Skip to main content

Mikk Raudsepp

Avaleht » Forums » Seltskonnad » Blogid » Mikk Raudsepp

Viewing 15 posts - 271 through 285 (of 561 total)
1 2 3 … 18 19 20 … 36 37 38
  • Autor
    Postitused
  • august 23, 2011 at 7:26 e.l. #310927
    vend vähk
    Moderator

    Luure

    Ei kujuta eriti ettegi, mis toimub kui kuperjanovlasi sidepataljoni õudustega suudetakse üllatada. Kui omal ajal käisid Tallinna üksuste ajateenijad igal nädalal linnaloal, siis meie kompanii istus oma teenistuse kuues kuni üheksas kuu ilusasti Võru metsades ja linnaloale sai selle aja jooksul terve kahe rühma peale mõni üksik mees. Muidugi kuivtoidupakid olid lemmikud. Metsas oli parem olla kui pataljonis, sest pataljonis oli talvel meie kompanii ülesandeks igal hommikul riviplats labidatega puhtaks lükata. 1998 aastal sadas lund igal öösel korralikult ning äratus oli kl 04:00, et hommikuseks võimlemiseks plats puhtaks saaks. Siis oli koomiline seis, kus C-kompanii mehed ise õhtuti hoopis kartuleid koorima tahtsid minna, sest siis sai teinekord paar tundi rohkem magada… Need, kes öösel kartuleid koorisid, ei pidanud järgmisel hommikul lund lükkama minema, vaid ärkasid hommikuvõimlemiseks 06:00. See oli ka suur loterii. Võis juhtuda, et järgmisel päeval oli kartulipuder, supp ja veel mingi kartuliroog ning vennad nüsisid nugadega kella 3-4-ni. Mis ei tapa, teeb tugevaks.

    september 4, 2011 at 4:31 p.l. #312155
    Mikk Raudsepp
    Member

    Ainult kaks nädalakest jäänud ja siis lastakse juba loom välja. Veabki vist lõpuni nii välja, et ei teki hiigelsuurt massi kadu. Kaal on ikka 92,5kg. Võimalik, et see langeb veel, kuna vahepeal peab veel natuke aega NATO pakke krõbistama. Esimesed kaks päeva mestas olles ei saanud aru mida need sõdurid kiruvad nende üle, JUMALA HEA JU! Aga millegipärast hakkab see paki sisu pikema ajaliselt vastu. Muidugi sprotte kõbistan hea meelega nagu väike hülgepoeg. Kuid peale chilli con carne söömist lööb sellise gaasipilve üles, et kuuskedel kukuvad okkad küljest ära. See nädal sai isegi täitsa korralikult trenni teha, kokku tuli vist kuskil 9 vms trenni. Kuna hommikuti saame jõukasse minna ja vahest lastakse linna peale trenni või siis pataljoni territooriumile sportima. Imelik mõelda jah 9 trenni, kuid see oleneb kuidas teha. Olen asja mõistusega võtnud ja teen kangi küllaltki kergelt, väikeste pausidega (1 min). Kuna taastumine on seal ka keerulisem, kuna vähem saab magada, süüa ei saa nii nagu vaja. Mitte et söök oleks halb, vaid söök on väga maitsev (pole selle 2,5 kuu jooksul kordagi järgi jätnud) aga see ei vasta spordimehe nõuetele. Siia juurde panna muidugi see, et süüa saab 3 korda päevas. Kui kõik see pull läbi saab on kokkulepitud, et vaatame üle mis seisus keha ja vaim on ning sealt hakkame edasi planeerima. Kas on mõtet hakata punnima minekut Eesti klassikalise kulturismi MM-ile või ei.

    Nagu ennist mainisin saab süüa ainult 3 korda päevas ja seda muret olen ma lahendanud batoonidega. Kuna pulbritega on ebamugav mässata ja metsas on seda veel raskem teha. Esimene metsalaager meile ei antud isegi nii palju vett, et ma oleks saanud endale shake-i teha. Selle tarvis soetasin endale kahte sorti batoone Fast “Profx Lo-Carb” ja Fast “Sports Protein bar”. Kuna valgust on sealses toidus puudust, on vaja vahel neid krõbistada. Jälle kuulmiseni!

    september 4, 2011 at 4:42 p.l. #312156
    Archangel
    Member

    <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    post-7558-1315154517_thumb.jpg

    september 4, 2011 at 5:00 p.l. #312158
    Ott Kiivikas
    Member

    Miki sul on vaja alla 10 maha võtta, et Klassika MM sisse saada – tuled välja arutame….kaks ja pool kuud on aega, omal ajal sai selle ajaga 18 kilo ka maha kaabitud…. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    september 4, 2011 at 5:49 p.l. #312160
    Kristjan-Johannes Konsap
    Member

    Batoonid on tõesti head. Ise sõin ka lo-carbi, mis -tuleb tunnistada- on palju parema maitsega kui ma mäletasin! Lisaks teada-tuntud suurepärase maitsega luxust ja olimpi matrixit.

