Mida te sööte?!
- This topic has 16 replies, 9 voices, and was last updated 10 years, 6 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere. Sooviks teada mida te sööte?
1.Kui tervislikult te sööte?
2.Kas vahapeal patustate ka (nt sööte friikaid, krõpse, sokolaadi, burxe, colat jne. Kui jah siis kui tihti?)
3.Milline näeb välja teie tavaline toidupäev( kes viitsib võib enda päevase menüü kirjutada)
4.Mis on see toit, mis teil koguaeg peab kodus olemas olema(leib, muna, piim, juust jne…)
5. Millisest toidust te kunagi ei loobu(teie kõige lemmikuim toit )
6.Mitu korda päevas te sööte( Kas on kindlad ajad kuna te sööte, nt iga 3 tunni tagant või sööte siis kui kõht tühjaks läheb ja kui suured portsud teil tavaliselt on?)
7. Kas ühes kuus kulub teil palju raha toidu peale? (200,300 euri, kui ei taha summat öelda, siis kas palju läheb raha või hoiate kokku toidu peale, vaatate kus mis odavam on?)
8. Kas joote toidu kõrvale, kui jah siis mida(vesi, mahl, vms)
9. Kas kasutate mingeid lisaaineid( vitamiinid, proteiin, kreatiin..?)
10. Kas sööte piisavalt palju värsket toitu( puuviljad, juurviljad, rohelist? Kas pigem sunnite ennast, et peate sööma või teile meeldib süüa puuvilju, juurikaid ja maltsa?)
Tänud neile, kes viitsivad vastata. Usun, et neid küsimusi võin kirjutada lõpmatuseni
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lihtsalt pakub huvi mida Teie sööte, teie kes te olete tervislikud, teete trenni ja hoolite enda tervisest ja kehast.
Tere,
1. 10 skaalal 7-8 ( 2-3 jääb nv-sse)
2. Ikka patustan, enamjaolt nv. Nädalasees hoian menüüst kinni. Ei näe põhjust miks peaks mitte patustama, pole võistleja ja laval ei käi, elu tuleb ka nautida siiski.
3. hommikuti puder/müsli koos 4 munaga, juustu ja lonks õli. lõunaks liha/kala koos rohelisega. enne trenni kodujuustu koos rohelisega ja peale trenni liha/kala kas riisiga või kartuliga vms…
4. Munad
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>5. Gurmeeburgerid
6. 4x. umbes iga 4-5h tagant.
7. 200€+
8. Vesi ja mahl (hommikuti)
9. beta-alaniin kuu võtan kuu pausi, kreatiin 3 kuud ja siis kuu pausi.
10. Pigem ei naudi rohjelise söömist, aga olen harjunud seda sisse väntama. Ilmselt söön seda vähem kui peaks.
Defineerige “tervislikult”.
Mille poolest on burger ebatervislikum , kui 2 viilu leivatoodet, tükk liha ja tomativiilud?
Burgerites olev juust ei ole juust vaid juustulaadne toode. Liha on arvatavasti madala kvaliteediga kuna toidutööstuses hea liha müüakse alati fileena maha. Mis fileest üle jääb, see tehakse hakklihaks. Nüüd on küsimus kui kaua see liha sügavkülmutuses seisab. Kas see külmutamine midagi väga halvemaks teeb, aga eelistaks ju värsket liha. Kõige suurem häda on suhkur, nad topivad seda hakklihasse, friikartulitesse, saiakesse, kastmesse ja sinna juustulaadsesse ollusesse. Enda tehtud võileivas natukenegi saad seda sisu kontrollida.
1.Kui tervislikult te sööte?
Vaheldumisi tervislikult ja mitte. Võistlusdieet, nagu ikka kaloridefitsiit ei ole just kõige tervislikum, aga igasugu mikrod/vitamiinid saan aastaringiselt kätte.2.Kas vahapeal patustate ka (nt sööte friikaid, krõpse, sokolaadi, burxe, colat jne. Kui jah siis kui tihti?)
