Magusaisu

kui veresuhkur on madal… on magusaisu.

Kust see teadmine tuleb muidu? Sisetundest? Või mingist uuringust?

Jutt käib sellest, et arvatakse, et rasvu tuleks menüüs tõsta et see kaotab magusaisu. Mis see veresuhkur jak room siia puutuvad, jutt käib ju rasvadest, et justnimelt rasvad magusisu vähendavad.

Nälja ja küllastumise füsioloogia. Üldiselt on kombeks lugeda, et füsioloogiliselt normaalne näljatunne tekib suhkru vähenemisel veres. Normis näljatunne kaob kas peale toidu sissevõtmist või, kui toidu sissevõtmist ei toimu, aktiveerub fosforülaasi ferment, mis lagundab maksa glükogeeni, tekkinud glükoos jõuab verre, selle kaudu organismi kudedesse ning näljatunne kaob.

Miskine artikkel

Ehk siis ma arvan, et normaalse inimese puhul veresuhkru langedes tekib nälg. Kui aga magusasõltlasel veresuhkur langeb, siis tema organism teab ja vajab juba magusat. Ja kuna tal pideva magusasöömise pärast veresuhkur koguaeg kõigub, siis on tal magusaisu koguaeg – see see nõiaring ongi. See, et magusaisu kord on, kord leebub ongi tõenäoliselt selgitatav artiklist võetud lausega. Sest samamoodi on ka see.. kui ma istun näiteks loengus ja hirmus nälg on.. siis loengust tulles seda nälga enam ei tunnegi. Keha hakkas siis maksa glükogeeni lagundama?

Kroom puutus siia nii palju, et ma arvan et see aitabki veresuhkurt üleval ja regulaarsena hoida. Sest tehke mis tahate.. kui kõht on täis, on magusasõltlasel ikka magusaisu ..tõenäoliselt just veresuhkuru kõikumise tõttu.

Üks huvitav fakt, mida ma veel märganud olen (kuskilt artiklist sain vihje ka sellele). Milleks vajab inimene maitsmismeelt? Miks esimesed tükid šokolaadi maitsevad alati paremini kui järgnevad? Mõnikord maitseb kuiv kaerahelbepuder ka jube hästi, mõnikord üldse mitte.. Keha annab ikkagi maitsmismeelega märku, mida ta vajab.. kui ikka hästi ei maitse, ei maksa sisse sundida. Magusaga on nii, et see isu justkui on.. esimesed tükid on maitsvad (veresuhkur tõsuseb).. aga magusasõltlane jätkab söömist hoolimata sellest, et ülejäänud šokolaad ei ole nii hea.

Ja kuidas seda rasvade väidet siis tõestada saab?

Nii.. vb ma sain ikkagi millestki valesti aru ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Minu arust väga sisukas hea postitus on see. (Sain max reitingu üle pika aja jälle kellegile panna.)

Aga artikkel, mille tõid, räägib näljatundest/söögi-isust, ja seejuures täpsemalt öeldes nn füsioloogilisest näljatundest, mille all mõeldakse ilmselt kindlat üht näljatunde liiki, artikkel ei räägi aga magusaisust.

Kui aga magusasõltlasel veresuhkur langeb, siis tema organism teab ja vajab juba magusat.

Kuidas sa seda tead? Kas väidad, et organismil on mälu, kui ütled “organism teab juba”? Ise arvan, et mälu võib tõepoolest olla, kuid see sisi tõepoolest on mälu narkootilise loomuga aine järele, milleks võib magusat pidada, kuid see vaid tõestamata eelarvamus.

Rasvade kohta ei oska ka mina tõestada, et see magusaisu reguleeriks. Kuid ühe artikli tõin, kus oli uuring, et nn head rasvad programmeerivad nälja-hormooni. Seega rasvadel võib olal teistsugune mõju kui teistel makroelementidel mõningate asjade suhtes, näiteks nagu näljatunne, kuid jutt ei käi näljatundest ju. Seetõttu see rasva propageerimine iga elu valdkonna jaoks tundub jabur- mingit tõestust näidata ei ole, aga ikka propageeritakse iga asja jaoks seda, seejuures isegi minnakse niikaugele, et räägitakse peekonist ja searasvast, tegemata vahet neil ja oliiv-õlil.

Enamus uuringuid, kus katsealused pannakse piiramata kaloraažiga kõrge rasvasisaldusega dieedile, näitavad, et sellisel dieedil piiratakse spontaanselt ja vabatahtlikult kaloraaži suhteliselt madalale, arvatavasti sellepärast, et neil saab lihtsalt kõht täis. Enamus madala süsivesikute osakaaluga dieeti proovinutest saavad ilmselt anda tunnistust selle mõjust isule.

Magusaisu on ilmselt mitut liiki, mõnel võib olla tugev magusaisu isegi siis, kui kõht on väga täis. Samas arvan, et ei ole raske uskuda, et keskmisel inimesel kipub käsi harvem magusa järgi siis, kui tal on kõht täis, võrreldes sellega, kui tal on kõht tühi.

Mida halba on searasvas, peekonis ja pekis?

Mida halba on searasvas, peekonis ja pekis?

Neis asjades on vaid rasvarakud, ja muud neis asjades nagu polegi minu meelest. Tailihas aga on valgud ja vitamiinid ja palju muid asju mida pekis pole. Ma saan nii aru.

Siin peaks olema usutav peekoni detailkaart:

http://www.nutritiondata.com/facts/pork-products/7358/2

Nüüd võiks keegi kõrvale panna sellele ka tailiha kaardi, siis näeb erinevust. Võib-olla tõesti samad kaardid on, eriti just vitamiinide osas äkki?

Tailiha on muidugi omal kohal ja tähtis on süüa ka teisi asju, aga kui eesmärk on suurendada rasva osakaalu dieedis, siis loomsed rasvad nagu või ja rasvane liha, pekk on selleks ühed parimad. Hea oleks loomulikult, kui need tuleks loomadelt, kes on söönud vastavalt oma liigile naturaalset toitu.

Pigem kala.

Võib-olla olen mina anomaalne, aga minul rasva ja valgurikas toit magusisu ei peleta, võin vabalt peale poole kilo liha ära söömist( kõrvale veel juurvilju) veel suurima heameelega pool purkki kondenspiima peale süüa. See kehtib ka siis kui kui liha ja juurviljade juurde süüa ka parajal hulgal kartulit. natuke lugemist

…ja veel.

Ei leidnud kahjuks hetkel kokaiinisõltuvusega rottidel tehtud uuringut, kus nad eelistasid magusat kokaiinile, sest see sõltuvus osutus tugevamaks.

Oma kolm aastat, mis ma olen selle teemaga tegelenud, ei olnud meil eesti keeles suurt midagi tõlgitud. Mulle jättis sügava mulje puhtalt juhuse läbi minu kätte sattunud raamat “Sugar Blues”, mis oli väga inspireeriv ja ma otsustasin enese peal katsetada.

Selleks momendiks olid mul juba ka kogemused HFCS iga…mis oli nn punktiks i-le.

Hetkel on raamatupoodides saadaval Nancy Appletoni Ph. D. Suhkur-magus enesetapp, mida ma soovitan lugeda.

Teema on raske, sest suhkru tarvitamine on väga levinud.