Mikrolaineahju puder
- This topic has 26 replies, 13 voices, and was last updated 16 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Putrusi saab teha ka mikrokas , paljusid vähemalt kindlasti . Nii palju mugavam ka kui keetes ei jää mingit potti pesta , küsimus järgmine. Kas mikrokas tegemine vähendab toiteväärtust ?
Putrusi saab teha ka mikrokas , paljusid vähemalt kindlasti . Nii palju mugavam ka kui keetes ei jää mingit potti pesta , küsimus järgmine. Kas mikrokas tegemine vähendab toiteväärtust ?Mikrolaineahi lõhustab enamus vitamiinid, aga muu toiteväärtuse kohta ma ei oska hinnangut anda.
Mikrolaineahi lõhustab enamus vitamiinid, aga muu toiteväärtuse kohta ma ei oska hinnangut anda.
http://www.thedietchannel.com/Microwave-Co…od-Vitamins.htm
Sealt ma saan aru, et mikrolaine ahi vitamiine ei lõhu. Vitamiinid jm pudin lõhutakse niivõinaa ära mingil määral, olenemata soojendus-aparaadist nagu ma aru saan, et soojendus-aparaat muundab toorest toitu, see ongi nn lõhkumine, seega ei tundu määravat millist soojendus-aparaati kasutada.
Kui keegi leiaks veebilehe, kus on tabelis vitamiini nimi, ja temperatuur ja äkki ka aeg, või muud näitajad, mis kirjeldaksid, mis on künniseks sellele momentumile, kui vitamiin nö katki hakkab minema soojendusel, siis oleks tänväärt lugeda seda infot, saaks ju järeldada, mis toite mis temeratuuriga valmistada, et vitamiinid katki ei lähe.
Igasugune keetmine/praadimine hävitab mõne toitaine toidus, kuid tähtis on, kui palju vett kasutatakse toidu valmistamiseks, kui kaua toitu on keedetud, ja millisel temperatuuril. Mikrolaineahjud muudavad, vitamiini B12 aktiivse vormi passiivseks, tehes umbes 30-40% B12 vitamiinist toidus inimestele kasutuskõlbmatuks.
Spinat säilitab peaaegu kogu oma foolhappe kui seda kuumutada mikrolaineahjus.Aurutautd köögiviljad säilitavad rohkem toitaineid, kui küpsetatud toidud või mikrolaineahjus valmistatud. Peekonil, mis on valmistatud mikrolaineahjus, on oluliselt madalam kantserogeensete nitrosamiinide kogus, kui tavaliselt praetud peekonil.
Kui kuumutada vedelike mikrolaineahjus nõus, mis on sileda pinnaga, võib selle temperatuur ulatuda paar kraadi kõrgemale temperatuurist, mis on nende tavalise keetmise temperatuur, ilma tegelikult keemata.( Kena lause, ma tean
.</p>
<p>Materjal: <a href=)
http://en.wikipedia.org/wiki/Microwave_ovenKui keegi leiaks veebilehe, kus on tabelis vitamiini nimi, ja temperatuur ja äkki ka aeg, või muud näitajad, mis kirjeldaksid, mis on künniseks sellele momentumile, kui vitamiin nö katki hakkab minema soojendusel, siis oleks tänväärt lugeda seda infot, saaks ju järeldada, mis toite mis temeratuuriga valmistada, et vitamiinid katki ei lähe.Leidsin mõne vitamiini kohta:
Leidsin mõne vitamiini kohta:Kuidas seda tabelit lugeda?
Kas nii, et 0 minutit küpetades (, st hetk enne küpsetamist,) on vitamiini B1 koguses 49.02 ühikut, ja 10min küpetamist kahandab seda kogust vaid koguseni 48.79 ühikut? ehk siis 10 min ei lõhu seda vitamiini üldse. Mis temperatuuril küpsetatakse seal tabelis üldse? Parem lisa kogu artikli link, mitte üksik pilt artiklist.
