Magusaisu
- This topic has 105 replies, 33 voices, and was last updated 15 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Hoia lihtsalt poest eemale
kui juba poes oled, siis on raske ju vastu panna 
Võid vaikselt hakata harjutama poest tervislike asjade ostmist ka, võta vesi näiteks, endal pärast enesetunne palju parem, kui tuled poest välja ja mõtled, jei, suutsingi vastu panna 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma oleks küll suht nukker kui poest veepaak näpus välja tuleks.
Ma oleks küll suht nukker kui poest veepaak näpus välja tuleks.Aga kui sa selle veepaagi mahlapaki või limonaadipaagi asemel võtaksid, poleks küll põhjust nukker olla, tervise seisukohalt vähemalt.
Aga kui sa selle veepaagi mahlapaki või limonaadipaagi asemel võtaksid, poleks küll põhjust nukker olla, tervise seisukohalt vähemalt.Tihti tulen mahlapakiga, meeldib ploomimahl. Aga magusat söön hommikul ja peale trenni!
Pealegi vajan ka vedelaid kaloreid
Sul pole ju magusaisuga probleeme, aga inimene, kellel on, sellel on küll ju hea meel, kui ta suutis vastu panna (vähemalt peaks olema, kui ta üritab magusaisu vastu võidelda ).. võib kõlada ebareaalselt, aga nii see on
Miks rasvarikas toit pärsib magusaisu?
Põhjust tuleb otsida insuliinist ja selle sisaldusest veres. Viimane on aga tugevasti seotud toidu GI-ga.
Miks organism “nõuab” näljatunde korral ennekõike magusat?
Organism (keha ja psüühika koos) ei ole rumal, kui nii võin ennast väljendada. Organismil on olemas kogemus, kuidas üks või teine söök-jook kehas toimib, sh insuliinieritust mõjutab, ja toidust energia kättesaamist võimaldab.
Pikemalt hetkel ei kirjuta, kuivõrd asja põhituum on sellega vast välja toodud.
Kui nüüd ka nii mõnegi eelneva postitaja jutt siia kõrvale panna ja netiavarustes ringi vaadata, siis leiab kõigele sellele ka kinnitust uuringute ja praktiliste kogemuste kirjelduste näol.
Miks rasvarikas toit pärsib magusaisu?Põhjust tuleb otsida insuliinist ja selle sisaldusest veres. Viimane on aga tugevasti seotud toidu GI-ga.
Kindlasti ei oleks õige otsida põhjust ainult ühest asjast. Toon illustreerivalt hetkel näiteks järgmise: isik muutub füsioloogiliselt kui ta näeb pilti söögist mis talle väga maitseb, tema füsioloogia muutub koheselt, süljenäärmed hakkavad erituma jne, seejuures vabalt võib tekkida magusaisu. See aga pole insuliiniga kuidagi seotud, vaid hoopis paber-pildiga. Seega pole õige otsida põhjusi vaid insuliinist, ja seejuures kui insuliinil mingi mõju üldse on, siis on keeruline öelda, mitu % summaarsele-mõjule on insuliinist ja mitu % paber pildist ja mitu % muudest rohketest parameetritest.
Miks organism “nõuab” näljatunde korral ennekõike magusat?Minuarust selles küsimuses olev väide on vale. Kui isikul on nälg, siis pole oluline mis laadi sööki saab, eesmärgiks on ellu jääda. Näljatunne ja magusa-vajadus pole samad asjad. Ka siis kui on kerge nälg, siis koheselt magus pudin ei pruugi mõttesse küll tulla, pigem tuleb praad enamikel mõttesse sel juhul.
Organism (keha ja psüühika koos) ei ole rumal, kui nii võin ennast väljendada. Organismil on olemas kogemus, kuidas üks või teine söök-jook kehas toimib, sh insuliinieritust mõjutab, ja toidust energia kättesaamist võimaldab.Kui on tõsi, et organismil on mälu, et jsut magusate pudinatega (mitte aga saia, kartuli jm-de mitte-magusate toitudega) lahendu(s/
näljaolukord, siis on küsimus organismi mälu programmeerimises, ja see on subjektiti erinev- ühe isiku keha mäletab, et näljatunde jaoks on parim vahend sai, teisel mäletab et hoopis liha. Seega kui see asi on subjektiivne, siis ei tõesta see kuidagi, et kõikide inimeste jaoks rasvane toit magusaisu pärsiks.Pikemalt hetkel ei kirjuta, kuivõrd asja põhituum on sellega vast välja toodud.Kui nüüd ka nii mõnegi eelneva postitaja jutt siia kõrvale panna ja netiavarustes ringi vaadata, siis leiab kõigele sellele ka kinnitust uuringute ja praktiliste kogemuste kirjelduste näol.