Hetkel, suveperioodil, tuleb patustamist tihedamini ette kui muidu. Näiteks söön aegajalt makarone, pannkooke, võileibu, putru, juustu jms. Muidugi sõltub, mida keegi patustamiseks peab. Makrosid kuigi tihti lõhki ei aja.3.Milline näeb välja teie tavaline toidupäev( kes viitsib võib enda päevase menüü kirjutada)
Hetkel hommikusöök kell 9, lõuna kell 11, järellõuna 14, õhtusöök ~18, järelõhtu 21. Kui aega oli vahepeal rohkem, siis sõin tihedamini, nüüd üritan vaikselt intermittent fastingule üle minna.4.Mis on see toit, mis teil koguaeg peab kodus olemas olema(leib, muna, piim, juust jne…)
Muna ja piim võiks olla, nendega saab igasugu asju teha.5. Millisest toidust te kunagi ei loobu(teie kõige lemmikuim toit )
Sellist ei oskagi mainida. Šokolaad on, aga sellest olen suuresti loobunud.
6.Mitu korda päevas te sööte( Kas on kindlad ajad kuna te sööte, nt iga 3 tunni tagant või sööte siis kui kõht tühjaks läheb ja kui suured portsud teil tavaliselt on?)
Hetkel 5 korda, varem võis snäkkidega ulatuda ka 10-ni. Portsud snäkkidel tavaliselt ~400 kcal ja tõsistematel einetel ~600-800.7. Kas ühes kuus kulub teil palju raha toidu peale? (200,300 euri, kui ei taha summat öelda, siis kas palju läheb raha või hoiate kokku toidu peale, vaatate kus mis odavam on?)
Ikka hoian kokku ja vaatan, kus odavam on. Eks ta kõigub ka, aga säästlikumal perioodil jääb 100 kanti.
8. Kas joote toidu kõrvale, kui jah siis mida(vesi, mahl, vms)
Ei joo tavaliselt midagi.9. Kas kasutate mingeid lisaaineid( vitamiinid, proteiin, kreatiin..?)
Kõige põhilisemaid asju; D-vitamiin, kalaõli ja kreatiin.
10. Kas sööte piisavalt palju värsket toitu( puuviljad, juurviljad, rohelist? Kas pigem sunnite ennast, et peate sööma või teile meeldib süüa puuvilju, juurikaid ja maltsa?)
Täitsa mõnus näksida neid ning söön piisavalt, mikrod saan igatahes kätte.2.Kas vahapeal patustate ka (nt sööte friikaid, krõpse, sokolaadi, burxe, colat jne. Kui jah siis kui tihti?)
See “patustamine” on vist kõige totakam väljend mis olla võib.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Väga levinud sealjuures.Kõige suuremad “patused” on minu arust need,kes toitude lahterdamisega lolliks lähevad. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kana ja riisiga võib samamoodi “patustada” kui ei oska oma koguseid paika panna.Teemasse lühidalt vastates,siis kalorid-makrod on enam-vähem teatud raami sees.Samuti vitamiinid-mineraalid üritab kätte saada.Kellaaegu ei jälgi,toidukordi umbes 3-5 olenevalt tujust ja päeva iseloomust.Toiduaineid ei lahterda,lemmiktoitu pole,lisanditest ainult D-vitamiin.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma lasin endal d-vitamiini sisalduse veres ära mõõta ja kevadel oli see mul täiesti normis. Ehk kui sööte nädalas paar korda kala, viibite õues, siis tegelikult lisandina D-vitamiini juurde vaja võtta pole (mina pole võtnud) – sedasi selgitas mulle arst. Ehk ainult oktoober-dets tasuks neil võtta lisandina kes üldse kala ei söö. D-vitamiin värk ma pakun, on tänapäeva moehullus.
Burgerites olev juust ei ole juust vaid juustulaadne toode. Liha on arvatavasti madala kvaliteediga kuna toidutööstuses hea liha müüakse alati fileena maha. Mis fileest üle jääb, see tehakse hakklihaks. Nüüd on küsimus kui kaua see liha sügavkülmutuses seisab. Kas see külmutamine midagi väga halvemaks teeb, aga eelistaks ju värsket liha. Kõige suurem häda on suhkur, nad topivad seda hakklihasse, friikartulitesse, saiakesse, kastmesse ja sinna juustulaadsesse ollusesse. Enda tehtud võileivas natukenegi saad seda sisu kontrollida.