Arvata võiks, et kõik B-rühma vitamiinid kituvad ühtemoodi selle küpsetamise käigus, sarnaselt ilmselt käituvad ka rasv-vitamiinid vastupidamise* seisukhalt, C vitamiin aga kolmandal moel, neid kolme näitajat võikski arvesse ilmselt võtta, ku inetist leida need näitajad, erivitamiine, nagu U jms, pole ilmselt mõtet vaadelda.
Kuidas seda tabelit lugeda?Kas nii, et 0 minutit küpetades (, st hetk enne küpsetamist,) on vitamiini B1 koguses 49.02 ühikut, ja 10min küpetamist kahandab seda kogust vaid koguseni 48.79 ühikut? ehk siis 10 min ei lõhu seda vitamiini üldse. Mis temperatuuril küpsetatakse seal tabelis üldse? Parem lisa kogu artikli link, mitte üksik pilt artiklist.
Arvata võiks, et kõik B-rühma vitamiinid kituvad ühtemoodi selle küpsetamise käigus, sarnaselt ilmselt käituvad ka rasv-vitamiinid vastupidamise* seisukhalt, C vitamiin aga kolmandal moel, neid kolme näitajat võikski arvesse ilmselt võtta, ku inetist leida need näitajad, erivitamiine, nagu U jms, pole ilmselt mõtet vaadelda.
http://www.acta.sapientia.ro/acta-alim/C2-1/alim2-6.pdf
4 Leht
ise teen küll mikrolaineahjus putrusi; 2 minutit max soojendan neid seal. vaevalt et see tabel nüüd kajastab õigesti neid mineraalide kadusid mikrolaineahjus!
isegi kui puder kaotab mineraale, saan ehk oma päevasest sepiku / leivakogusest analoogseid mineraale kätte
ise teen küll mikrolaineahjus putrusi; 2 minutit max soojendan neid seal. vaevalt et see tabel nüüd kajastab õigesti neid mineraalide kadusid mikrolaineahjus!isegi kui puder kaotab mineraale, saan ehk oma päevasest sepiku / leivakogusest analoogseid mineraale kätte
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See pdf tundub olema üsna spetsiifiline uuring olema, seetõttu oleks vaja paremat tabelit, rohkem uuringute artikleid otsida, et väita midagi vitamiini kadude teemal toidu soojendamise kohta.
Artikli lühidalt kokkuvõtta saab aga nii:
C-vitamiin läheb kirelt katki, B1-2 aga mitte. Kümne minutiga B1-2 vitamiinide kogused ei muutu üldiselt, C-vitamiini kogus aga selle aja jooksul väheneb poole võrra. Seega kui keeta apelsini 10min, siis saadud toidus on c-vitamiini poole vähem kui toorena selles apelsinis oli.
Vitamiinide hulk kvantitatiivselt on niiväike kehas, et võib julgelt ka arvata, et nende tähtsus üleüldse on väike. Kuigi väikeste ainete kohta nii pragmaatiliselt ilmselt analüüsi teha ka ei maksa, pigem uurida veidi uuringuid. Sest gramm heroniini vms pulbrikest on ju ka väike kogus, kuid omab ju head suurt mõju.
Mikrolaineahi lõhustab enamus vitamiinidVau
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>niipalju viitsimist võiks ikka olla et igal juhul mikrokasse toitu ei topiks.vahest muidugi ei jää midagi üle ka aga seda VAHEST.
Kahjuks ühikas elades muud võimalust pole.. tuleb selle mikrokaga kõik toidud ära soojendada..Sama seis on ka paljudel töökontoris. Siin võib rääkida viitsimisest küll, et kui kodus ja kontoris ei ole pliiti, miks te siis virgalt sööklasse ei lähe. Aga ma siiani ei saa aru, mis tähtsust sel on, kus valmistada, mikrokas või mujal, milleks see söökla siis hea on ja mikrokas halb? Võib-olla mikrokas valmistades, kaob suvel saadud päevitus kiiremini? Seda ilmselt peetakse siis silmas, kui mikrokat ei soovitata?
Kui aus olla siis ise lähen ka hommikuti kergema vastupanu teed ja pudrutan mikrokas – aga arvan et ikka parem kõhutäide kui võileivad/saiad. Õnneks viimasel ajal naine varem üleval ja keedab piimaga
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>- You must be logged in to reply to this topic.
