Mandariinidest

mandariinide kohta tekkis huvi seetõttu, et need tunduvad olevat ainus loogiline seletus mu viimase kuu suurele kosumisele. ca 7-8 mandariini päevas vihun töö juures sisse, ülejäänud toitumine korralik ja trenni teen ohtralt. 4kg kaalutõus ootamatult, ka silmanähtav kõhul.

Mandariini sisu

Botaaniliselt on mandariin eriline vili, sest tal on mitu nime. Kõige lihtsam on teda võrrelda marjaga, kuid taimeteaduse seisukohalt pole see päris täpne. Botaanikud nimetavad selliseid vilju hesperiidideks ehk pomerantsideks. Et mandariini on igaüks meist koorinud, siis ka teab, et vili jaguneb 8…12 sektoriks. Mandariini viljalihas on kõige rohkem loomulikult vett. Viljade pikaajalisel seismisel nende mahlakus väheneb ja maitse muutub. Lisaks veele on mandariinides rohkesti ka suhkruid (7…10%) ja orgaanilisi happeid (0,5…1,5%). Just hapete ja suhkrute vahekord määrab viljaliha hapususe või magususe. Mida suurem on suhkrute ja hapete suhe, seda magusama viljaga on tegemist. Teisi põhitoitaineid – valke ja rasvu – on mandariinides kasinalt. Järelikult kujuneb mandariinide energeetiline väärtus põhiosas just süsivesikute arvelt. Ja siingi on lihtne seos. Mida magusamad viljad, seda rohkem saab sööja kaloreid. Vaatamata süsivesikute suhteliselt suurele sisaldusele on mandariinid ikkagi rohkem dieettoit, sest sada grammi mandariine annab sööjale 34…48 kilokalorit.