Maggie dieet, mis arvate?
- This topic has 135 replies, 30 voices, and was last updated 13 years, 10 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Fine, fine Rotter. Ootan siiani, et keegi vastuargumendiks ka midagi peale targutamise pakuks. Näidake oma 3+, 5+ einete ümberlükkamatuid mitme-aastasi uuringuid, mis tõestavad täielikult nende variantide positiivset mõju? Heameelega loeks. Tõsiselt. Mis mul selle vastu on. Mul kama kaks. Tahaks lihtsalt vahelduseks veidikene “hard evidence’i” ka näha, mitte niisama kobisemist.
Kokkuvõtlik uuring, mis lahkab mitmeid eri pabereid, millest mõned ka aastatepikkuste katseperioodidega ning einete sagedusi seinast seina. http://journals.camb…5bc15f69c7fae16
“
More importantly, studies using whole-body calorimetry and doubly-labelled water to assess total 24 h energy expenditure
find no difference between nibbling and gorging
. Finally, with the exception of a single study, there is no evidence that weight loss on hypoenergetic regimens is altered by meal frequency.
We conclude that any effects of meal pattern on the regulation of body weight are likely to be mediated through effects on the food intake side of the energy balance equation.
“
—
Minu eesmärk pole siin raudkindlalt mingit spetsiifilist metoodikat kellegile peale suruda toitumise osas. Seda teevad teised pigem. Ma proovin objektiivselt tõendusmaterjalide baasil jõuda õigete järeldusteni ning enne kui keegi adekvaatset vastuargumenti reaalsete tõendite näol pakkuda ei suuda – on mul vähe põhjust hakata muinasjutte uskuma.
Kui inimesel on vaba valik mitme erineva toitumisplaani vahel – siis mida ta peaks eelistama, kui teaduslik materjal ei ole suutnud paikapanevalt ühegi meetodi puhul avastada ei vettpidavalt märkimisväärseid positiivseid ega negatiivseid mõjusid?
Kui tulemusi on võimalik saavutada mistahes mainitud metoodikaga (Ning seda ka on – siin tulevad mängu kõigi armastatud anekodotaalsed tõendid), siis kas ei oleks kõige targem lahendus eelistada seda, mis sulle endale meeldib ning tagab kõige vähem stressi.
Sa oled ikka tõesti piinatud geenius.
Aga miks peaks piisama? Mis tõendusmaterjal see on? JAH, näed, et miski töötab, saad tulemusi. Aga kuidas töötab, miks sellised tulemused? Üldse ei huvita või?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui sind huvitavad autod, oled autojuht või rallimees siis kas sulle sobiks selline suhtumine, et Ah, mul mehaanik ütles, et mu auto mootorit lükkavad pisikesed päkapikud, kes joovad bensiini. Just nii mootor töötabki. Aga, et tõendeid? Mis tõendeid, mu mehaanik ütles, et nii asjad käivad ja ta oli kunagi tipp rallisõitja. Keda ma veel kuulama siis peaksin, kui mitte teda.
No selline suhtumine siin ju on.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Selleks, et sõita punktist A punkti B ei pea autojuht teadma, kuidas töötavad mootori sisse- ja väljalaskeklapid ja kui palju neist antud momendil on avatud või suletud ja millised hakkavad järgmisena avanema või sulguma, peaasi on teada, kas kütust jätkub või kus asub vajaduse korral lähim tankla.
Sa oled ikka tõesti piinatud geenius.
😆Kas keegi tänapäeval tõestab, et Maa pöörleb ümber oma telje. Kui asi toimib, siis ta toimib. Otsi ise ka vahelduseks sinu “teooriatega” mittesobivaid tõestusi ja pane siia üles.
