Mikk Raudsepp
- This topic has 560 replies, 95 voices, and was last updated 12 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere!
Tahtsin veel ennem sõjaväkke minemist mõned read kirja panna. Jah, täna on maneeži minek ja sealt juba Sidepataljoni, ennem seda veel raamatupoest läbi, et kasutada vaba aega ära. Ei oska midagi arvata, kuna arvamusi on ajateenimise kohta erinevaid. On häid ja halbu. Eks ole ka selliseid inimesi, kes ei haara millesti kinni, miski ei meeldi ja tahaks et nurgas kasvaks rahapuu ning toit jookses suhu. Kõik üleliigne on jama. Mida rohkem aeg ajateenistuse alguse poole seda rohkem hakkas tekkima mõte, et ma pean seal niikuinii ära käima ja võtta sellest mis võtta annab. Ainuke asi mida ma kardan on, et ma jooksen seal enda põlved ära. Kuna ma olen jooksmist vältinud, eks see oleneb ka, mille peal jooksma peab. Kuid alla võtan ma kindlasti, kuna süüa on mulle alati meeldinud, pluss seal saab kõvasti liigutada. kuid ma olen harjunud suurema vaba ajast arvuti taga istuma. Viimasetel nädalatel kadus motivatsioon täielikult ära, kuna ma tean, et ma pean sõjaväkke minema ja seal läheb vorm hukka. Kuid positiivsema poole pealt on hea kaalu kaotada, kuna mulle ei meeldi tegelikult nii suur olla. Vahel on tunne, et olen natuke kohmakas, võiks olla veel liikuvam jne. Ma eriti ei karda, et nüüd lihas läheb hukka, küll see peale ajateenistust tagasi tuleb. Järgmine blogimise kord tuleb arvatavasti alles 3 kuu pärast, olge seni mõnusad.
Hommikujooks on üldiselt Sidepatis mööda asfaltit ümber kasarmu, kui viiakse tegema suuremaid ringe, siis saab muru peal ka jookstud
Tere!Tahtsin veel ennem sõjaväkke minemist mõned read kirja panna. Jah, täna on maneeži minek ja sealt juba Sidepataljoni, ennem seda veel raamatupoest läbi, et kasutada vaba aega ära. Ei oska midagi arvata, kuna arvamusi on ajateenimise kohta erinevaid. On häid ja halbu. Eks ole ka selliseid inimesi, kes ei haara millesti kinni, miski ei meeldi ja tahaks et nurgas kasvaks rahapuu ning toit jookses suhu. Kõik üleliigne on jama. Mida rohkem aeg ajateenistuse alguse poole seda rohkem hakkas tekkima mõte, et ma pean seal niikuinii ära käima ja võtta sellest mis võtta annab. Ainuke asi mida ma kardan on, et ma jooksen seal enda põlved ära. Kuna ma olen jooksmist vältinud, eks see oleneb ka, mille peal jooksma peab. Kuid alla võtan ma kindlasti, kuna süüa on mulle alati meeldinud, pluss seal saab kõvasti liigutada. kuid ma olen harjunud suurema vaba ajast arvuti taga istuma. Viimasetel nädalatel kadus motivatsioon täielikult ära, kuna ma tean, et ma pean sõjaväkke minema ja seal läheb vorm hukka. Kuid positiivsema poole pealt on hea kaalu kaotada, kuna mulle ei meeldi tegelikult nii suur olla. Vahel on tunne, et olen natuke kohmakas, võiks olla veel liikuvam jne. Ma eriti ei karda, et nüüd lihas läheb hukka, küll see peale ajateenistust tagasi tuleb. Järgmine blogimise kord tuleb arvatavasti alles 3 kuu pärast, olge seni mõnusad.
Loe Bruce Lee metoodikat, saab olla nii suur kui ka ka liikuv. Pead hüppenööri kasutusele võtma aga kuram jah, see hakkab jälle põlvedele. Mingi kaalulangus tuleb siiski kasuks sel puhul tõesti.
Loe Bruce Lee metoodikat, saab olla nii suur kui ka ka liikuv. Pead hüppenööri kasutusele võtma aga kuram jah, see hakkab jälle põlvedele. Mingi kaalulangus tuleb siiski kasuks sel puhul tõesti.Minu arust ei hakka siin midagi niiväga põlvedele, kui asjale mõistusega läheneda. Muidugi on hädad kiired tulema, kui suur kulturist hakkab järsku igapäevaselt palju asfaldi peal jooksma.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga kui tasapisi alustada heal pinnasel, õigete jalavarjudega, lisada juurde muid põlvi hõlmavaid harjutusi. Hoida toitumist korras (Seal hulgas ka lisandid, mis liigesevaevusi ennetada aitavad), ning ma usun, et mistahes põlvemured on praktiliselt välistatud, kui just mingi õnnetus ei juhtu või muud terviseprobleemid ei sega.