    Sel kuul võtan neid kindlasti rohkem kaasa.

    Aga ära nuta- sinu elu on ikka luksus päris kaitseväe kõrval. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    september 5, 2011 at 7:12 e.l. #312195
    vend vähk
    Moderator

    Miki sul on vaja alla 10 maha võtta, et Klassika MM sisse saada – tuled välja arutame….kaks ja pool kuud on aega, omal ajal sai selle ajaga 18 kilo ka maha kaabitud…. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ja mina muretsen oma 3-4 kg ülekaalu pärast <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    september 5, 2011 at 7:14 e.l. #312196
    vend vähk
    Moderator

    Batoonid on tõesti head. Ise sõin ka lo-carbi, mis -tuleb tunnistada- on palju parema maitsega kui ma mäletasin! Lisaks teada-tuntud suurepärase maitsega luxust ja olimpi matrixit.

    Sel kuul võtan neid kindlasti rohkem kaasa.

    Aga ära nuta- sinu elu on ikka luksus päris kaitseväe kõrval. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    No kes räägib! Võtan kätte ja tulen Paldiskisse reamees Konsapi elu põrguks tegema. Iga päev noorte aeg <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    september 5, 2011 at 7:15 e.l. #312198
    vend vähk
    Moderator

    Ainult kaks nädalakest jäänud ja siis lastakse juba loom välja. Veabki vist lõpuni nii välja, et ei teki hiigelsuurt massi kadu. Kaal on ikka 92,5kg. Võimalik, et see langeb veel, kuna vahepeal peab veel natuke aega NATO pakke krõbistama. Esimesed kaks päeva mestas olles ei saanud aru mida need sõdurid kiruvad nende üle, JUMALA HEA JU! Aga millegipärast hakkab see paki sisu pikema ajaliselt vastu. Muidugi sprotte kõbistan hea meelega nagu väike hülgepoeg. Kuid peale chilli con carne söömist lööb sellise gaasipilve üles, et kuuskedel kukuvad okkad küljest ära. See nädal sai isegi täitsa korralikult trenni teha, kokku tuli vist kuskil 9 vms trenni. Kuna hommikuti saame jõukasse minna ja vahest lastakse linna peale trenni või siis pataljoni territooriumile sportima. Imelik mõelda jah 9 trenni, kuid see oleneb kuidas teha. Olen asja mõistusega võtnud ja teen kangi küllaltki kergelt, väikeste pausidega (1 min). Kuna taastumine on seal ka keerulisem, kuna vähem saab magada, süüa ei saa nii nagu vaja. Mitte et söök oleks halb, vaid söök on väga maitsev (pole selle 2,5 kuu jooksul kordagi järgi jätnud) aga see ei vasta spordimehe nõuetele. Siia juurde panna muidugi see, et süüa saab 3 korda päevas. Kui kõik see pull läbi saab on kokkulepitud, et vaatame üle mis seisus keha ja vaim on ning sealt hakkame edasi planeerima. Kas on mõtet hakata punnima minekut Eesti klassikalise kulturismi MM-ile või ei.

    Nagu ennist mainisin saab süüa ainult 3 korda päevas ja seda muret olen ma lahendanud batoonidega. Kuna pulbritega on ebamugav mässata ja metsas on seda veel raskem teha. Esimene metsalaager meile ei antud isegi nii palju vett, et ma oleks saanud endale shake-i teha. Selle tarvis soetasin endale kahte sorti batoone Fast “Profx Lo-Carb” ja Fast “Sports Protein bar”. Kuna valgust on sealses toidus puudust, on vaja vahel neid krõbistada. Jälle kuulmiseni!

