Miks kaal ei lange
- This topic has 63 replies, 29 voices, and was last updated 13 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
sinu enda postituses on artiklis sellinee lõik :
“Suurte koguste lihtsüsivesikute söömisel tõuseb veresuhkru tase organismis kiiresti. Kehale on see signaal, et rasvade kulutamise asemel tuleb neid säilitama hakata. Seepärast muudab veresuhkru taset reguleeriv insuliin talle üleliigsena tunduva suhkru rasvaks ja ladestab selle otsekohe rasvarakkudesse.”
süsikad ladestatakse depoorasvana siis kui maksa glükogeeni varud on täis. Maksa mahub ~100g glükogeeni, kui see on kulutatud, siis hakatakse kulutama energiaks keharasva. Lihastesse salvestunud lihasglükogeeni (olenevalt inimese lihasmassi suurusest 200-500g glükogeeni) kulutatakse AINULT vastava lihase töö ajal, treenimisel.
seega kui on trenn hommikul, söö peale trenni vajalik kogus süsikad, et taastada lihaste glükogeeni varud, kui on trenn õhtul (nagu enamus inimestel) siis söö õhtul, peale trenni.
aga ükskõik millal sa sööd rohkem kui lihastes oleva glükogeeni varude taastamiseks ja maksa glükogeeni taastamiseks vajalik olev kogus, läheb ülejäänud rasvaks.
ja kui neid sekretar.ee artikleid nüüd lugeda, siis on seal küll suht üldsõnaliselt lubatud nii (kuivatatud) puuvilja, jogurteid, müslisid, riisi, kartulit , pastat (ükskõik kui TÄISTERA nad on) kõik kiired, veresuhkrut äkiliselt tõstvad ained süüa.
nuumtoit teile. palju edu rasva kaotamisel.
Muidugi tore kui oskad tekstist mingeid lõike välja võtta. Ma pole kuskil maininud, et tuleks süüa suurtes kogustes lihtsüsivesikuid. Kui sõna süsivesik kutsub esile kohe pildi nuumamisest, siis edu sulle endale. Saan aru, et enne magama minekut on süsikad Ok. Palju edu rasvaga rasva kaotamisel.
sinu enda postituses on artiklis sellinee lõik :“Suurte koguste lihtsüsivesikute söömisel tõuseb veresuhkru tase organismis kiiresti. Kehale on see signaal, et rasvade kulutamise asemel tuleb neid säilitama hakata. Seepärast muudab veresuhkru taset reguleeriv insuliin talle üleliigsena tunduva suhkru rasvaks ja ladestab selle otsekohe rasvarakkudesse.”
süsikad ladestatakse depoorasvana siis kui maksa glükogeeni varud on täis. Maksa mahub ~100g glükogeeni, kui see on kulutatud, siis hakatakse kulutama energiaks keharasva. Lihastesse salvestunud lihasglükogeeni (olenevalt inimese lihasmassi suurusest 200-500g glükogeeni) kulutatakse AINULT vastava lihase töö ajal, treenimisel.
seega kui on trenn hommikul, söö peale trenni vajalik kogus süsikad, et taastada lihaste glükogeeni varud, kui on trenn õhtul (nagu enamus inimestel) siis söö õhtul, peale trenni.
aga ükskõik millal sa sööd rohkem kui lihastes oleva glükogeeni varude taastamiseks ja maksa glükogeeni taastamiseks vajalik olev kogus, läheb ülejäänud rasvaks.
ja kui neid sekretar.ee artikleid nüüd lugeda, siis on seal küll suht üldsõnaliselt lubatud nii (kuivatatud) puuvilja, jogurteid, müslisid, riisi, kartulit , pastat (ükskõik kui TÄISTERA nad on) kõik kiired, veresuhkrut äkiliselt tõstvad ained süüa.
nuumtoit teile. palju edu rasva kaotamisel.
Tubli, nii ongi.
