Miks kütta ahju antiikmööbliga … I osa
- This topic has 25 replies, 18 voices, and was last updated 16 years, 6 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tagasi uudise / artikli juurde
Pagana raske on nende artiklitega algust teha. Asja tuum on endal selgelt peas paigas, kuid ei tea kuidas mõtte toimetamist lugejatele alustada. Aga heakene küll, asun kohe asja kallale.
Miks kütta ahju antiikmööbliga??? Vanad ja teadjamad tegijad vist teavad millest saab juttu olema. Aga räägime siinkohal asja lahti ka neile, kel veel aimu pole, millest käib jutt. Ega ma ausalt öeldes pole ka ise 100% kindel, kuid minu arusaamistmööda pärineb see ütlus (milleks kütta ahju antiikmööbliga) vanameister Indrek Otsuselt, kes tõi selle lause näol paralleeli asjaolule, kui tarbida valku liig…
Mind huvitaks, mida siis tegijad antud teema kohta arvavad? Nii artiklis mainitud Kiivikas, Kalmus kui ka hetkel teemat lugev Joker?
Mind huvitaks, mida siis tegijad antud teema kohta arvavad? Nii artiklis mainitud Kiivikas, Kalmus kui ka hetkel teemat lugev Joker?Mina ei loe midagi. Ma ei oskagi lugeda. Ma ei oska teemast lihtsalt välja minna enam. Yesss jälle Fit kukub
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mina ei loe midagi. Ma ei oska lugedagi. Yesss jälle Fit kukub” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pfff. Kamoon, Simmo.
Ega sa ise ka kahe suupoolega saia sisse aja. Oled ju ka pigem “valgu-rasva” dieedi pooldaja. Ehk valgustad ka teisi paganaid, milline on õige usk?
Kui kütan enda ahju antiikmööbliga siis muutun ise varsti antiikmööbliks… loogika missugune.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minuarust mõiste “antiikmööbel” pole päris õige, liha pole ju nii suure hinnaga.
Ise ostan oma kontaktide käest lausa poolmuidu hinnaga seda.
Samahea oleks kui ostaksin antiik-taburette mõne krooni eest et ahju kütta, ei tuleks ju kuu jooksul suurt kulu kokku.
Paraku antiik-taburetid on mõnest kroonist tunduvalt kallimad, ses suhtes minu arust pole hea võrdlus.
No aga üldiselt on ikkagi liha hind kallim kui riisi või tatra oma. Näiteks veiseliha 100g 185Kcal vs tatar 352Kcal Miks kütta ahju antiikmööbliga kui saab kordades otstarbekamalt.
Jaga meile oma lihatutvusi
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jeerum! See foorum jookseb ikka öösel peale 12.00 eriti kinni!!
No aga üldiselt on ikkagi liha hind kallim kui riisi või tatra oma. Näiteks veiseliha 100g 185Kcal vs tatar 352Kcal Miks kütta ahju antiikmööbliga kui saab kordades otstarbekamalt.Jaga meile oma lihatutvusi
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jeerum! See foorum jookseb ikka öösel peale 12.00 eriti kinni!!
Kordades? Ehk 2 korda kõigest? Ja mis siis rahasumma erinevus tuleb? Tuhat krooni versus tuhat kopikatega, suur erinevus või?
(Minu kontaktid on väga kuldaväärt, ja need lõin tänu MASU-le, ühe siinse foorumi kasutajaga olen ka neist rääkinud ja kui vaja saab diili teha, kui tal tõsisemat soovi, samamoodi on oma kontaktibaas paljudel, kes saab soodsamalt-mugavamalt ravimeid, kes liha, see on ka loogiline areng. Kuid minuj utu point oli selles, et ka Selveri hinnaga liha on suht soodne, muidugi minu poole hinnaga liha veel soodsam. Et idee oli öelda, et tegu pole antiik-taburetiga, vaid üsna lähedase hinnaga süsivesikule.)
Mul on kuskilt meelde jäänud, et vanameister Otsus on soovitanud keskmiselt tarbida 1,6-1,8g valku 1kg kohta. Kui käsil on karm massiperiood, siis ajutiselt ratsiooni suurendada. Ise olen söönud nii 2,5-3g kui 1,5-2g. Ütlen ausalt, et mulle sobib väiksem ratsioon rohkem – enesetunne on parem, gaase tekib vähem ja mingil põhjusel tunduvad ka tulemused paremad olevat.
Oma kogemustele tuginedes arvan, et proteiini sissekühveldamisega ei tasu tõepoolest hulluks minna.
