Teen siis väikese kokkuvõtte ka võistlusest.
Kükk ja surumine ei läinud plaanipäraselt, jõudu oli aga tehnika lagunes ja pisiasjad mängisid rolli. See oli jällegi heaks kogemuseks tulevikku silmas pidades ja seda suurem on edasiminek järgmisel võistlusel. Esimese kahe ala ebaõnnestumine samas aga ei rikkunud tuju, kuna peaeesmärk oli jõutõmme. Soojendusel oli väga hea tunne ja siis teadsin, et ainult totaalne ebaõnn jätaks medalist ilma. Algraskus 330 kg oli ülikerge. Teiseks katseks otsustasime panna 345kg, kuna see oleks olnud uus Eesti rekord ja samuti oleks see taganud pronksmedali. Ka see oli kerge. Kolmandal katsel oli eesmärgiks püüda teist kohta ja kaks esimest katset andsid lootust, et 357,5 kg on jõukohane. Paraku ei saanud väga head haaret ja kohe pärast maast lahti tulemist libises kang käest. Samas olen ma rahul, kuna eesmärk sai täidetud. MM-medal pole just ka midagi väga igapäevast, sest Eesti jõutõstjatest olen ma alles neljas, kes selleni on jõudnud.
Võistlustele sõidu toetamise eest tahaksin tänada Raskejõustiku Fondi ja Marko Terasmaad ja võistlusel abistamise eest suur aitäh Margus Silbaumile. Aitäh mõlemale ka meeldiva seltskonna eest kogu reisi vältel.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>