Mida sa seal enam vaikselt alustad, hommikul kell 6 pekstakse välja ja jooksed. Ükskõik mis ilm või pinnas on.
No kurjam..mees on 20. alguses oma eluga, ei juhtu nende põlvedega midagi, v.a see, et lähevad kinnitused hoopis oluliselt tugevamaks. Kui tanksaabastega ka harjunud ei ole, siis väikesed villikesed on suuremaks mureks.
Mida sa seal enam vaikselt alustad, hommikul kell 6 pekstakse välja ja jooksed. Ükskõik mis ilm või pinnas on.Seda kindlasti jah. Mõtlesin seda, et väheke ettevalmistust peaks igaüks tegema.
Politseikoolis oli suht sama teema, kuigi seal andis jooksmisest omajagu edukamalt ma usun kõrvale viilida. Sellegi poolest esimese kahe päevaga sääreluuümbriste põletik. Olgugi, et kuu aega enne minekut käisin lasnamäe vahel jooksmas.
Seda kindlasti jah. Mõtlesin seda, et väheke ettevalmistust peaks igaüks tegema.Politseikoolis oli suht sama teema, kuigi seal andis jooksmisest omajagu edukamalt ma usun kõrvale viilida. Sellegi poolest esimese kahe päevaga sääreluuümbriste põletik. Olgugi, et kuu aega enne minekut käisin lasnamäe vahel jooksmas.
Mikust ei ole ammu midagi kuulda olnud. Mees raudselt võitleb kusagil Võrumaa metsade vahel karudega ja teeb sügiseks megavormi
Mikku olen paaril korral Revalis trennis näinud, kurdab et ei lasta väga tihedalt välja – kuid nagu aru sain, siis 5 nädalat on noorteaja lõpuni seega, peale seda pidi spordiroodu poistel põhimõtteliselt asi läbi olema. Igal juhul nägi Mikk kobe välja ja läbi särgi ei oanud küll mingit hirmsat lihaskadu näha. Kindlasti saan endale Miku naastes ühe jooksukaaslase – varem oli see aeroobne pool suht nadi, kuid nüüd on seis tõenäoliselt vastupidine, vaata et kannul püsid…
Mikku olen paaril korral Revalis trennis näinud, kurdab et ei lasta väga tihedalt välja – kuid nagu aru sain, siis 5 nädalat on noorteaja lõpuni seega, peale seda pidi spordiroodu poistel põhimõtteliselt asi läbi olema. Igal juhul nägi Mikk kobe välja ja läbi särgi ei oanud küll mingit hirmsat lihaskadu näha. Kindlasti saan endale Miku naastes ühe jooksukaaslase – varem oli see aeroobne pool suht nadi, kuid nüüd on seis tõenäoliselt vastupidine, vaata et kannul püsid…” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Erinevalt Kirbust hoiab Mikk madalat profiili ning kindlasti vaga vesi sügav põhi. Tore kui noored mehed õpivad rohkem aeroobset tegema ning palju muud põnevat
Tõsi ta on, vahepeal lasti ikka linnapeale laiama. Spordirühmal on selles mõttes ikka mõned eelised. Umbes 3-4 nädalavahetust olen välja saanud ja mõned korrad ka nädala sees. Kõiki kordasid peab ära kasutama ,et rauda tõstma minna ja see on mind ka, nagu Ott juba mainis, normaalses vormis hoidnud. Hommikuti ärkame teistest 20 min varem ja saame jõusaali minna. Mingeid süsteeme, kavasid jne ei ole aretanud, kuna treeni pääsemise kord on väga kaootiline. Vahel saab kaks korda päevas teha, mõnikord saab õhtul Revalisse minna, vahel peame niisama toas pingil istuma, kuidas kunagi. Kuid vähemalt saab trenni teha ja nuriseda ei saa. Muidugi metsas palke ei tõsta, väljaarvatud viimase laagri “haubitsad”, mida me vapralt seljas pidime tassima. Sisekorrast ma rääkida ei saa, millest on kahju, kuna see annaks paljudele mingi ettekujutluse sõdurielust. Kui ma tahaks seda teha, peaksin selle veel ette näitama jne. Väkke minnes oli mul kaal 96,5kg nüüd 92,5kg, kui ma suudan nii lõpuni minna, siis peaksin ma enamvähem normaalse vormiga naasma, kuid samas ei saa rääkida võistlusteks ettevalmistamisest. Kuna nagu ennist mainitud on trennid kaootilised, vahel oled ise väsinud jne. Alguses üritasin endale mingit trenni sisu ette kirjutada, kuid see plaan läks kiiresti vett vedama. Kuna meid lastakse hommikuti terve rühmaga jõusaali, see teeb 30 inimest. Mõned küll lähevad jooksma, kuid sellegi poolest on seal kitsas ja pead haarama seda raskust, masinat, mis hetkel vaba on, kuna aega on vähe. Kuid üldine elu ja elu on ikka erinev sellest, mida ma ette kujutasin. Sinna veel juurde panna see, et erinevates pataljonides on elu hoopis teistsugune, pluss veel palju oleneb ülematest jne. Räägiti küll, et Sidepataljonis on elu lilleline ja hommikuti saab kooki moosiga, kuid säh, just rääkisin ühe kupi poisiga ja tema tegi paljude asjade peale silmad suureks.
