Skip to main content

Massilisaja võtmine, kui trenni ei tee

Avaleht » Forums » Toitumine » Kaalust juurde » Massilisaja võtmine, kui trenni ei tee

Tagged: 

Viewing 9 posts - 31 through 39 (of 39 total)
  • Autor
    Postitused
  • #333528
    ROtter
    Member

    Olenevalt toidu seeditavusest umbes selline ajavahemik jah, samas nagu keegi Sulle kunagi sama asja peale vastas, oleneb “söömisvajadus eelkõige veresuhkru tasemest, mitte sellest, kas mingi soolikas kuskil tõmbleb või ei”. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Minu poolest võib ka tavainimene 3 tunni tagant süüa, ega see kahju ei tee.

    Kuna ma ise 3x päevas söömist praktiseerinud ei ole, siis seda esimese variandina minult kavade tellijate kavadesse sisse ei pane. Samas need, kes tellivad, teevad ka sporti.

    Samas alles sa promosid Antsoni lähenemist ja 3-4 korda päevas söömist?

    3 – 4 korda päevas süüa oleks ideaalne, aga paraku ei ole kõigil seda võimalust. Ja siis tuleb minna sobilikumatele sagedustele. Kavasid koostades küsin ma alati inimeste käest nende võimalikud söömisajad ja vastavalt sellele on ka toiduainete valik.

    Söömissagedus sõltub ka inimese vanusest ja paljudest teistest teguritest – võimalustest töö juures söömiseks, toidu kogustest, eelnevast toidukorrast, tervislikust seisundist.

    Veresuhkru tase võib ka kõrge olla, aga kõht on ikka tühi. Tead, millal selline seisund esineb?

    #333530
    Archangel
    Member

    Nälg on selline asi mida mõjutavad mitu hormooni, lisaks tarbitavate toitude mass, koostis mis mõjutab seedekiirust, meditsiinilised seisukorrad nagu diabeet ning lisaks psühholoogilised faktorid jms. Ühe kindla asja peale nälga ajada pole eriti täpne.

    #333531

    3 – 4 korda päevas süüa oleks ideaalne, aga paraku ei ole kõigil seda võimalust. Ja siis tuleb minna sobilikumatele sagedustele. Kavasid koostades küsin ma alati inimeste käest nende võimalikud söömisajad ja vastavalt sellele on ka toiduainete valik.

    Söömissagedus sõltub ka inimese vanusest ja paljudest teistest teguritest – võimalustest töö juures söömiseks, toidu kogustest, eelnevast toidukorrast, tervislikust seisundist.

    Veresuhkru tase võib ka kõrge olla, aga kõht on ikka tühi. Tead, millal selline seisund esineb?

    No 3-4 korda päevas peaks ikka olema võimalik süüa: hommikul, lõunal, pärast tööd ja õhtul nt. Mis töö see veel on, kus inimest 24/7 nagu vangis hoitakse. Kui lubatakse WCsse minna, on ka aega väike kodujuust ära süüa. Veider muidugi, et mõnikord justkui soositakse iga tund suitsul käimist rohkem kui 3 tunni tagant söömist, mis tegelikult annab töötajale lisaenergiat töötamiseks.

    Viimane on ilmselt diabeedi puhul. Kuidas sa ise viimase puhul toitainete vahekorra seaksid?

    Mõnes mõttes veider, et ka suhkruhaigele soovitatakse söömist üldlevinud toidupüramiidi järgi, mis sisaldab ca 60% süsivesikuid, mida inimene nii hästi ei omasta.

    #333534
    ROtter
    Member

    No 3-4 korda päevas peaks ikka olema võimalik süüa: hommikul, lõunal, pärast tööd ja õhtul nt. Mis töö see veel on, kus inimest 24/7 nagu vangis hoitakse. Kui lubatakse WCsse minna, on ka aega väike kodujuust ära süüa. Veider muidugi, et mõnikord justkui soositakse iga tund suitsul käimist rohkem kui 3 tunni tagant söömist, mis tegelikult annab töötajale lisaenergiat töötamiseks.