See ei ole asja põhituum minu arvates. Arvan, magusaisu põhituum on keerukam, ja rasva osalus menüüs mõjutab seda tõenäoselt eriti vähe kui üldse.
Mõned uuringud väidavad mõneti nii olevat, et rasvad mõjutavad aju ja tema isusid teisiti kui muud makrotoitained:
http://www.oliveoilonly.org/101_uses/olive…bs_appetite.htm
Sedalaadi uuringud näivad nõrgad olema, nagu kogu selle temaatika ümber käivad teisedki uuringud.
Leitakse, et nälja-hormooni mõjutavad mitmed nähtused, sh ka stress:
http://www.utsouthwestern.edu/utsw/cda/dep…les/467955.html
Seega, psüühiline stress mõjutab erinevaid hormoone, sh söögiisu hormooni, ja tõenäoselt ka magusaisu hormooni. Isiklikult usun, et peamine mõjutaja see stress enamasti ongi. Ja selleasemel et öelda “tõsta rasvu menüüs” oleks mitu korda õigem oleks öelda “ära stressa”.
Näljahormooni mõjutajate hulgas on teisigi mõjutajaid, ja juttu selelst hormoonist pikemalt seal:
http://findarticles.com/p/articles/mi_m120…ag=content;col1
Seal artiklis spekuleeritakse ka, et paksukestel on geneetiliselt katki näljahormoon.
Üks vähese selgusega artikkel, kuid ühe usutava lausega selles, on see artikkel:
http://www.plosone.org/article/info:doi%2F…pone.0006581#s1
Human eating behaviour is controlled by a number of factors, ranging from genetic to cultural onesTõlge: söömis-käitumist mõjutab hulk erinevaid parameetreid, alustades lausa geneetikast.
Mina isiklikult praktiliselt ei tunneta, et magusaisu mul sõltuks rasvade hulgast. Ma üldiselt ka ei usu ega tunneta, et toit mõjutaks füüsilist vormi või erksust, aga see on teine teema, hetkel räägime vaid toidu ja magusaisu vahelisest seosest ainult.
Olulisim viga mida tehakse minumeelest on see, et näljatunnet ja magusaisu ühte patta pannakse.
Kindlasti ei oleks õige otsida põhjust ainult ühest asjast. Toon illustreerivalt hetkel näiteks järgmise: isik muutub füsioloogiliselt kui ta näeb pilti söögist mis talle väga maitseb, tema füsioloogia muutub koheselt, süljenäärmed hakkavad erituma jne, seejuures vabalt võib tekkida magusaisu. See aga pole insuliiniga kuidagi seotud, vaid hoopis paber-pildiga. Seega pole õige otsida põhjusi vaid insuliinist, ja seejuures kui insuliinil mingi mõju üldse on, siis on keeruline öelda, mitu % summaarsele-mõjule on insuliinist ja mitu % paber pildist ja mitu % muudest rohketest parameetritest.Minuarust selles küsimuses olev väide on vale. Kui isikul on nälg, siis pole oluline mis laadi sööki saab, eesmärgiks on ellu jääda. Näljatunne ja magusa-vajadus pole samad asjad. Ka siis kui on kerge nälg, siis koheselt magus pudin ei pruugi mõttesse küll tulla, pigem tuleb praad enamikel mõttesse sel juhul.
Kui on tõsi, et organismil on mälu, et jsut magusate pudinatega (mitte aga saia, kartuli jm-de mitte-magusate toitudega) lahendu(s/
näljaolukord, siis on küsimus organismi mälu programmeerimises, ja see on subjektiti erinev- ühe isiku keha mäletab, et näljatunde jaoks on parim vahend sai, teisel mäletab et hoopis liha. Seega kui see asi on subjektiivne, siis ei tõesta see kuidagi, et kõikide inimeste jaoks rasvane toit magusaisu pärsiks.See ei ole asja põhituum minu arvates. Arvan, magusaisu põhituum on keerukam, ja rasva osalus menüüs mõjutab seda tõenäoselt eriti vähe kui üldse.