Ah soh. Kuidagi kehva argument su poolt.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Tõde on kohe nii tuntud ja levinud, et pole enam isegi tõestusi vaja, kõik peaksid niisama seda juba teadma ja uskuma. See argument vbl töötaks, kui see “tõde” poleks nii vaieldav teiste uuringutega. Kui me ei näeks igapäev tõendeid sellest, et maa pole lapik siis vbl usuksin isegi, et ta tõesti on Lapik.Probleem selles, et iga päev võib kohata tõendeid selle kohta, et no lapik ei saa planeet kohe kuidagi olla. Seega olukord, kus keegi kuulutaks “Lapiku tõde” nii kindlalt, et ei näe isegi vajadust enam tõestada… mnjah, samas kui olemas on sittakanti vastupidiseid tõendeid… lol. Tobe ju.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma ei ole leidnud tõendeid, mis näitaksid, et tihe söömine parandaks lihasmassi kasvu. Olen näinud uuringuid, kus saavutati parem lihasmassi säilitamine, kui päevane valgukogus on väike. Olen lugenud pabereid, kus leitakse, et näljatunne on kontrolli all kõige parem ca. 3 einega. Samuti ka erinevad tervisemarkerid on teatud einetevahekordade puhul paremad.
Tihedad eined vist mõjusid nõksa positiivselt kolestoroolile ja vererõhule – samas kui harvad eined veresuhkrule ja insuliinitundlikkusele ning kortisooli tasemele.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma võin ju neid uuringuid välja tuua. Nagu ütlesin, mul suht savi mis see tõde on. Mind ei kõiguta. Kui sa tõestad minu väidete vastupidise siis palun tee seda. Ma pole mingi laps, kes ajaks oma jonni, kui vastavad uuringud välja toodaks.
Mida sa pead aru saama on see, et Ma olen kõigest üks inimene piiratud ajaga. Ning ma ei jõua omadel jõududel absoluutselt kogu interneti andmebaasi läbi sõeluda, et leida iga viimanegi, kui uuring mis antud teemaga haakub.
Ma teen oma järeldused nendest mida leian. Ning hetkel on ülekaal sinna suunda, et toidukordade sagedus, kui selline on ülimalt teisejärguline faktor, mille mõjud kehakoostise muudatustele on minimaalsed ning ka siis seotud pigem erinevate makro ja mikro-toitainete koguste tarbimistega sõltuvalt inimeste endi elustiilidest.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Selleks, et sõita punktist A punkti B ei pea autojuht teadma, kuidas töötavad mootori sisse- ja väljalaskeklapid ja kui palju neist antud momendil on avatud või suletud ja millised hakkavad järgmisena avanema või sulguma, peaasi on teada, kas kütust jätkub või kus asub vajaduse korral lähim tankla.
Õige. Täpselt nii.
Aga kui sinu elu keerlebki ainult autode ümber. Kas siis töö, või hobi vms. Kas sa tahad mulle öelda, et sind ABSULL ei huvitaks kuidas asjad tegelikult töötavad? Kas sind tõesti huvitaks ainult tulemus?
Nõme ei ole olla nii igav inimene?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma tahaks ikka ümbritsevast maailmast vähe rohkem teada. Saada teada, kuidas miski töötab, miks töötab ja kuidas seda enda või teiste huvides ära kasutada. Ega inimkond ei saa ju areneda kaugemale, kui kedagi ei huvita, mis on asjade sisu.
Olemegi varsti kari lolle, kes usub jälle, et maa on lapik ja päike keerleb ümber meie kuna lähemalt uurida ei viitsi ja ei huvita.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mida sa pead aru saama on see, et Ma olen kõigest üks inimene piiratud ajaga. Ning ma ei jõua omadel jõududel absoluutselt kogu interneti andmebaasi läbi sõeluda, et leida iga viimanegi, kui uuring mis antud teemaga haakub.
