Miks kütta ahju antiikmööbliga … I osa
Avaleht » Forums » Päevakajaline » Uudiste ja artiklite järelkaja » Miks kütta ahju antiikmööbliga … I osa
- This topic has 25 replies, 18 voices, and was last updated 16 years, 6 months tagasi by
R.Tamm.
-
AutorPostitused
-
juuli 23, 2009 at 8:53 e.l. #208702
R.Tamm
MemberMinuarust mõiste “antiikmööbel” pole päris õige, liha pole ju nii suure hinnaga.Ise ostan oma kontaktide käest lausa poolmuidu hinnaga seda.
Samahea oleks kui ostaksin antiik-taburette mõne krooni eest et ahju kütta, ei tuleks ju kuu jooksul suurt kulu kokku.
Paraku antiik-taburetid on mõnest kroonist tunduvalt kallimad, ses suhtes minu arust pole hea võrdlus.
Antiikmööbli väärtus ei sõltu selle hinnast. Hind sõltub selle väärtusest. Ja kui hind ei kajasta tegelikku väärtust: ei ole tähtis, kui kallilt või odavalt me endale antiikmööbli suudame hankida – antiikmööbel on ta sellest hoolimata. Ja sellega ahju kütta otstarbekas ei ole.
Küttepuu tõesti maksab pea alati kordades vähem, kui (antiik)mööbel. Ja küttepuule (halg) muud rakendust peale sellega kütmise üldjuhul ei leia.
Tore metafoor on sellest antiikmööbli-näitest saanud selle ca paari aastaga.
juuli 23, 2009 at 11:08 e.l. #208718joker
MemberAga mis vahet seal on? Üks sööb rohkem valku, teine vähem – ja vaieldakse hullumoodi
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma usun, et pigem on küsimus selles, kuidas üks või teine organism suudab toime tulla “kütusega”, mis valkudest puudu jääb, et mingitki kaloraazhi kokku saada.
Kui sööd vähe valku, siis ülejäänud kaloraazh peaks ju loogiliselt tulema kas rasvadest või süsivesikutest.
Rasvade puhul vaja nati rohkem teadmisi. Pole nii, et vintsutad päev läbi rasva ja vorm äge ning lihas kasvab. Samamoodi peab ettevaatlik olema süskaritega. Muidugi juhul kui pole aega-tahtmist 3x päevas trenni teha jne.
Ja kasvamiseks on nagunii teised vahendid .. nagu kreatiin ja beeta-alaniin jne
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja üsk vanarahva tarkus veel: Söö sibulat ja kala , siis …
juuli 23, 2009 at 12:29 p.l. #208728Samakamees
MemberJa üsk vanarahva tarkus veel: Söö sibulat ja kala , siis …siis mida ? ma ei tea sellist vanarahva tarkust
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>juuli 23, 2009 at 1:03 p.l. #208731Amarillo
Membersiis mida ? ma ei tea sellist vanarahva tarkust
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>viagrat pole vaja
juuli 23, 2009 at 1:36 p.l. #208734Blackdom
MemberKüttepuu tõesti maksab pea alati kordades vähem, kui (antiik)mööbel. Ja küttepuule (halg) muud rakendust peale sellega kütmise üldjuhul ei leia.Tore metafoor on sellest antiikmööbli-näitest saanud selle ca paari aastaga.
Küttepuu annab ka rohkem sooja ja on võrreldes antiikmööbliga keskkonnasõbralikum ahju pista
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>juuli 23, 2009 at 7:00 p.l. #208780Arnold
Member“Nii on – mis kuradi valgust te siin räägite!”
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>P.S. Korralikust sportlase toitumisest loe näiteks siit!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>P.P.S. loe läbi ka “Toitumise algtõed”
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>juuli 23, 2009 at 7:34 p.l. #208783Mart Muru
Membersiis mida ? ma ei tea sellist vanarahva tarkust
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tuleta
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>juuli 23, 2009 at 7:44 p.l. #208786Capricorn
MemberNeed soovitusvahemikud on siis vajalikud selleks, et saavutada lämmastiku tasakaal (kehast eralduva lämmastiku hulk on võrdne tarbitava lämmastikuga. Ehk siis me tarbime täpselt sama palju valku, kui keha ära kulutab ja lõppkäive oleks siis null.Ammoniaagilõhnaline (ammoniaak- lämmastiku ja vesiniku ühend) higi kuulub vist ka selle teema alla. Kui tarbisin palju valku, siis oli ikka kõva ammoniaagihais juures riietel peale trenni, praegusel hetkel kui valgu kogused on tagasihoidlikumad, pole sellist asja enam märganud. Ühesõnaga enam ei ole antiikmööbli põlemise lõhna tunda?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>juuli 23, 2009 at 8:55 p.l. #208807joker
Member“Nii on – mis kuradi valgust te siin räägite!”
