstarbeks), mis põhjustavad energiataseme tõusu ja aitavad võidelda stressiga (oled stressis, siis söö valku, mitte süsivesikuid!) ning selle tulemusena me tunneme end tegusana.
Kui võidab trüptofaan, siis vitamiinide B-3 ja B-6 abil sünteesitakse “mõnuhormoon” serotoniini, mis on lõdvestava ja isegi valuvaigistava toimega ning aitab vältida depressiooni. Serotoniin on muide omakorda eelastmeks une ja ärkveloleku rütmi kontrollivale hormoon melatoniinile.
Kuidas oleks võimalik mõjutada türosiini/trüptofaani võidujooksu? Valgurikkad toidud (liha, kala, munad) sisaldavad palju türosiini ja vähem trüptofaani, viimane on aga suures ülekaalus rohke tärklise- ja vähese valgusisaldusega toiduainetes (kõik teraviljatooted!), millele lisandub veel insuliini abistav toime trüptofaani pääsemiseks ajju. Seega on energiataseme reguleerimise võtmeks tähelepanu pööramine eelkõige toidukorra valkude ja süsivesikute sisaldusele.
Täispikkuses artikkel siin: http://www.fitness.ee/?act=article&articleID=985
Täispikkuses artikkel siin: http://www.fitness.ee/?act=article&articleID=985
Minu mäletamist-mööda on Bon-foorumis seda artiklit korduvalt ümber lükatud. Alustades sellest, et artiklil pole viiteid, ja lõpetades sellega, et personaal-treenereid ei peaks teaduslikumas psühholoogia/psühhiaatria valdkonnas eriti tõsiselt kuulama. Mis selles artiklis muidu meeldib üldse? Kas see idee, et oletatakse et inimese sees on võistlus või? Või mis meeldib?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Keep it simple, inimesed… Ma arvan, et enamus meist ei jaksa pidevalt meeles pidada, et mis nüüd enne ajju jõudma peaks ja mida selleks teha. Lisame juurde veel asjaolu, et suurem osa inimesi armastab süüa seda, mille järgi parajasti isu on.
Kuid tuleb tõdeda, et enda peal erinevaid teooriad katsetada on üsna põnev.
Minu mäletamist-mööda on Bon-foorumis seda artiklit korduvalt ümber lükatud. Alustades sellest, et artiklil pole viiteid, ja lõpetades sellega, et personaal-treenereid ei peaks teaduslikumas psühholoogia/psühhiaatria valdkonnas eriti tõsiselt kuulama. Mis selles artiklis muidu meeldib üldse? Kas see idee, et oletatakse et inimese sees on võistlus või? Või mis meeldib?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Antud juhul nõus. Viskasin pilgu peale ja olgugi, et hüpoteesid on huvitavad, siis olen skeptiline…
Aga kas sügisene juurdevõtmine on planeedi kõikides piirkondades aktuaalne, või ainult osades piirkondades?
Kirjutasin ka ise sellest teemast natuke aega tagasi. http://www.kaalustalla.ee/blogi/kas-talvine-kaalutous-on-paratamatu/
Ülimalt põhjalikult ei süvenenud, kuid midagi märkimisväärset ei avastanud. Kaalutõus sügisel/talvel võib juhtuda natuke suurema tõenäosusega, kui muudel aasta-aegadel, aga see pole siiski raudreegel. Nüansse on palju ning ma usun, et enamike inimeste puhul on põhjused võimalik välja selgitada.
Tore näha mitmeid artikleid ja mitmeid arvamusi.
Ma ise just mõtlen seda hetkel, et ei tea kas planeedi riisi-piirkond ka sügisel juurde võtab või mitte? Võib-olla on küsimus ainult Euroopa osas.
Aga võib-olla looduse arvates ongi tervislik juurde võtta aeg-ajalt, ja siis alla taas.
Näiteks arvatakse, et kõhulahtisus ongi hea aeg-ajalt, ja aju seda ise tekitab vahel meelega.
- You must be logged in to reply to this topic.