Kui sõna süsivesik kutsub esile kohe pildi nuumamisest, siis edu sulle endale.+1 , mul on ka väga kahju nendest kes nii kohe arvavad.
hei. keegi pole väitnud, et süsivesikuid ei või tarbida. võib küll ja mingis koguses vist isegi ju peakski
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, kuid on välja toodud konkreetsed faktid, et kui sööd rohkem süsivesikuid, kui glükogeenivarude taastamiseks vajalik, ladestub see kõik depoorasvana. Võta asja tootmis ja müügiettevõttena. kui müüd kauba laost ära kauplusesse, siis väheneb laovaru, mis täieneb tootmisest tuleva kaubaga. kui kaupa aga toodetakse rohkem, kui laost välja liigub, siis on vaja hakata mingil hetkel seda kaupa kusagile mujale panema ja ehitatakse/renditakse uus ladu, kui eelmine täis.Ei ole midagi uut siin päikese all. ülejääk peab alati kusagil salvestuma.
ja palun, ärge minge omavahel isiklikuks.
hei. keegi pole väitnud, et süsivesikuid ei või tarbida. võib küll ja mingis koguses vist isegi ju peakski
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, kuid on välja toodud konkreetsed faktid, et kui sööd rohkem süsivesikuid, kui glükogeenivarude taastamiseks vajalik, ladestub see kõik depoorasvana. Võta asja tootmis ja müügiettevõttena. kui müüd kauba laost ära kauplusesse, siis väheneb laovaru, mis täieneb tootmisest tuleva kaubaga. kui kaupa aga toodetakse rohkem, kui laost välja liigub, siis on vaja hakata mingil hetkel seda kaupa kusagile mujale panema ja ehitatakse/renditakse uus ladu, kui eelmine täis.
Ei ole midagi uut siin päikese all. ülejääk peab alati kusagil salvestuma.
ja palun, ärge minge omavahel isiklikuks.
Ei maksa aga ka unustada, et muist tootmise ülejääki võib ära põletada(või läheb lihtsalt praagina mahakandmisele), selge raharaiskamine tootmiseks, kui variant siiski.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Enamus uuringuid, mis võrdlevad kõrge glükeemilise indeksiga dieeti madala GI dieediga, on leidnud, et kaalukaotuse, täiskõhutunde, insuliinitundlikkuse ja teiste näitajate koha pealt ei ole neil mingit vahet. Osad uuringud näitavad isegi, et kõrgema GI-ga dieet parandab insuliinitundlikkust võrreldes madala GI dieediga.
Enamus uuringuid, mis võrdlevad kõrge glükeemilise indeksiga dieeti madala GI dieediga, on leidnud, et kaalukaotuse, täiskõhutunde, insuliinitundlikkuse ja teiste näitajate koha pealt ei ole neil mingit vahet. Osad uuringud näitavad isegi, et kõrgema GI-ga dieet parandab insuliinitundlikkust võrreldes madala GI dieediga.Ei ole mingit vahet? Tatar on samahea kui suhkur? Kahtlen..
Enamus uuringuid, mis võrdlevad kõrge glükeemilise indeksiga dieeti madala GI dieediga, on leidnud, et kaalukaotuse, täiskõhutunde, insuliinitundlikkuse ja teiste näitajate koha pealt ei ole neil mingit vahet. Osad uuringud näitavad isegi, et kõrgema GI-ga dieet parandab insuliinitundlikkust võrreldes madala GI dieediga.Väga huvitav blog on see seal, soovitan lugeda, lugesin ja sirvisin natuke ise juba.
Samas parjalt keerukas tundub olema, igatahes lugemist on kel asi huvi pakub.
Seal tundub esmase eelarvamusena see, et on võetud aluseks väheusutavad uuringud, nende baasil siis ka spekuleeritakse. Ala, et blogija torkas Antilast ostetud veresuhkru mõõdiku sõrme ja kirjutas selle artikli, mille lingi tõid seejärel saadud tulemustest.
Kas vahet kõrge või madala GI-ga toitudel on või pole, on minuarust loogiliselt mõeldes nii, et on küll vahe, nende toimel. Mõiste GI annab minuarvates sellele küsimusele vastuse juba. Kuid see GI on üldine nö ideaalses või keskmises, normaalses, tingimustes mõõdetud näitaja toiduainele. Et ilmselt blogija leidis uuringuid, kus sai rikkuda neid normaalseid ehk ideaalseid tingimusi, selel tulemusena kõrge GI-ga toit ei käitunudki nii nagu gi-tabelis olev number oleks oletanud arvata eh kennustada. Vms, tuleks uurida-lugeda lähemalt, eel-arvamus ehk põhjendamatu arvamus esmalt aga selline.
Köitva artikliga on tegu, indeed… Viimane tund aega juba loen.