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
P.S. Korralikust sportlase toitumisest loe näiteks siit!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>P.P.S. loe läbi ka “Toitumise algtõed”
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Selles teises lingis on küll ikka väga palju jama sees
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Näidismenüü1
Hommik: 1 greip, 150g jogurtit
Lõuna: pool tassi rasvata piima, köögiviljasupp, 6 täisterakreekerit
Õhtu: pool tassi rasvata piima, 180 g valges veinis hautatud turska, 180g ploome
Teine “kaval” mõttetera kivipalluri-taktikast: vältige soola siis näete parem välja jne jne
Muidugi selliste “nippide” puhul asjad toimivad … mõnda aega
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Rücky artiklis toodud valgukogus on ok. Kes tahab ja maitseb võib alati rohkem süüa, lihase kasvukohalt ilmselt vajadust pole … aga kuskilt maalt jääb mulje nagu valku ei tohiks üldse süüa – see on ju ka vale. MASU ajal muidugi väga müüv mõte
Kunagi oli üldse päris “õpetlik” asi – kui härra Otsus treeninglaagris käis maha numbri 0,3g valku päevas on maksimum. Kohe oli ustavaid jüngreid, kes kukkusid tõde kuulutama – ja teisi lollideks tembeldama, kes sellesse numbrisse skeptiliselt suhtusid. Aasta hiljem Otsus samas laagris hakkas ise naerma, et kus ta sellise numbri võttis või pigem, et kust selline number võeti – et see on täiesti jabur ju keel vääratas vms kui see tõesti tema oli kes seda väitis.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nii et rohkem praktiseerimist seltsimehed
juuli 24, 2009 at 2:24 p.l. #208900asdfghjkl
MemberHinnavahe on pea 15 kordne!Tatar 3 krooni ja 70 senti
Sealiha 28 krooni ja 70 senti
Veiseliha 54 krooni
20% hapukoor 12 krooni 25 senti
Tore on, kui saad odavamalt, kuid hinnavahe on võrreldav alles siis, kui saad 50% alla.
Mis kopikaid need arvud nüüd näitavad.
10kg liha maksab poehinnaga alla 1000 krooni, on nii? antiik-taburett maksab aga ilmselt 10000 kr.
Seega valgurohke menüüga toiduhind kokku tuleb tänapäeva mõistes tühine väike summa, on olnud inimesi, kes siin foorumis on öelnud, et neil läheb toidu peale isegi 3-4t kr kuus, minu arust saab pooleteise tuhande eest inimese kohta valgurikka hea menüü. See poolteist tuhat on niiväike raha. Seda kulutab 90% inimestest toidupeale, vähemalt selle summa. Seetõttu mulle ongi üllatav näha, et räägitakse valgu puhul rahast, ja võrreldakse veel antiigi-hindadega.
juuli 25, 2009 at 2:15 p.l. #209096R.Tamm
MemberMis kopikaid need arvud nüüd näitavad.10kg liha maksab poehinnaga alla 1000 krooni, on nii? antiik-taburett maksab aga ilmselt 10000 kr.
Seega valgurohke menüüga toiduhind kokku tuleb tänapäeva mõistes tühine väike summa, on olnud inimesi, kes siin foorumis on öelnud, et neil läheb toidu peale isegi 3-4t kr kuus, minu arust saab pooleteise tuhande eest inimese kohta valgurikka hea menüü. See poolteist tuhat on niiväike raha. Seda kulutab 90% inimestest toidupeale, vähemalt selle summa. Seetõttu mulle ongi üllatav näha, et räägitakse valgu puhul rahast, ja võrreldakse veel antiigi-hindadega.
See antiikmööbli-jutt on lihtsalt kujund. Selle eesmärk ei ole võrrelda antiikmööbli ja valgu, vaid valgu (antiikmööbel) ja nt süsivesikute hinda. St. soodsam on energiat saada süsivesikutest (ja rasvast) kui valgust.
Tegelikult ma usun, et see mõte on sulle selge. Kui keegi seda antiigi-näidet kuidagi teisiti kasutab/on kasutanud, siis ei ole see vast enam ka seesama kujund.
Mis aga puutub nn. tavainimese ja toitumisteadliku inimese menüüd ning selle maksumust: ega hinnavahet tõepoolest ei pruugi ollagi. Kuigi kvaliteedivahe on väga suur. Kui õigesti meenub, siis olen varemgi teinud ettepaneku kellelgi foorumlastest teha arutluse all olevast teemast uurimus. Nii toimin ka nüüd ja kutsun üles: kellel vaja uurimusteemat (seoses õppetööga nt), võiks uurida eesti elanike erinevaid toitumisharjumusi ja nende seoseid nn. toidukorvi maksumusega. Uurimuse raames võiks kindlasti küsida inimestelt ka seda, mis ajendab neid üht või teist ostuotsust tegema: maitse, käepärasus, valmistamise/tarbimise lihtsus, toidu funktsionaalsus vms.
Mina olen tähele pannud, et sageli ei olda niivõrd oma kõhu, nagu öeldakse, vaid maitsemeele “orjad”. Ostetakse seda, mis maitseb. Lähtutakse tihti ka hinnast, kuid eesmärgiks on siiski võimalikult väikese raha eest lihtsalt valmistatavat või valmistoodet saada,mis ka maitseks hästi (tarbija harjumusele vastavalt). Muu on teisejärguline või üldse mitte märkimisväärne.
Nt: ostetakse sai ja keeduvorst ning neist koosnebki eine. Olen provotseerivalt pärinud, et millest selline valik. Vastuseks saan, et liha on liiga kallis. Mina olen andnud seejärel (taas provotseeriva) soovituse osta nt nisujahu ja liha üldmaitseainet. Tuleks soodsam.
-
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.