Maggie dieet, mis arvate?

Pakun, et mulle on ühe öö jooksul rohkem tussi ja tissi pakutud, kui sa kunagi oma elus näed. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Seda sa ütlesid küll valele inimesele. Kõigile on rohkem pakutud kui Kirbule. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Seda sa ütlesid küll valele inimesele. Kõigile on rohkem pakutud kui Kirbule. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Sõjaväe poisile ei maksa vist sellistest teemadest tõesti väga rääkida. Mul omal sõber tuli sõjaväest tagasi ning ütles, et trukkis järgmised kuu aega non-stop, et selle noorte-aja jama ära unustada kus kuival oldi ning polnud isegi kedagi näha, rääkimatta pakkumistest või küsimisest. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aga mida te mehed siiski jamate.

Kui teie ainukesteks väideteks minu vastu jäävad isiklikud rünnakud ja loogika-vigaste argumentide kasutamine siis mis selle point on. Ise ikka saate aru, kui tobe see on? ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Argument, kui selline kaotab ju mistahes mõtte, kui juba argumendi üles-ehitus on vale. Kui ei mõisteta loogika põhivõtteid, kuidas saakski argumenteerida?

Hmmm… mõni analoogne näide võib-olla siia tuua:

Auto liigub punktist A punkti B ühtlase kiirusega. Inimene roolis muidugi. Kui muudame auto VÄRVI siis see ei oma mingit OTSEST mõju auto kiirusele, AGA, ta võib omada mõju INIMESELE, kes siis kas teadlikult või alateadvuslikult surub gaasipedaalile kas rohkem või vähem. Kas siis kellelegi muljet jätta vms. Seega on KAUDNE mõju olemas.

Ning võiks nagu öelda, et AUTO VÄRV mõjutab auto liikumiskiirust. Ning võin kihla vedada, et on ka vastav statistika olemas. Ameerikas vähemalt Punased autod on kõige tihedamini õnnetustes. Kas see tähendab, et Punast värvi auto on kuidagi mehhaaniliselt ohtlikum? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Siin jõuamegi tagasi selleni, et Seoste nägemine on loogika koha pealt üks suhteliselt kehva teguviis ning viib valedeni järeldusteni pea alati. Hüpoteeside tegemiseks hea, muu jaoks… meh.

Aga kui sa sõidad autoga puntist A punkti B nii, et keskmine kiirus on ntx 100, kas siis auto võtub kütust mõlemal juhul sama palju:

1. variant A: sõidan enamuse teekonnast 200ga ja siis mõned viimased km 20ga, et saada keskmiseks kiiruseks 100 (vahepeal õgin julmalt, vahepeal nälgin pikalt)
2. variant B: sõidan kogu aeg umbes 100 km tunnis (annan endale pidevalt toitu peale)

Auto peaks ju võtma mõlemal juhul sama palju kütust , kuna tee on sama pikk, keskmine kiirus on sama, teekonna läbimise aeg ka sama, ainult meetod erinev!!!

Aga kui sa sõidad autoga puntist A punkti B nii, et keskmine kiirus on ntx 100, kas siis auto võtub kütust mõlemal juhul sama palju:

1. variant A: sõidan enamuse teekonnast 200ga ja siis mõned viimased km 20ga, et saada keskmiseks kiiruseks 100 (vahepeal õgin julmalt, vahepeal nälgin pikalt)
2. variant B: sõidan kogu aeg umbes 100 km tunnis (annan endale pidevalt toitu peale)

Auto peaks ju võtma mõlemal juhul sama palju kütust , kuna tee on sama pikk, keskmine kiirus on sama, teekonna läbimise aeg ka sama, ainult meetod erinev!!!

Analoog ei ole sobiv. Võrdled auto küttekulu inimkeha toitumisega. Pigem oleks vaja võrrelda, kas Auto küttekulu muutub sellest, kas lased paagi korra kuus täis, või hoopiski tilgutad iga päev veidikene. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

(Selle kohta ei oskagi arvata väga… aga vast täis paak mõtekam kuna täis paak võtab küll kaalu tõttu rohkem kütust, aga samas ei pea enam nii tihti benajaamas käima, samuti varem või hiljem on sul ikka paak tühi ja sõidad omajagu maad praktiliselt madala kaaluga. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)

Aga saan aru mida sa üritasid küsida. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ja vastus on, et lühiajaline (1-2 päeva) toitumise sagedus kui selline omab väga vähest mõju ainevahetusele. Ta võib mõjutada seda, kui tihti WC-s käid, kuidas sa tunnetad oma energiat, oma jõuvarusid, vaimset jõudu, motivatsiooni, nälga, isusid jne jne. Aga, et söömiste sagedus hakkaks mõjutama kuidagi oluliselt päevast kaloraaži puhtalt läbi sageduse? Ei, see on ikka suht jama väide.

Mingi mõju võib olla rasvapõletusele/lihasmassile ning selle kohta üleval-pool ka üht-teist välja tõin… aga puudub selge vastus… vähemalt vastus mis ka praktilsielt oleks teostatav nii, et sa hulluks ei läheks ja et see annaks ka mingit tunnetatavat mõju. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tuleb meeles pidada, et keha kulutab toidu seedimiseks teatud koguse energiat sõltuvalt toidu kogusest, mitte einete arvust.