Sa pole õigetes burksi kohtades käinud vist nagu näiteks Uulits, Dereku burger ja neid näiteid on veel palju….
Ma lasin endal d-vitamiini sisalduse veres ära mõõta ja kevadel oli see mul täiesti normis. Ehk kui sööte nädalas paar korda kala, viibite õues, siis tegelikult lisandina D-vitamiini juurde vaja võtta pole (mina pole võtnud) – sedasi selgitas mulle arst. Ehk ainult oktoober-dets tasuks neil võtta lisandina kes üldse kala ei söö. D-vitamiin värk ma pakun, on tänapäeva moehullus.
Sõbranna on perearsti õde ja ütles, et neil pole veel ühtegi inimest käinud, kellel oleks D-vitamiini tase normis.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sõin ka peaaegu terve talv D-vitamiini lisaks, nüüd suvel jätsin ära. Käisin mõõtmas ja isegi praegu suvel alla normi.
Ohh, siis ma olen see 1 eestlane, kellel see oli normis ka ilma suplementeerimata. Talvel – hea küll, aga suvel see 15 min päikest päeva kohta tuleb isegi paadunuimal keldrisistujal.
Räägitagu mida iganes, aga nii hull see asi kindlasti ei ole d-vitaga.
Ja igal juhul – enne kui katsetama hakata ja arvata, et küllap mu hädad tulevad millegi puudumisest,
lase laboril see asi otsustada – seda enam, et d taseme mõõtmine on odav.
Räägitagu mida iganes, aga nii hull see asi kindlasti ei ole d-vitaga.
Ja igal juhul – enne kui katsetama hakata ja arvata, et küllap mu hädad tulevad millegi puudumisest,
lase laboril see asi otsustada – seda enam, et d taseme mõõtmine on odav.
D-vitamiini üledoosi on niikuinii ulme raske saada. Peab tarbima vähemalt 3 kuud iga päev 50 000IUd, siis võib-olla tekib üledoos.
mis tasemest me siis räägime? Ise mõõtsin, siis arsti taseme järgi oli normis, netist leitud soovitatava järgi väga madal.
Burgerites olev juust ei ole juust vaid juustulaadne toode. Liha on arvatavasti madala kvaliteediga kuna toidutööstuses hea liha müüakse alati fileena maha. Mis fileest üle jääb, see tehakse hakklihaks. Nüüd on küsimus kui kaua see liha sügavkülmutuses seisab. Kas see külmutamine midagi väga halvemaks teeb, aga eelistaks ju värsket liha. Kõige suurem häda on suhkur, nad topivad seda hakklihasse, friikartulitesse, saiakesse, kastmesse ja sinna juustulaadsesse ollusesse. Enda tehtud võileivas natukenegi saad seda sisu kontrollida.
OK, aga selline “burger”. Fazeri kaera-juustu röstkukkel röstituna. Sinna vahele kurgi- ja tomativiilud (turult, Eestis ksvatatud), praetud muna, juustuviil, hakitud värske kapsas. kastmeks maitseainetega segatud kreeka jogurt ning “pihv” on turult hakklihast tehtud ja ise praetud kotlet. Ise arvan, et tegu on suhteliselt tervisliku toiduga või saan millestki väga valesti aru
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Rain 6 kanget: Said tõesti valesti aru, sest ma rääkis mäkist ja hessist ehk miks need burgerid on ebatervislikud.
Timpss: Su välja pakutud burksikioskid on olematu turuga eestis. Mass käib meil hessis ja mäkis.
Sarge: paljud inimesed ei söö kala. Kala on kallis ja mugavam on poest osta pihve ja värke. Sealt see üksluine toidulaud tulebki. Suvel tuleb palju õues olla, aga paljud istuvad parem arvuti taga ja sealt see vaevus tulebki. Minu mõte on selles, et tuleks end mõõta ja kui on vajadus, siis raha kulutada. Muidu kulutab inimene palju raha teemadele milles tal vajadust polegi. Kümme eurot sinna ja kõmme tänna.
- You must be logged in to reply to this topic.