    Ilusad kunstilised väljendid: “väike hülgepoeg” <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    september 20, 2011 at 8:16 p.l. #314025
    Mikk Raudsepp
    Member

    Lõpuks lasti karu puurist välja. Esmaspäeval andsin varustuse ära – kuradi hea tunne oli <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Viimane mets oli täitsa talutav. Kuid lõpupoole lasti vähe trenni. Muidugi peale lõpurännakut eriti ei tahtnud, saanud. Kuna jalad olid hellakesed. Räägin siis sellest jalutuskäigust lähemalt. Öösel löödi meid autosse ja sõitsime linnast välja. Uniste silmadega jälgisin kuidas linna säravad tuled meid kaugenevad. Mõne aja pärast oli autos vaikus, kõik kraapisid veel viimast und kokku. Esimene eksam alguspunktis tehtud, hakkasime vapralt järgmise punkti poole sammuma. Kaart usaldati minu kätte, esimesed tunnid pidin seda veel taskulambiga valgustama. Esimese punkti saime kätte, kõik on lähevad motivatsioonist kohe lõhki. Kohe peale väljaminekut hakkasid tagumised mehed kohe pärima: “Palju järgmisesse punkti veel on? Palju meil käidud on?” ja nii iga 5 minuti tagant. Viskas lõpuks maksa üle kopsu ja andsin kaardi pärija kätte. Mõne minuti pärast seisame teelahkmel ja kaardimees ütleb, et siit paneme paremale, küsisin veel üle, et kas oled kindel ja vaatasin enda arust ka üle. Kuid nüüd panime me sõna otseses mõttes rappa. Müttasime 2,5-3h rabas, mis võttis kohe rännaku alguses läbi. Selle ajaga jõudsime sellest teeristist mõnisada meetrit edasi <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Jalad olid nüüd läbimärjad ja lausa lirtsusid jalas. Saime lõpuks teise punkti kätte, kogusime natuke jõudu ning asusime uuesti teele. 200m pärast tegime demokraatliku hääletuse, et lähme mööda metsa sihti ja väldime selega vaenlase territooriumi. Kuid oh häda siht oli nii kinnikasvanud, et müttasime jälle mõne tunni metsas ringi. Peale kolmandat punkti panin jalga teised saapad, need olid küll kuivad, kuid hakkasid hõõruma ja rännaku lõpp möödus juba longates ning hommikul oli jalgadele raske toetuda. Terve pataljon oli hommikul sante täis. Rändasime torm Katia saatel, kuid ausaltöeldes vihma ja tuult ei pannudki tähele. Kokku jalutasime kuskil 24h, ai kui mõnus oli auto kasti hüpata ja pataljoni poole tagasi loksuda.

    Homme arutame Hr Otsusega ka tuleviku plaane. Kuid need jutud on räägitud, siis saab ka trennist rääkida.

    september 20, 2011 at 8:26 p.l. #314026
    z3nka
    Member

    Lõpuks lasti karu puurist välja. Esmaspäeval andsin varustuse ära – kuradi hea tunne oli <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Viimane mets oli täitsa talutav. Kuid lõpupoole lasti vähe trenni. Muidugi peale lõpurännakut eriti ei tahtnud, saanud. Kuna jalad olid hellakesed. Räägin siis sellest jalutuskäigust lähemalt. Öösel löödi meid autosse ja sõitsime linnast välja. Uniste silmadega jälgisin kuidas linna säravad tuled meid kaugenevad. Mõne aja pärast oli autos vaikus, kõik kraapisid veel viimast und kokku. Esimene eksam alguspunktis tehtud, hakkasime vapralt järgmise punkti poole sammuma. Kaart usaldati minu kätte, esimesed tunnid pidin seda veel taskulambiga valgustama. Esimese punkti saime kätte, kõik on lähevad motivatsioonist kohe lõhki. Kohe peale väljaminekut hakkasid tagumised mehed kohe pärima: “Palju järgmisesse punkti veel on? Palju meil käidud on?” ja nii iga 5 minuti tagant. Viskas lõpuks maksa üle kopsu ja andsin kaardi pärija kätte. Mõne minuti pärast seisame teelahkmel ja kaardimees ütleb, et siit paneme paremale, küsisin veel üle, et kas oled kindel ja vaatasin enda arust ka üle. Kuid nüüd panime me sõna otseses mõttes rappa. Müttasime 2,5-3h rabas, mis võttis kohe rännaku alguses läbi. Selle ajaga jõudsime sellest teeristist mõnisada meetrit edasi <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Jalad olid nüüd läbimärjad ja lausa lirtsusid jalas. Saime lõpuks teise punkti kätte, kogusime natuke jõudu ning asusime uuesti teele. 200m pärast tegime demokraatliku hääletuse, et lähme mööda metsa sihti ja väldime selega vaenlase territooriumi. Kuid oh häda siht oli nii kinnikasvanud, et müttasime jälle mõne tunni metsas ringi. Peale kolmandat punkti panin jalga teised saapad, need olid küll kuivad, kuid hakkasid hõõruma ja rännaku lõpp möödus juba longates ning hommikul oli jalgadele raske toetuda. Terve pataljon oli hommikul sante täis. Rändasime torm Katia saatel, kuid ausaltöeldes vihma ja tuult ei pannudki tähele. Kokku jalutasime kuskil 24h, ai kui mõnus oli auto kasti hüpata ja pataljoni poole tagasi loksuda.