Härra veebel sõjaväes peabki madalat profiili hoidma, see on tervisele ja närvidele kasulikum
Tõsi ta on, vahepeal lasti ikka linnapeale laiama. Spordirühmal on selles mõttes ikka mõned eelised. Umbes 3-4 nädalavahetust olen välja saanud ja mõned korrad ka nädala sees. Kõiki kordasid peab ära kasutama ,et rauda tõstma minna ja see on mind ka, nagu Ott juba mainis, normaalses vormis hoidnud. Hommikuti ärkame teistest 20 min varem ja saame jõusaali minna. Mingeid süsteeme, kavasid jne ei ole aretanud, kuna treeni pääsemise kord on väga kaootiline. Vahel saab kaks korda päevas teha, mõnikord saab õhtul Revalisse minna, vahel peame niisama toas pingil istuma, kuidas kunagi. Kuid vähemalt saab trenni teha ja nuriseda ei saa. Muidugi metsas palke ei tõsta, väljaarvatud viimase laagri “haubitsad”, mida me vapralt seljas pidime tassima. Sisekorrast ma rääkida ei saa, millest on kahju, kuna see annaks paljudele mingi ettekujutluse sõdurielust. Kui ma tahaks seda teha, peaksin selle veel ette näitama jne. Väkke minnes oli mul kaal 96,5kg nüüd 92,5kg, kui ma suudan nii lõpuni minna, siis peaksin ma enamvähem normaalse vormiga naasma, kuid samas ei saa rääkida võistlusteks ettevalmistamisest. Kuna nagu ennist mainitud on trennid kaootilised, vahel oled ise väsinud jne. Alguses üritasin endale mingit trenni sisu ette kirjutada, kuid see plaan läks kiiresti vett vedama. Kuna meid lastakse hommikuti terve rühmaga jõusaali, see teeb 30 inimest. Mõned küll lähevad jooksma, kuid sellegi poolest on seal kitsas ja pead haarama seda raskust, masinat, mis hetkel vaba on, kuna aega on vähe. Kuid üldine elu ja elu on ikka erinev sellest, mida ma ette kujutasin. Sinna veel juurde panna see, et erinevates pataljonides on elu hoopis teistsugune, pluss veel palju oleneb ülematest jne. Räägiti küll, et Sidepataljonis on elu lilleline ja hommikuti saab kooki moosiga, kuid säh, just rääkisin ühe kupi poisiga ja tema tegi paljude asjade peale silmad suureks.Härra veebel sõjaväes peabki madalat profiili hoidma, see on tervisele ja närvidele kasulikum
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Pisara võtab silma kohe! Tubli sõdur!
Räägiti küll, et Sidepataljonis on elu lilleline ja hommikuti saab kooki moosiga, kuid säh, just rääkisin ühe kupi poisiga ja tema tegi paljude asjade peale silmad suureks.Äkki oli too tüüp tagalast pärit? Neil pidavat olema teiste kompaniidega võrreldes hoopis teistsugune elu.
Äkki oli too tüüp tagalast pärit? Neil pidavat olema teiste kompaniidega võrreldes hoopis teistsugune elu.Luure
- You must be logged in to reply to this topic.
