Mesi enne magamaminekut
- This topic has 51 replies, 21 voices, and was last updated 18 years, 4 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Mul pool kilo kodus kapi peal…
Nädala lõpus läheb mu isa Saaremaale mulle mett tooma, aga vaevalt me kärjega mässata viitsime. Sorri!
hee mul ka isa tõi kõvasti mett ,mingi 11 liitrit ,peaks järkuma ikka väga kauaks
Mainiksin siin suhkruvaidlustele lisaks (kuna olen keemik), et see suhkur, mida oleme harjunud nimetama suhkruks, valge pudi kaanega topsis kodus laual, on sahharoos – polümeer, mis koosneb omavahel sidestatud fruktoosi ja glükoosi molekulidest. selle seedimine võtab seetõttu kauem aega, et kõigepealt on vaja sidemed lõhkuda ja siis alles saab glükoosi ja fruktoosi eraldi. loomulikult oli ka sellel õigus, kes neid kõiki suhkruteks nimetas, sest nii see ka on. sõna suhkur lihtsalt ei ütle asja kohta midagi.
mesi aga seostub mulle eelkõige kõikvõimalike ensüümidega, mis mesilastest sinna sisse saavad ja aminohapete nimekiri on seal ikka üpris pikka. kuna mul need materjalid paberitel, siis ei ole võimalik neid kahjuks siia panna.
kõikide nende kahjulikkuse juttude peale ütleks, et iga asja kohta kehtib järgmine lause: mürk oleneb kogusest. sa võid ennast tappa arseeniga sama moodi nagu ntx piimaga või kasvõi veega. iseasi, kas sa seda piisavalt tarbida suudad:P sama kehtib ka mee puhul. tean juhtumit, kus laps sai meemürgituse. täiesti reaalne.
Valdav enamus müüdavast meest ongi nö. “suhkrumesi”
Suhkrumett saadakse nii, et keedetakse suhkrusiirup ning marliga kaetud purk pööratakse taru restide peale tagurpidi. Sealt käivad mesilased seda siis imemas ning töötlevad meeks.
Sellisel meetodil saadakse mesilaste tootlikkus kõvasti suuremaks, kuid halveneb “mee” kvaliteet.
Ka paljud eesti mesinikud kasutavad seda varjanti.
Üldjuhul on enamus nö vedelad meed tegelikult suhkrumesi.
Üks kasulikumaid meesorte on kanarbikumesi, mis on üldjuhul väga tugevaks kristalliseerunud.
Kui kiiresti õige mesi siis kristalliseerub(kui aeg oleneb kogusest vms. siis tooge näitena) ja kas siis ka mee kasulikkus ka muutub kuidagi? Ise sai ostetud 1l purk mett(75kr) ja kui pool oli söödud umbes 2nädalat, siis kristalliseerus ülejäänud kõvaks valgeks massiks, seisis temperatuuril 15-20C, mis sellinne kristalliseerumine( sellise aja jooksul vms.) näitab mee kvaliteedi kohta? Ostetud on mesi Järvamaal, taluniku käest.
Liigne fruktoos toob kasu asemel kahju!
Lisaks tehnilistele probleemidele piiravad puuviljasuhkru laialdast tarbimist ka temaga haakuvad terviseprobleemid. Et fruktoos imendub seedekulglast üsna aeglaselt, võib suurte puuviljasuhkru koguste söömine põhjustada seedehäireid. Põhjus: peensooles imendumata jäänud fruktoos jõuab jämesooles elutsevate bakterite toidulauale, kes selle kiiresti mitmesugusteks ühenditeks kääritavad.
Erinevalt glükoosist läheb fruktoos rakkudesse insuliini kaasabita, järelikult ei põhjusta fruktoosi tarbimine olulist insuliini vabanemist organismis.
Fruktoosi kestev ületarbimine põhjustab rasvumist. Näiteks eelmisel aastakümnendil tarbisid ameeriklased keskmiselt 37 g fruktoosi ööpäevas ja katsid sellega ligikaudu 8% organismi üldisest energiavajadusest. Tõsi, siia loetakse ka sahharoosi koostisse kuuluv fruktoos, kuid ikkagi on selline kogus liiast. Ameeriklaste ülekaalulisus pole mingi uudis…
Liigne fruktoos häirib ka maksarakkude normaalset ainevahetust, põhjustades teatud juhtudel laktaadi liigset kuhjumist verre. Samuti on kindlaks tehtud, et suurte fruktoosikoguste pidev tarbimine suurendab veres nii triglütseriidide kui ka kolesterooli hulka, mis mõlemad võivad osutuda südamehaiguste riskifaktoriteks.