GI-teema on minu meelest selline kahe otsaga asi. Ta võib abiks olla neile, kes muidu ei oska teha vahet “headel” ja “halbadel” süsivesikutel, sest, olgu GI madal või kõrge, selge on ju see, et kõik “toiduained” mis asuvad väga kõrgel kohal GI-tabelis, ei saa reaalselt meile head olla. Tegu on nö uute toiduainetega, mis paleo-ajastul meie toidualaual ei olnud.Kui kellelgi aitab GI-tabel tervisliku toitumise poole teed alustada, on see ju positiivne. Samas peaks ka ilma tabelita suutma vahet teha naturaalsetel (mdal GI) ja tööstuslikel toiduainetel Üks asi, mis kohe selle artikli puhul silma jäi, oli fakt et, uuringutest oli välja jäetud kõik diabeedihaiged, st uuriti “terveid” (aga mingil määral ülekaalulisi) inimesi. Kui ei leitud suuri erinevusi high-GI ja Low-GI reziimil olnud katsealuste vahel, siis on ju selge see, et nende inimeste pankreas ei ole veel põntsu saanud ja suudab veel selle eksessiivse süsivesikulaadungiga korrektselt toime tulla. Oleks uuringusse kaasatud diabeetikud, oleks tulemus vähe teine olnud. Igal juhul olen ma täiesti veendunud, et pikema aja vältel kõrge GI’ga toiduaineid süües ei jää tervisehädad ja ülekaalulisus mitte tulemata.
Teine huvitav väide, mida praegu loen…on see saturated fats’ ja kõrge GI’ga toiduainete koos-tarbimise kohta. Prantsusmaal väga populaarse Montignaci-süsteemi (pm GI-süsteem) ühek alustalaks on just see, et kui vahetevahel tuleb ette kõrge GI’ga toidukordi, kui lubad endale näiteks valgest jahust pastat või riisi, siis sellel toidukorral ei söö juurde loomseid rasvu. St sul on valida kahe toidukorra vahel: proto-lipiidiline (kuhu võib lisada madala GI’ga köögivilju) või puhtalt süsivesikuline (kõrge GI, aga küllastunud rasvast vaba).
Loen edasi…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vanus 22pikkus 171
kaal 65,9kg
Otsustasin 3 nädalat tagasi, et tahan end käsile võtta ja kaaluda 59kg
Kuna dieedid otseselt ei sobi minu eluviisiga (kontoritöö ja ülikool ning kuna mees on tuntud seltskonna tegelane, siis korra nädalas on mingi sünnipäev või üritus) otsustasin kaloreid lugeda, söön umbes 1600 kcal päevas, see nädal on olnud väga pingeline ning kaloraaž on jäänud isegi alla 1000kcal (pole söögiisu). Hakkasin ka trenni tegema, 3x nädalas valikuliselt siis jooksmine, rulluisutamine, ujumine, jõusaal või kodus crosstrainer + youtube shapingu harjutused.
Kaloreid jälgin piinliku täpsusega, st ei usu ampserit or smth.
Tegelikult mu missiooniks oli maik keskpaigaks u 5kg alla saada, aga tundub, et see on lootusetu.
Enesetunne on väga hea, võtan enne trenni l-karnitiini tableti ja joon veel detox jooki, mis pidi ka aitama kaalu alandada.
Olen 3 nädala vaeva näinud ja kaalu nr ei ole muutunud. Ka mõõdud on endised, ainus muutus on käelihased – ümbermõõt on vähenenud 3cm ning nad ei lotenda enam. Muu pole muutunud.
mõõdud on viletsad 95 – 75 – 95, reied 53cm.
On kohti kust alla võtta, aga miski ei toimi…
Reitel 53 cm ei ole paks!
glycemic indexosta endale ajud!
Tavalisel inimsel on kaalu alandamiseks (rasva arvelt) vaja ikkagi jälgida KOGU söödud süsivesikute kogust. sest lõppkokkuvõttes muudetakse kõik, isegi üliaeglase indeksiga toitude- oad/aedvilja süsikad glükoosiks ja edasi kas lihastesse ja maksa või hetke energiaks või talletamisele.
Ajusid vahepeal ostnud ei ole aga käisin trennis ja nuumasin ennast süsikatega. Rääkisin ju süsivesikute TARBIMISEST aga sinu vastused on ÜLELIIGSEST tarbimisest. Need on kaks eri asja. Vali väljendeid mees! Kas sinu öeldu on maailma lõplik tõde või?