Mõned uuringud väidavad mõneti nii olevat, et rasvad mõjutavad aju ja tema isusid teisiti kui muud makrotoitained:
http://www.oliveoilonly.org/101_uses/olive…bs_appetite.htm
Sedalaadi uuringud näivad nõrgad olema, nagu kogu selle temaatika ümber käivad teisedki uuringud.
Leitakse, et nälja-hormooni mõjutavad mitmed nähtused, sh ka stress:
http://www.utsouthwestern.edu/utsw/cda/dep…les/467955.html
Seega, psüühiline stress mõjutab erinevaid hormoone, sh söögiisu hormooni, ja tõenäoselt ka magusaisu hormooni. Isiklikult usun, et peamine mõjutaja see stress enamasti ongi. Ja selleasemel et öelda “tõsta rasvu menüüs” oleks mitu korda õigem oleks öelda “ära stressa”.
Näljahormooni mõjutajate hulgas on teisigi mõjutajaid, ja juttu selelst hormoonist pikemalt seal:
http://findarticles.com/p/articles/mi_m120…ag=content;col1
Seal artiklis spekuleeritakse ka, et paksukestel on geneetiliselt katki näljahormoon.
Üks vähese selgusega artikkel, kuid ühe usutava lausega selles, on see artikkel:
http://www.plosone.org/article/info:doi%2F…pone.0006581#s1
Tõlge: söömis-käitumist mõjutab hulk erinevaid parameetreid, alustades lausa geneetikast.
Mina isiklikult praktiliselt ei tunneta, et magusaisu mul sõltuks rasvade hulgast. Ma üldiselt ka ei usu ega tunneta, et toit mõjutaks füüsilist vormi või erksust, aga see on teine teema, hetkel räägime vaid toidu ja magusaisu vahelisest seosest ainult.
Olulisim viga mida tehakse minumeelest on see, et näljatunnet ja magusaisu ühte patta pannakse.
Sa ei ole ikka veel viitsinud läbi lugeda Zenoni apooriaid,
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma pole veel aru saanud, et mida sa (asdfghjkl) tõestada üritad ?Võttes aluseks Zenoni,üritab ta tõestada,et Achilleus ei suuda iil mööduda kilpkonnast elik seda,et maguasisu ärahoidmiseks on parim vahend täis kõht.Mis,nagu kõik (endised) magusasõltlased teavad,on täielik jama.
Seda,mida räägivad (endised) paksud,(endised) magusa- ja söögisõltlased,et just nimelt rasvarikkam toit on neilt magusaisu viinud,selle peale ta lihtsalt sülitab – ei sobi kokku tema teooriaga.
Kuna tal endal kaaluga ilmselt probleeme ei ole,siis ei tee siuke teooria talle halba ja need,kellel on magusaisu ja kaaluga probleeme,taolist jura ei usu.
No mis hullu on sellest,kui kaaluprobleemideta inime usub,et magusaisu saab peletada tordiga,võimalikult SUURE tüki tordiga,
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>olin ise kunagi tõsielt vormist väljas ja üsna paks.
polnud vahet kas sõin rasvarikkamat toitu või midagi muud.isu püsis kuni füüsiliselt ei suutnud enam sisse õgida.
Võttes aluseks Zenoni,üritab ta tõestada,et Achilleus ei suuda iil mööduda kilpkonnast elik seda,et maguasisu ärahoidmiseks on parim vahend täis kõht.Mis,nagu kõik (endised) magusasõltlased teavad,on täielik jama.Seda,mida räägivad (endised) paksud,(endised) magusa- ja söögisõltlased,et just nimelt rasvarikkam toit on neilt magusaisu viinud,selle peale ta lihtsalt sülitab – ei sobi kokku tema teooriaga.
Kuna tal endal kaaluga ilmselt probleeme ei ole,siis ei tee siuke teooria talle halba ja need,kellel on magusaisu ja kaaluga probleeme,taolist jura ei usu.