Suurtele fruktoosisõpradele tuletatakse meelde, et nende igapäevane toit peab mikroelementidest sisaldama piisavalt vaske ja kroomi, vastasel korral tekivad organismis tõsised ainevahetushäired. Puuviljasuhkrust loobuma peavad inimesed, kellel on pärilikel põhjustel fruktoosi ainevahetus rikutud. Selliseid inimesi leidub küll vähe, sest tegemist on haruldaste retsessiivsete mutatsioonidega. Ühel juhul kuhjub ainevahetuses kasutamata jäänud fruktoos verre ja väljub organismist uriini koostises. Teisel juhul kogunevad fruktoosi fosfotühendid maksa ja tekitavad ohtlikke maksarakkude kahjustusi.
Copy-paste
Kui kiiresti õige mesi siis kristalliseerub(kui aeg oleneb kogusest vms. siis tooge näitena) ja kas siis ka mee kasulikkus ka muutub kuidagi? Ise sai ostetud 1l purk mett(75kr) ja kui pool oli söödud umbes 2nädalat, siis kristalliseerus ülejäänud kõvaks valgeks massiks, seisis temperatuuril 15-20C, mis sellinne kristalliseerumine( sellise aja jooksul vms.) näitab mee kvaliteedi kohta? Ostetud on mesi Järvamaal, taluniku käest.Valdav enamus müüdavast meest ongi nö. “suhkrumesi”Suhkrumett saadakse nii, et keedetakse suhkrusiirup ning marliga kaetud purk pööratakse taru restide peale tagurpidi. Sealt käivad mesilased seda siis imemas ning töötlevad meeks.
Sellisel meetodil saadakse mesilaste tootlikkus kõvasti suuremaks, kuid halveneb “mee” kvaliteet.
Ka paljud eesti mesinikud kasutavad seda varjanti.
Üldjuhul on enamus nö vedelad meed tegelikult suhkrumesi.
Üks kasulikumaid meesorte on kanarbikumesi, mis on üldjuhul väga tugevaks kristalliseerunud.
Sorri aga mõni inimene on valesti aru saanud mis asi on vedel mesi..
Suhkrumett jahh nii saab teha ja mõni ka teeb, kuid siin tekib üks probleeme, see mesi on siirupi maitsega ja iga vähegi endast lugupidav täiskasvanud inimene saab aru et tegu on pettusega ning järgmisel korral ei osta ta mingil juhul sellist mett ning seda ütleb ta ka oma 10 sõbrale-tuttavale; halb info pidi levimo suuremas ulatuses kui hea info:)
Teiseks, et kaubanduses müüa on vajalik veterinaartõendit, minge proovige, kas te saate selle tõendi siirupiga.
Teadaolevalt eesti mesinikud nüüd suuremas osas sellist asja küll ei kasuta, kui siis mõni eriti “tark” hobimesinik, kes küla mutikestele mett müüb.
Üldiselt on teada, kes kuidas mett toodab ja selline turu solkimine keeraks omavahelised suhted veelgi kreeni.Kuid siin teine teema on firmadega, seda mida need kokku ostavad ja juurde segavad ei oska keegi peale nende öelda….
Vedelad meed on lihtsalt talveperioodil üles sulatsatud kristalliseerunud mesi ja kui seda teha alla 40 kraadi ei ole midagi hullu, seda aktsepteeritakse ja suuremad mesinikud ka nii teevad.Mesi tavaliselt peale vurritamist hakkab mõne ndl tahkemaks muutuma, olenevalt kas seal on kristalliseerumiskeskmeid ja olenevalt temp. ,kiiremini tahkstub 12-15 kraadi juures Celsiust
Jahh, kanarbikumesi on kasulik asi kuna sisaldab rohkelt mineraale ja maitse on mõrkjam samuti..
Nii et kõige parem soovitus, et te õige mee otsa satuksite-Proovige, et ta ei oleks üks tuim magus kört vaid asjal oleks maitset- mõrkjalikkust, mis paneb näärmed tööle …
- You must be logged in to reply to this topic.