Kordades? Ehk 2 korda kõigest? Ja mis siis rahasumma erinevus tuleb? Tuhat krooni versus tuhat kopikatega, suur erinevus või?(Minu kontaktid on väga kuldaväärt, ja need lõin tänu MASU-le, ühe siinse foorumi kasutajaga olen ka neist rääkinud ja kui vaja saab diili teha, kui tal tõsisemat soovi, samamoodi on oma kontaktibaas paljudel, kes saab soodsamalt-mugavamalt ravimeid, kes liha, see on ka loogiline areng. Kuid minuj utu point oli selles, et ka Selveri hinnaga liha on suht soodne, muidugi minu poole hinnaga liha veel soodsam. Et idee oli öelda, et tegu pole antiik-taburetiga, vaid üsna lähedase hinnaga süsivesikule.)
Kellele on, kellele pole.
I.Otsusele vastukaaluks võib öelda aga sellise levinud ütluse – oled see mida sööd. Ehk kui sööd antiikmööblit, siis näedki välja antiikmööbel, mitte pargipink.
See on küll lausjaburus, kui keegi julgeb väitma tulla, et valguliste toitude/toiduainete ja süsivesikuliste toitude/toiduainete hinnad kuidagigi võrreldavad on. Kontaktid kontaktideks, kuid keskmine inimene ostab oma söögid ikka tavalisest poest. Mis maksavad tatar, kaerahelver, riis või kartul – suhteliselt mitte midagi kodujuustu, kanafilee, kala, piima, kohupiima, jogurti või juustu kõrval. Valgu ja süsiveiku hinnad ei kannata isegi vähimatki võrdlust.
Artikli lugeja tähelepanu juhiks veel nendele mustalt antud katsetest tulenevatele soovitusvahemikele. Need soovitusvahemikud on siis vajalikud selleks, et saavutada lämmastiku tasakaal (kehast eralduva lämmastiku hulk on võrdne tarbitava lämmastikuga. Ehk siis me tarbime täpselt sama palju valku, kui keha ära kulutab ja lõppkäive oleks siis null. See on ju natuke riskantne või mis??? Kehaehitajatena oleme kindlasti huvitatud lihashüpertroofia tekkest, mis tähendab, et lämmastiktasakaalu säilitavad valgukogused ei pruugi treeningu eesmärkide realiseerumise seisukohast olla kaugeltki rahuldavad (Tipton, Wolfe, 2004). See tähendab seda, et sportlaste, iseäranis kiirus – jõualade esindajate ja kulturistide puhul ei saa lämmastikutasakaalu säilitada võimaldavat kogust tõenäoliselt optimaalseks pidada, sest lihasmassi arengu tagamiseks oleks see ilmselt ebapiisav. Seepärast ka soovitus kuni 2.2 g/kg kehakaalu kohta. Kes jääb 1.8 juurde, kes 2.0 juurde, kuid massiajal, see 2 – 2.2 g/kg kohta, see võiks olla ülemine piir. See ongi esimese loo mõte!!!
Kordades? Ehk 2 korda kõigest? Ja mis siis rahasumma erinevus tuleb? Tuhat krooni versus tuhat kopikatega, suur erinevus või?(Minu kontaktid on väga kuldaväärt, ja need lõin tänu MASU-le, ühe siinse foorumi kasutajaga olen ka neist rääkinud ja kui vaja saab diili teha, kui tal tõsisemat soovi, samamoodi on oma kontaktibaas paljudel, kes saab soodsamalt-mugavamalt ravimeid, kes liha, see on ka loogiline areng. Kuid minuj utu point oli selles, et ka Selveri hinnaga liha on suht soodne, muidugi minu poole hinnaga liha veel soodsam. Et idee oli öelda, et tegu pole antiik-taburetiga, vaid üsna lähedase hinnaga süsivesikule.)
Hinnavahe on pea 15 kordne! Ehk siis Tatra kilohind on 13 krooni ringis, korralikuma sealiha hind 75 krooni ja veiseliha hind 100 krooni kandis. Ja praegu rääkisime süsivesikute hinnast. On olemas ka kvaliteetrasvad nagu 20% hapukoor, mille kilohind tuleb umbes 25 krooni ja 100 grammi annab välja 204Kcal.
Nüüd puust ette ja punaseks.
1000Kcal hinnad:
Tatar 3 krooni ja 70 senti
Sealiha 28 krooni ja 70 senti
Veiseliha 54 krooni
20% hapukoor 12 krooni 25 senti
Tore on, kui saad odavamalt, kuid hinnavahe on võrreldav alles siis, kui saad 50% alla.
Mind huvitaks, mida siis tegijad antud teema kohta arvavad? Nii artiklis mainitud Kiivikas, Kalmus kui ka hetkel teemat lugev Joker?kirp kas sa ei tunne ennast tegijana ?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Muidu korralik ja sisurikkas artikkel nagu ikka Janari poolt !
- You must be logged in to reply to this topic.