Mägikoera Treening: õlad

Järjekordne hea artikkel – toomaks sisse tavapärasesse treningrutiini vaheldust. Kindlasti proovin isegi midagi oma õlatreeningul.

Kes proovib õla tagaosale pikka seeriat, soovitan alustada tagasihoidlikult 2 – 3 kg – se hantliga, kui me räägime 35 korduselisest seeriast. Kui te teete õla tagaosale ühe harjutuse võite teha see 4 seeriat pikalt, ent kui midagi veel plaanite peale, piisab ilmselt ka kahest kolmest nii pikast seeriast. Sellise pika seeria tegemine õla tagaosale taandub kõik selle pika seeria kui pika valulise protsessi tunnetamisele ehk tunnetus on oluline, see kui suutlikkuseni te sellise seeria lõpus jõuate ei olegi võib – olla alati kõige olulisem. Raskeks läheb, kannatada tuleb, keskendumist tuleb lihasel hoida, kuid kindlasti ei ole selline pikk õla tagumisele peale suunatud seeria klassikaline 12 – 15 korduseline seeria. Selles mõttes, et see pikk 35 korduseline seeria ei pruugigi lõppeda sellise tüüpilise 12 – 15 korduselise seeria pumbatuse ja suutlikkuse tundega. Valusaks ja kannatamiseks läheb, kuid see on pigem selline näriv valu, mille kannatate 35 korduseni ja siis lihtsalt lõpetate. See näriv protsess ongi juba arengu aluseks. Seda on raske kirjeldada, ühesõnaga see 35 korduseline suutlikkus on selline suutlikkus, kust kannataks reaalselt tegelikult võib – olla veel edasigi kannatada, kuid me lihtsalt ise piiritleme oma seeria pikkuse ära, antud juhul 35 kordusega, kuskil peab ju seeria lõppema ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Kui 12 korduse juures jõuda suutlikkuseni, siis see tähendab seda, et naljalt ühtegi kordust enam peale ei tule. Mis ma tahan öelda ongi see, et see 35 kordust on küll raske ja kannatamine, kuid kui te selle seeria peale tagasi mõtlete (pärast tegemist), siis leiate kindlasti, et tegelikult oleks ka 40 kordust jõudnud teha või isegi 45. Aga nagu ütlesin, asi ongi selles, et kuskil peab olema piir ja see kas te lõpetasite 35 või 40 peal, selle pärast ei pea te muretsema, hoolimata asjaolust, et olekski veel teha jõudnud (võib – olla), mingisuguse raskusastmega suutlikkuseni jõuate kindlasti, kuid mõte ongi selles, et selline pikk kannatamine juba iseenesest on arendav ja pigem taotlemegi seda.

Veel, proovige nii, et vaadake ennast küljelt peeglist enne õla tagaosa treenimist, hinnake õla tagumise osa pumbatust ja lopsakust. Seejärel, ärge üldse vahepeal ennast küljelt vaadake (peeglist), tehke oma tegemised õla tagaosale ära, ükskõik kui igavad või piinavad need ka poleks ja vaadakse alles siis lõpus ennast küljelt jälle uuesti. Näete, et selle kannatamise tulemusena on õla tagaküljele lopsakas padjand justkui juurde kasvanud. Endal on nii, et selliste pikkade seeriate vahel peeglisse vahtimine võtab kuidagi motivatsiooni järgmisel seerial pingutada ja kannatada vähemaks. Seepärast teen enne kogu töö ja alles pärast, kui kõik kannatamised on kannatatud, naudin vilju.

Lõpetuseks veel üks huvitav kombinatsioon ühest õla artiklist:

Selgita palun oma küsimust. Hetkel jääb arusaamatuks, mis sulle jääb arusaamatuks??? Nagu juba eelmisel korral, kui kirjutasin Mägikoera lähenemistest seljatreeningule…tegemist ei ole mingi KAVAGA, vaid erinevate huvitavate harjutustega ja erinevate võtetega, kuidas üht või teist harjutust kõneall oleva lihase peal (antud juhul õlad) on võimalik rakendada. See mees treenib puhtalt hüpertroofia eesmärkidel ja hüpertroofia puhul ongi oluline primaarselt just kuidas treenida, mitte niivõrd kui suurte raskustega treenida. 50 – 100 korduselised kükiseeriad on väga karmid, kuid levinud asjad, ma ei näe, miks see õlatreeningu korral imelik on???

Janari poolt pandud videos viimane harjutus mida see tüüp seal teeb, sellist ei ole mina veel 18 aasta jooksul saalis näinud – alustab justkui õlakehtisuega ja siis tõmbab hantlid õlgadele ja surub üles.

Kindlasti proovin ise ka eriti just enne võistlusi selliseid uusi lähenemisi. Eile tegin seistes õlatagaosa minimaalse ettekallutusega 12 kg 25-35 kordust seerias, päris hea pumba andis.