Mikk Raudsepp

Ma just vastupidi olen viimasel ajal 200+ raskused trapetsit tehes 100+ raskuste vastu vahetanud ja tundub, et lihaskasvule on see hoopis rohkem kaasa aidanud. Subtsellulaarssed vigastused võid endale ….. istuda. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tegelt on sul säärtega aidates vist amplituut lihtsalt suurem, muidu ei jõuaks sa kangi nii kõrgele tõsta, säärtega tekitad inertsi.

Kui ei jõua nii kõrgele tõsta siis on raskust palju. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

No, lihaskasvu koha pealt ei oska ma trapetsile küll midagi öelda kuna treenin trapetsit paari kuu jooksul korra. Aga kuskil oli öeldud, et ekstsentriline faas tekitab rohkem subtsellulaarseid vigastusi, et siis on jällegi kasulikum suuremat raskust kasutada väikse abiga ja suure vastupanuga kang alla lasta. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ja ei näe erilist suurt vajadust trapetsit eraldi treenida ka. Sama asi nagu käsivartegagi, et saavad teiste harjutustega ka piisavalt koormust. Ei ole vaja nüüd ütlema hakata, et siis pole mõttet õlga, triitsa ja biitsa ka treenida. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Eino negatiivne faas nö ehk raskuse langetamine tekitab rohkem lihaste mikrotraumasid tõesti. See on päevselge. Samas ei saa öelda, et kui venitav faas on lihaskasvu seisukohalt olulisem, siis miks mitte ainult venitadagi lihaseid ja massi tuleb? ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Bonsuna, kes äsja seda teemat vaatas, kiidaks kindlasti suure raskuse kasutamist isegi tehnika arvelt. Ok, kõlab loogilisena, et suur raskus stimuleerib lihast rohkem, lihas peab rohkem lihaskiude töösse rakendama jne. Samas kui lihas ise tööd ei teegi, vaid tõstmine toimub ainult inertsi ja teiste lihaste abil, siis kas treenitav lihas ikkagi saab suuremat stimulatsiooni? Kas isoleeritult töötades ei tee eesmärgiks olev lihas mitte rohkem tööd, kuna peab nö omade jõududega läbi ajama? See on muidugi pikk ja keeruline teema ja võib ka öelda, et üht metoodikat, mis toimib kõigile, ei ole. Samuti ei pea koguaeg ühtmoodi treenima.

Sellega, et trapetsit ei pea eraldi treenima ma küll nõustuda ei saa. Tõsi, käsivarre olen ka hooletusse jätnud ja toimin selle puhul pigem Lee Priesti õpetuste kohaselt, ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> aga selliseid lihaseid nagu õla tagaosa või trapets vms mitte treenida ei pea ma ka õigeks.

PS! Sul pole üldse mõtet midagi treenida: ega korvpallurist ikka kulturisti ei tee. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aga, seda ma mõtlengi, et trapets saab koormust erinevate selja harjutustega ja õla tagaosa treenides. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Täna ongi plaanis õlg. Mwhaha.

Eino saab, aga ega see erilist massi kasvu ikka põhjusta. Siis peaks mul käsivars ka nagu Popeyel olema, sest see saab ka alati koormust, aga võta näpust…

Oi kurja, nii kaua pole postitanud. Sess käis ja kõik ilmalised tegevused lükkasin kõrvale. Muidugi mitte trenni ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Sellel nädalal pidin aasta esimesed trennid vahele jätma, kuna haigusepoiss kimbutama. Eelmine aasta jäi ka üks trenn haiguse pärast aasta peale vahele. Limpsan siin meega teed ja loodan, et homme saab juba midagi kerget minna tegema. Haigusega ongi see lugu, et muidugi võid minna ja oma trenni kuidagi ära venitada, kuid pigem kaevad sellega auku sügavamaks.

Eelmisel nädala neljapäeval kohtusin ka Hr. Otsusega trennis, kus ta jälgis ka minu tegemisi. Kokkuvõtvalt oli kommentaariks see, et ma teen liiga rasket trenni. Ei taastu ära ja sealt hakkab juba kava kinni jooksma. Leppisime kokku, et jätkan ikkagi kahe eri kava süsteemi (üks nädal kava A järgmisel , ei tee tsükleid vaid hoian ennast lihtsalt tagasi. Tavaliselt tekibki sportlase vaim, et keerad kõik vindid üle. Olles ennast juba ületreeningusse viinud mõtled et ikka on vähe, puhata ei tohi, kergeid päevi ei tohi lubada. Kuid tuletame endile vahel meelde, et me ei ole üliinimesed. Muidugi on ka selliseid inimesi, kes ei suuda olla enda suhtes kriitilised ja löövad ainult trennis luuselanti. Siit ka mõte algajatele või nendele inimestele, kes hakkavad enda kunagist füüsilist vormi taastama. See ei tähenda, et sa aasta tagasi surusid 170kg rinnalt, et sa nüüd aasta aega diivanil lesides saaksid naasta ja hakata samade raskuste, intensiivsuse ja mahuga treenima. Kui algaja hakkab kerge üldfüüsilise ülesehitamise asemel Kiivika kavaga rapsima, siis hakatakse sellega hoopis endi arengut pärssima. Või siis hakatakse tegema tehniliselt liiga raskeid harjutusi, ise lihastunnetust omamata. Vaadates tundub ikka kerge, kuid praktikas ei tule see paljudel nii välja nagu peaks. Olen ise ka algajaid juhendanud ja päris raske on neid õigele teele juhatada, et nad saaks aru kuidas harjutus toimima peaks. Ennem õpime ikka tähed selgeks, siis hakkame lugema ja kirjutama. Kannatust, küll kõik tuleb omal ajal.

Teine asi on võistlusettevalmistuse ajal raskete trennidega keha koormamine. Minagi olen neid teinud, kuid nüüd tagasi vaadates ei usu ma, et neist erilist kasu oli. Kuna negatiivse kaloraaži juures ei kipu lihas kasvama ja taastumise osas jääb vajalikest materjalidest vajaka. Siit ka mõttetera, et rassima peab aasta läbi, massiperioodil raskeid trenne tegema ja sellega lihast kasvatama. Kaalulangetusperioodil rohkem toitumist jälgima ja võib-olla aeroobse poolt rohkem esile tõstma. Nii hakkadki mõtlema et terve treening on jaotatud eri osadeks. Sellepärast ongi raske vastata küsimusele aga kuidas sa nii suureks oled saanud? Seekord selline mõttelend, kerget rauda teile!

Njaa. Ma võtsin ka endale eesmärgiks, et järgmise dieedi ajal ei tee mingeid “iga seeria suutlikkuseni, pooled kordused abiga” trenne. Ülimalt loogiline on, et alakaloraažis pahatihti suurenenud treeningmahu ja -sageduse juures on kehal veel vähem ressursse taastumiseks. Ja siis tekibki efekt, kus keha on stressis ja ei taha pekist lahti lasta või kogub vett vms. Samas kergem on seda öelda kui teha. Kui trennis ei lammuta, siis kaloreid ei põleta ja kui kaloreid ei põleta, ei lange kaal ikka. Oh jah… Mis muud kui iga kogemus õpetab enda keha rohkem tundma.

Meenutusi meie “balls to the wall” rinantrennist eelmise aasata laagris.

Passipilt ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Siin ka üks passipilt. Sarnasust on

” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Vähemalt sama masti tegijad ka.

Ma kuulsin, et kui Mikk kükki teeb, siis ei lükka ta kangi üles, vaid surub maad alla. Kang on lihtsalt ta maal peal hoidmiseks.