Umbes 10-20% võib see seedekulu olla keskmiselt, laia toiduvaliku puhul. Ja mõtle nüüd ise, kas on vahet, kas su keha kulutab 20% 1000-st kalorist, või 20% 200+200+200+200+200 -st kalorist. Iga kord kulutab siis 40kcal seedimisele ja kokku 40×5=200kcal. Lõplik energiakulu mis läheb seedimisele on ikka sama.

Kuid nagu enne mainisin, siis käitumismustri muutused võivad kaasa tuua teisejärgulise mõju ainevahetusele, mis võib jätta väga hea mulje sellest, nagu tõesti oleks einete sagedus asja otsene põhjustaja. Reaalselt oleks võimalik sul samaväärsed muudatused esile kutsuda puhtalt Vaimse Teadlikkusega. Ehk kui tihe söömine vähendab sul nälga ja seetõttu sööd “kogemata” vähem ja võtad alla… siis samas võid sa süüa 1x päevas ja nälga TEADLIKULT IGNOREERIDA ja saavutada sama tulemus.

See on nüüd see koht, kus sinu keha funktsioon ja sinu vaimne teadlikkus keha tööd mõjutada tulevad mängu. Toitumise sagedus otse ei tee muhvigi aga võib esile kutsuda sinu käitumiste muutuste, mis viibki tulemusteni. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Lisaks toimuvad kindlasti LÜHIAJALISED muutused su kaalus, visuaalses pildis, energia tunnetamises jne ning kõik see tekitab samuti ILLUSIOONI sellest, et toimub midagi tõsist. Tegelt nii pole – toimub vajd veekaalu, toidumassi, päevase energiarütmi jms korrigeerimine ning kuna olid harjunud teistsuguse käitumismustriga varem siis jällegi kiputakse eeldama, et toimus midagi mida tegelikult ei toimunud.

See ongi minu üleüldine point mida proovin selgeks teha. Kiputakse järeldama puuduliku informatsiooni puhul asju mida ei saa ühegi vettpidava loogikavõttega järeldada.

Aga sinule Renku kui sportlasele – ei pruugigi see alati otsest olulist tähtsust omada. Sa teed tulemusi, katsetad ning sinu puhul loeb pigem tulemus, mitte niiväga see kuidas sinna saadi.

Aga kui tegeleda puhtalt treeneritööga või teiste õpetamise / aitamistega, siis oleks sobilik teada, kuidas asjad sügavuti käivad, muidu on endal paha maik siiski suus.

Ma ei üritanud küsida midagi sult, lihtsalt ironiseerisin.

Minu jaoks ei ole tihti olulised laborites tehtud teaduslikud katsetused, vaid ka reaalne praktiline kogemus.

Aga see selleks.

Pean sind kiitma su oskuse eest väidelda, aga samas pean sind laitma, kuna sinu jutust jääb vale mulje algajatele ja neile, kellel on kehakaaluga probleeme ning kes ei suuda oma isusid jne kontrollida. Sa küll ei väida ja soovita otseselt, et ülekaalulised, sööge 1 kord päevas ja kõik on korras, aga selline üldmulje jääb lugejale küll.

Noh jah, see on tõsi muidugi. Üldine inimkond ei ole spetsialiseerunud nii kitsastele valdkondadele. Seega suur osa juttu läheb kõrvust mööda ning napsatakse endale sobiv välja ja pärast kirutakse… ei vaidle vastu.

Aga ma ei oska ka kuidagi oluliselt paremini läheneda.

Üks võimalus ongi vaielda puhtalt akadeemilisel tasemel erinevate antud ala ekspertidega, teades väga hästi, et tavainimesed ei mõista ega saagi vbl kunagi midagi sellest kõigest mõistma enne, kui mõni kavalpea olemasolevaid teadmisi ära ei kasuta ja üldist publikut harima ei hakka. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Vbl on tõesti kogu minu ettevõtmine neis foorumites mõttetu vaev ning tekitab rohkem segadusi, kui et midagi paremaks teeks.

Vbl tõesti on lihtsam inimestel järgida seda, mis toob tulemusi ning siis vastavalt soovile ise valida, kas ollakse selle metoodikaga rahul või soovitakse asjadest lähemalt teada või alternatiivseid meetodeid kasutada.

Hmmm…. Aga tänud vastamast. Eks ma mõtlen selle üle järele, kas on mõtet jätkata neid foorumi diskussioone sellisel tasemel, mida mõistavad vaid käputäis inimesi, lol. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mõned kulturistid söövad ka ilmselt 1x päevas.

Mina igatahes lähenen asjale tavainimese vaatenurgast, kes lihtsalt ei saa üle 3 korra päevas süüa. Mida te soovitate näiteks kirurgile, kes

7 tundi järjest opisaalis viibib või ta teistele ametivendadele, kellest sõltub mitmete inimeste elu? Tihe söömine on okei, kui me räägime kontorirottidest,

aga paljudele on selline lähenemine liig mis liig ning vajab alternatiivsemat lähenemist.

5+ kerget toidukorda on mõeldav üksnes kulturistele ja fitnessi harrastajatele. Tööga hõivatud inimestele on see piin kuubis.

Sa unustad ära veel ühe kategooria – kodanikud, kes peavad kaalust vabanema, et üleüldse edasi elada ja kes selle pärast peavad >5X päevas sööma.

Ja võimalused leitakse.

Sa ei kujuta ette, kui leidlikuks inime muutub, kui tööle hakkab enesealalhoiuinstinkt, ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>