SAMUIL, sinu enda küsimused:Praegu saan aru nii, et enne lõunat tarbitud süsikad ladestatakse depoorasvana ja enne magama minekut ei. Kui süsikatega hirmutama hakate tuleks küsijale selgeks teha – mida tähendab üleliigsed süsikad ja mis on lihtsüsivesik ning mis liitsüsivesik. Millal midagi tarbida ja kui palju?
Süsivesikuid vajab keha energiaks. Süsivesikud lõhustatakse organismi poolt glükoosiks, mis on omakorda kütuseks igasugusel liikumisel.
vastasin:
ST. mina ei vastanud sulle AINULT üleliigsete süsiesikute kohta, vaid seletasin millal NAD ON ÜLELIIGSED.
oleks ikka pidanud ajud ostma…
ma ju ütlsein et PEALE TRENNI ON VAJALIK KOGUS SÜSIKAID VAJA SÜÜA. see tähendabki piisavat kogust lihas-kao takistamiseks aga mitte veel üleliigseid.
Krt mine poliitikuks. Sul ilmselt argielus puudub tähelepanu ja austus. Proovid kompenseerida seda foorumis. Aitab!
Krt mine poliitikuks. Sul ilmselt argielus puudub tähelepanu ja austus. Proovid kompenseerida seda foorumis. Aitab!Milles probleem, samuil?
Monkeymon seletas sulle süsivesikute kasutamist energiana organismi poolt väga õigesti ja põhjalikult.
Seal tundub esmase eelarvamusena see, et on võetud aluseks väheusutavad uuringud, nende baasil siis ka spekuleeritakse. Ala, et blogija torkas Antilast ostetud veresuhkru mõõdiku sõrme ja kirjutas selle artikli, mille lingi tõid seejärel saadud tulemustest.Minu teada on seal käsitletud kõiki pikaajalisi uuringuid, mis võrdlevad kõrge GI-dieeti madalama GI-dieediga, on läbi viidud tervete inimeste peal ja kus süsivesikute kogus mõlematel dieetidel on hoitud enam-vähem sama. Tulemusi saab igaüks ise lugeda ja järeldust, et madalama GI-ga dieet aitab rohkem kaalulangetamisel või insuliinitundlikkuse parandamisel, teha nende järgi ei saa.
Kas vahet kõrge või madala GI-ga toitudel on või pole, on minuarust loogiliselt mõeldes nii, et on küll vahe, nende toimel. Mõiste GI annab minuarvates sellele küsimusele vastuse juba.Mingi vahe veresuhkru kõikumises ilmselt on. Aga omab see ka bioloogilist tähtsust ja lõppkokkuvõttes mingit efekti? Uuringute järgi ei ole tulemustes erilist vahet.
Ta võib abiks olla neile, kes muidu ei oska teha vahet “headel” ja “halbadel” süsivesikutel, sest, olgu GI madal või kõrge, selge on ju see, et kõik “toiduained” mis asuvad väga kõrgel kohal GI-tabelis, ei saa reaalselt meile head olla. Tegu on nö uute toiduainetega, mis paleo-ajastul meie toidualaual ei olnud.Huvitav on see, et traditsioonilistel isoleeritud kultuuridel on tavaks erinevaid mugulaid keeta/küpsetada väga korralikult, mis suurendab GI-d. Need grupid, kes söövad osasid teravilju, jahvatavad, leotavad ja kääritavad neid, mis samuti tõstab GI üpris kõrgele.
Kui ei leitud suuri erinevusi high-GI ja Low-GI reziimil olnud katsealuste vahel, siis on ju selge see, et nende inimeste pankreas ei ole veel põntsu saanud ja suudab veel selle eksessiivse süsivesikulaadungiga korrektselt toime tulla. Oleks uuringusse kaasatud diabeetikud, oleks tulemus vähe teine olnud. Igal juhul olen ma täiesti veendunud, et pikema aja vältel kõrge GI’ga toiduaineid süües ei jää tervisehädad ja ülekaalulisus mitte tulemata.Süsivesikud üksi arvatavasti ei suuda pankreast rivist välja lüüa ega diabeeti põhjustada. Loe näiteks Kitavanide kohta, kes saavad 69% oma kaloraažist kõrge glükeemilise indeksiga süsivesikutest, samas on neil madalad insuliinitasemed ja ülekaalulisust praktiliselt ei eksisteeri. Nad ei ole ka eriti füüsiliselt aktiivsed ja toidupuudust seal pole.
- You must be logged in to reply to this topic.