    Homme arutame Hr Otsusega ka tuleviku plaane. Kuid need jutud on räägitud, siis saab ka trennist rääkida.

    Loodame sind siis varsti saalis näha!

    september 21, 2011 at 4:12 e.l. #314036
    Rainerr
    Member

    Mees on juba väljas <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kiirelt käivad teil asjad

    september 21, 2011 at 9:50 e.l. #314080
    vend vähk
    Moderator

    Mees on juba väljas <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kiirelt käivad teil asjad

    Sina lähed ilmselt järgmisena! <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    september 21, 2011 at 9:52 e.l. #314081
    vend vähk
    Moderator

    Lõpuks lasti karu puurist välja. Esmaspäeval andsin varustuse ära – kuradi hea tunne oli <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Viimane mets oli täitsa talutav. Kuid lõpupoole lasti vähe trenni. Muidugi peale lõpurännakut eriti ei tahtnud, saanud. Kuna jalad olid hellakesed. Räägin siis sellest jalutuskäigust lähemalt. Öösel löödi meid autosse ja sõitsime linnast välja. Uniste silmadega jälgisin kuidas linna säravad tuled meid kaugenevad. Mõne aja pärast oli autos vaikus, kõik kraapisid veel viimast und kokku. Esimene eksam alguspunktis tehtud, hakkasime vapralt järgmise punkti poole sammuma. Kaart usaldati minu kätte, esimesed tunnid pidin seda veel taskulambiga valgustama. Esimese punkti saime kätte, kõik on lähevad motivatsioonist kohe lõhki. Kohe peale väljaminekut hakkasid tagumised mehed kohe pärima: “Palju järgmisesse punkti veel on? Palju meil käidud on?” ja nii iga 5 minuti tagant. Viskas lõpuks maksa üle kopsu ja andsin kaardi pärija kätte. Mõne minuti pärast seisame teelahkmel ja kaardimees ütleb, et siit paneme paremale, küsisin veel üle, et kas oled kindel ja vaatasin enda arust ka üle. Kuid nüüd panime me sõna otseses mõttes rappa. Müttasime 2,5-3h rabas, mis võttis kohe rännaku alguses läbi. Selle ajaga jõudsime sellest teeristist mõnisada meetrit edasi <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Jalad olid nüüd läbimärjad ja lausa lirtsusid jalas. Saime lõpuks teise punkti kätte, kogusime natuke jõudu ning asusime uuesti teele. 200m pärast tegime demokraatliku hääletuse, et lähme mööda metsa sihti ja väldime selega vaenlase territooriumi. Kuid oh häda siht oli nii kinnikasvanud, et müttasime jälle mõne tunni metsas ringi. Peale kolmandat punkti panin jalga teised saapad, need olid küll kuivad, kuid hakkasid hõõruma ja rännaku lõpp möödus juba longates ning hommikul oli jalgadele raske toetuda. Terve pataljon oli hommikul sante täis. Rändasime torm Katia saatel, kuid ausaltöeldes vihma ja tuult ei pannudki tähele. Kokku jalutasime kuskil 24h, ai kui mõnus oli auto kasti hüpata ja pataljoni poole tagasi loksuda.

    Homme arutame Hr Otsusega ka tuleviku plaane. Kuid need jutud on räägitud, siis saab ka trennist rääkida.

    Raske õppustel, kerge lahingus! Nüüd ruttu MM-ks valmistuma! <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    september 21, 2011 at 10:24 e.l. #314098
    Rainerr
    Member

    Sina lähed ilmselt järgmisena! <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Jah, aga mitte spordiruhma!

    september 21, 2011 at 10:27 e.l. #314099
    Kristjan-Johannes Konsap
    Member

    Karupoeg Mikk käis täna Hr Otsusega plaane paika panemas ja lisandeid varumas, et uue hooga kehaehitamist alustada.

    Muidugi ei püsinud nii edeval mehel kui seda on Mikk särk kuidagi seljas ja siit tulevadki Emporio Armani pesumodelli viimased vormipildid:

    post-3216-1316600793_thumb.jpg

    post-3216-1316600797_thumb.jpg

    post-3216-1316600802_thumb.jpg

  • Autor
    Postitused
Viewing 15 posts - 271 through 285 (of 561 total)
1 2 3 … 18 19 20 … 36 37 38
  • You must be logged in to reply to this topic.