Mida on võimalik Eestis õppida seoses toitumise ning sporidga.
- This topic has 7 replies, 7 voices, and was last updated 14 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere! Olen ülikoolis esimesel kursusel, kuid tunnen, et ei viitsi ja ei taha seda eriala õppida. Mõtted on läinud spordi ning toitumise suunas, mida nimelt saab õppida, mida soovitate õppida ning kas toitumis-või spordispetsialist teenivad piisavalt?
Ehk keegi kirjutaks oma kogemusest ja võib-olla soovitaks miskit? Hetkel on tühimaa, et millises suunas edasi minna. Aitöh
Võta SAIS lahti ja tutvu pakutavate õppekavadega.. Võimalusi on nii palju – toidutehnoloogiast tervisedenduseni välja. Kehakultuur ei ole ainus valik.
Pead leidma endale sellise ala, mis huvi pakub ning mida tahaksid edasi arendada. Iga ala puhul on ennast vaja pidevalt täiendada, et konkurentsivõimeline olla. Järjepidev enesetäiendamine on edukuse ja teenimise aluseks.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma isiklikult soovitaks sul praegune eriala ära lõpetada ja siis edasi vaadata. Aga võimalusi on jah palju, kui sa isegi täpselt ei tea ja praeguse asja pooleli jätad siis võib-olla ei tundu ka uus valik õige
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ütleme nii ,et ninaesise üle ei kurda ja läbinud olen eluülikooli….
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Toitumis – ja treeningualaspetsiks saab eelkõige läbi praktiliste kogemuste, loomulikult on ka eestis erialaspetsialiste ilma praktilise kogemuseta (nö teoreetikuid), kuid kindlasti annab see praktikaosa palju juurde – eelkõige enesekindluse, sest oled seda korduvalt läbi teinud. Ütleme nii et ega koolitunnistus mööda külge maha ei jookse, kuid ainult paber ka kedagi spetsialistiks ei tee, seega keskendu nii teooria õppimisele kui ka praktilise kogemuse saamisele. Edu soovides!Hetkel olen päris tugevalt praktiseerinud, lugenud erinevaid artikelid ning küsimuste korral need esitanud. Ülikoolis on mul pisut keeruline hakkama saada, seoses oma kehva silmanägemisega, seega oleks mul endal kergem valida eriala, kus on rohkem teksti ning vähem erinevaid valemeid jms(matemaatika) Ilmselt on enamikel erialadel vaja ka keemia või/ja bioloogia eksamit?
Ütleme nii ,et ninaesise üle ei kurda ja läbinud olen eluülikooli….
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Toitumis – ja treeningualaspetsiks saab eelkõige läbi praktiliste kogemuste, loomulikult on ka eestis erialaspetsialiste ilma praktilise kogemuseta (nö teoreetikuid), kuid kindlasti annab see praktikaosa palju juurde – eelkõige enesekindluse, sest oled seda korduvalt läbi teinud. Ütleme nii et ega koolitunnistus mööda külge maha ei jookse, kuid ainult paber ka kedagi spetsialistiks ei tee, seega keskendu nii teooria õppimisele kui ka praktilise kogemuse saamisele. Edu soovides!Põhimõtteliselt peab hingega asja juures olema.
Hetkel olen päris tugevalt praktiseerinud, lugenud erinevaid artikelid ning küsimuste korral need esitanud. Ülikoolis on mul pisut keeruline hakkama saada, seoses oma kehva silmanägemisega, seega oleks mul endal kergem valida eriala, kus on rohkem teksti ning vähem erinevaid valemeid jms(matemaatika) Ilmselt on enamikel erialadel vaja ka keemia või/ja bioloogia eksamit?
Kehva silmanägemist korrigeerida ei anna?
Ma soovitaks füsioteraapiat, (vast isegi kindlam palk ja väljakutseid rohkem esitav) aga see eeldab bio eksamit. Kui sa bioloogiat ei jaga, siis võivad arusaamad füsioloogiast ka väga huvitavad tulla
Ise õppisin bioloogia eksamiks 6a peale keskkooli lõpetamist, spets kursusel Tehnikaülikoolis ja tegin bioloogia 76-le. Keskkoolis bioloogia ei istunud.
Niiet kõik on tehtav.
Valikuvariandid erialadest tegelikult veel bioloogia, keemia, biokeemia, meditsiin, tean et mingi toidutehnoloog vms on ka olemas – tean ühte väga kõvade teadmistega, aga peamiselt sellised töötavad suurfirmades ja topivad toitudesse jama sisse (näiteks Kalev
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ).Aga nagu ise näed – bioloogia ja keemia läbivad asjad, ja peavadki olema, kui tahad väita, et saad aru, mida inimesel sisse süüa soovitad.
TÜs on füsioteraapial küljes spordimeditsiin, spordibiokeemia, toitumine ja osa asju veel kohustuslikud. Mida rohkem ma treenin ja õpin, seda rohkem ma õpin hindama konkreetsete teadmistega nõuandjaid. Sellist üldist “see aine läheb sinna ja toda lihast treeni nii” taset on lihtne omandada, aga õppides vaatad, et palju juttu on liiga algeline, vastuoline või lihtsalt vale.
Seda näitab juba see, et treenerite kutsetaseme õpikudki on ikkagi spordiinimesele, meditsiinitaustaga inimesele on see liiga “lihtne”, mis pole tingimata halb, aga mul on ka meditsiiniline huvi asja vastu ja naudin seda. Samuti TÜ ja ilmselt ka TTK (tartu ülikool ja tervishoiu kõrgkool) füsioteraapia/ kehaline kasvatus ja sport lõpetades võid otse 3. taseme treeneri pabereid taotlema minna (võid, aga see ei pruugi mõistlik otsus olla
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ).Toitumisspetsialistid on ka normaalsed, kui on korrektne meditsiiniline taust, mitte mingi veregrupidieedijutt vm.
- You must be logged in to reply to this topic.