No mis hullu on sellest,kui kaaluprobleemideta inime usub,et magusaisu saab peletada tordiga,võimalikult SUURE tüki tordiga,
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Talle sobib üks, mulle teine, sulle kolmas. Pole vaja nüüd teistele oma arvamust peale suruda imo ja kõiki väiteid/näiteid hakata ümber lükkama.
Suhteliselt imelik teema areng. Teema algataja poolt on ainult kaks postitust – edasi areneb debatt hoopis uue kasutaja eestvedamisel… mis ei vii mitte kuhugi.Milles probleem, ei suuda šokolaadiga võidelda??!!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>On ainult üks ja väga konkreetne lahendus – enesedistsipliin!
No nüüd ma olin nädala alguses paar päeva haige, millega kadus ka suurem osa magusaisust ära. loodetavasti ei tule tagasi. või noh, kolmapäevast kuni praeguseni on piisanud mingist paarist batoonist, enne läks ming 3 sellist päevas.
Ja seda ka et vähemalt minu puhul pole mingit vahet kas k6ht täis või mitte. Isegi kui kõht oli ”ääreni täis” , polnud minu jaoks mingi probleem paar Tupla sokolaadi veel kerre mahutada.
Kuna siin vahepeal tuli figuurist mingi jutt siis, yleliigset rasva mul pole. Kõhu peal kyll on mu enda jaoks nagu tsipakene rasva liiga palju, aga no yleliigseks ma seda ei loeks!
Hoia lihtsalt poest eemale” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> kui juba poes oled, siis on raske ju vastu panna Võid vaikselt hakata harjutama poest tervislike asjade ostmist ka, võta vesi näiteks, endal pärast enesetunne palju parem, kui tuled poest välja ja mõtled, jei, suutsingi vastu panna ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma sööngi tervislikult ja poes ostangi tavaliselt tervislike asju, aga no kassade juures krt võtaks neid sokolaadi riiuleid. Koolis samamoodi, ainult et seal müüakse ainult kuradi sokolaadi ja muid maiustusi.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> mõned harvad korrad kui saab ilma nende poole vaatamata.Talle sobib üks, mulle teine, sulle kolmas. Pole vaja nüüd teistele oma arvamust peale suruda imo ja kõiki väiteid/näiteid hakata ümber lükkama.Seega sinu seisukoht on: sulle sobib rasva osakaalu tõstmine selleks, et magusaisu vähendada. Ja sa soovitad seda teema-algatajale, arvates, et talle sobib sama mis sulle. Nii sa surudki oma arvamust peale talle. Aga sa leiad, et see nn oma arvamuse peale surumine, mida sa teed, on halb eksole. Mina ei leia, et sa halvasti midagi teed, pigem ongi hea, kui arutatakse mingi asja kohta, see on foorumite üks eesmärk ju.
Ennem küsisid, et mida ma tõestada üritan. Ma ei üritan mõista anda, et sinu esialgne soovitus siin Teemas polnud hea. Miks sa soovid magusaisu vähendamiseks rasvu rohkem süüa, arusaamatu minu jaoks. Aga see on sinu arvamus, teised siin teemas on mitmeid teisi arvamusi selle teema kohta välja öelnud, las ütlevad ka edaspidi, nad ei pea arvama nii nagu sina või mina arvame ju.
Ses mõttes pole mingit pealesurumist minumeelest, tavaline interneti mulin lihtsalt ju.
maguasisu ärahoidmiseks on parim vahend täis kõht.Mis,nagu kõik (endised) magusasõltlased teavad,on täielik jama.Ei ole täis kõht parim vahend, ja täisk õht üldse vaid kaudselt jak üsitavalt on seotud magusaisuga, seega ei oel täiskõhust pikemalt midagi siin rääkida.
Magusaisu on sisuliselt üks nupp inimese sees, selle vajutab eriti tõhusalt stress. See, kas menüüs oli rasvu palju või vähe ,ei puuduta seda nuppu küll eriti, kui üldse. Mina arvan, et soovitus rasva osakaalu tõsta magusaisu vähendamiseks on eelarvamus. Need praktikud eksivad, kes väidavad, et see rasvane toit magusaisu vähendab, see rasvane toit on neile muud moodi hea, seda võib uskuda, aga seetõttu nad ei peaks väitma et just magusaisu jaoks hea see on, magusaisu jaoks on hea hoopis muu, mis neil praktikutel kahesilma vahele jääb.
- You must be logged in to reply to this topic.