    Viimane on ilmselt diabeedi puhul. Kuidas sa ise viimase puhul toitainete vahekorra seaksid?

    Mõnes mõttes veider, et ka suhkruhaigele soovitatakse söömist üldlevinud toidupüramiidi järgi, mis sisaldab ca 60% süsivesikuid, mida inimene nii hästi ei omasta.

    Kui ma sõjaväes olin, siis sain 3 x päevas süüa ja rohkem võimalusi ei olnud. Ja kõht oli kogu aeg tühi.

    #333617
    AlanBStard
    Moderator

    Ahjaa. Ja kui jõutreening insuliinitundlikkust parandab, siis on ju jällegi tasakaal leitud.

    Meenus üks hiljaaegne vestlus, mille point oli umbes, et trenni käigus tekivad kehas kahjulikud vabad radikaalid, mida saab neutraliseerida antioksüdantidega. Tavaline artikkel lõpebki siin ära ja noored uljaspead tormavad apteeki vitamiine ostma.

    Samas teatud hulk radikaale või ainevahetussaaduseid olevat vajalikud, kuna annavadki kehale nö teada, et on tehtud trenni ja signaali kasvuprotsesside käivitamiseks(kindlasti pole see jällegi ainuke arengu toimemehhanism ja suures pildis muutub jällegi mõttetuks seda ületähtsustada). Samas suur kogus antioksüdante võivat seega trennitulemusi vähendada.

    Ehk jõuame jällegi järelduseni, et kõike MÕÕDUKALT!

    Reaktiivsete hapnikuosakeste kaudu see jõutrennijärgne insuliinitundlikkuse tõus toimubki. Ebaoptimaalselt kõrgeks muutub nende vallandumine ja trennijärgne põletikureaktsioon kusagil vanuses 45+, siis tuleks neid antioksüdante ja põletikuvastaseid lisandeid trenniga kombineerima hakata et vältida lihaskoe armistumist ja sidekoestumist põletiku tõttu. Noortel uljaspeadel tasub pigem põletikku soodustavat arahhidoonhapet süüa <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Põletikureaktsioonid on muidugi individuaalselt ka erinevad, pikaealistel on need palju nõrgemad.

    #333621

    Reaktiivsete hapnikuosakeste kaudu see jõutrennijärgne insuliinitundlikkuse tõus toimubki. Ebaoptimaalselt kõrgeks muutub nende vallandumine ja trennijärgne põletikureaktsioon kusagil vanuses 45+, siis tuleks neid antioksüdante ja põletikuvastaseid lisandeid trenniga kombineerima hakata et vältida lihaskoe armistumist ja sidekoestumist põletiku tõttu. Noortel uljaspeadel tasub pigem põletikku soodustavat arahhidoonhapet süüa <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Põletikureaktsioonid on muidugi individuaalselt ka erinevad, pikaealistel on need palju nõrgemad.

    Arahhidoonhapet olen söönud jah, aga ikka olen sama suur kui enne. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #333681
    kapott2
    Member

    Eesti parim neuroloog olevat teda uurinud ning terveks tunnistanud. Perearstil andis vereanalüüsi, mis oli korras. Ükski arst ei kirjutanud talle saatekirja, et üldse seda jama edasi saaks uurida. Vbl on tal sooleussid, et kaal langeb?

    Huvitav, et neuroloog. Igasugusest kaalulangusest ei maksa muresse langeda. Tasub mõelda, mis elus muutus, kui kaal langema hakkas ja kas tegu on kiire langusega. Viimasel ajal alkoholiga liialdanud? Mingil põhjusel on stress? jne jne

    Kui kaalu langemisele mingit elumuutusest tekkinud põhjus ei leia, siis mina soovitan perearsti juures põhjalikumad analüüsid teha või siis parem veel hematoloogi saatekiri võtta.

    #333682
    AlanBStard
    Moderator

    Stressiks pole põhjust vaja, piisab sobivatest geenidest, lootearengust või lapsepõlvest.

    #333695
    gmaster
    Member

    No neuroloog vaatab ikka ainult neuroloogi seisukohast.

Viewing 9 posts - 31 through 39 (of 39 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.