Ma teen oma järeldused nendest mida leian. Ning hetkel on ülekaal sinna suunda, et toidukordade sagedus, kui selline on ülimalt teisejärguline faktor, mille mõjud kehakoostise muudatustele on minimaalsed ning ka siis seotud pigem erinevate makro ja mikro-toitainete koguste tarbimistega sõltuvalt inimeste endi elustiilidest.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Loe nende inimeste, kes otsivad abi “Kaalust alla” alamfoorumis, päevast toitumist, siis just nii nad ongi toitunud siiamaani, nagu sinu otsitud PubMedi artiklites on kirjas ja muutunud ülekaalulisteks. Paljude aitamiseks on piisanud sellest, et muuta toitumisaegasid ja kordasid ning natuke muuta makrode vahekorda ja kaal on hakanud vähenema. Müstika?
Loe nende inimeste, kes otsivad abi “Kaalust alla” alamfoorumis, päevast toitumist, siis just nii nad ongi toitunud siiamaani, nagu sinu otsitud PubMedi artiklites on kirjas ja muutunud ülekaalulisteks. Paljude aitamiseks on piisanud sellest, et muuta toitumisaegasid ja kordasid ning natuke muuta makrode vahekorda ja kaal on hakanud vähenema. Müstika?
Ei ole müstika. Aga sa langed jälle selle ohvriks, et otsid seoseid ning kasutad neid argumentideks. Correlation
= Causation. See, et need, kes tihedalt söövad kaaluvad üldiselt vähem ja on paremas vormis ei tähenda ju, et sa loogiliselt järeldada saaksid, et tihe söömine kutsuks esile kehakoostise muutusi puhtalt toidukordade hulga tõttu.
Piraatide vähenemine on esile kutsunud globaalse soojenemise. Selgelt näha. Eksole… Või globaalne soojenemine kutsunud esile piraatide arvu languse.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nagu Jrxi blogis välja toodud videod väga ilusti seletasid. Ei saa teha vettpidavaid loogilisi järeldusi millegi kohta kuna sa märkad Seost. Ma võin seoseid iga asja kohta näha. Üksvahe, kui jätsin habema ajamata sain regulaarselt palju keppi. Järelikult habe=tihedam seks? Või oli asi selles, et ma lihtsalt vahelduseks astusin toast välja ja sain mõne naisega kokku kah, lol.
Ehk kui sa ei suuda välja tuua faktuaalseid põhjuseid, miks miski asi muutus kontrollitud keskkonnas siis sa lihtsalt lahmid HUUPI. Sellel pole midagi seotud tõestamisega. Lihtsalt seosed, mis ei tähenda midagi.
Nüüd peaks tegema pildi kus on näha, et:
Some lean people eat many small meals a day OMGWTF, eating small meals is going to make me Lean…. lol
VÕI PIGEM selline variant sobiks siia paremini kuna näitab muutust teguviisis:
Kui nägin noor ja ilus välja siis sain tihti keppi. Nüüd kus olen vanem, enam ei saa. Käisin plastilise kirurgi juures ja näen taas noor ja ilus välja ja saan uuesti palju keppi.
NOORUS + ILU = palju seksi? WRONG.
=Või on asi näiteks selles, et mida vanemaks ma jäin seda vähem käisin väljas ja suhtlesin naistega? Tegin hoopis tööd ja polnud sotsiaalseteks suheteks eriti aega.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Järsku aga lõpetasin töö, tegin oma kirurgia ning hakkasin jälle tihedamini väljas käima.Väga lihtne näide, kus pealiskaudsel vaatlemisel jääb mulje nagu üks asi põhjustaks teist ning isegi kõlab loogiliselt. Aga reaalselt ei ole loogikaga midagi pistmist.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei ole müstika. Aga sa langed jälle selle ohvriks, et otsid seoseid ning kasutad neid argumentideks. Correlation
= Causation. See, et need, kes tihedalt söövad kaaluvad üldiselt vähem ja on paremas vormis ei tähenda ju, et sa loogiliselt järeldada saaksid, et tihe söömine kutsuks esile kehakoostise muutusi puhtalt toidukordade hulga tõttu.Piraatide vähenemine on esile kutsunud globaalse soojenemise. Selgelt näha. Eksole… Või globaalne soojenemine kutsunud esile piraatide arvu languse.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nagu Jrxi blogis välja toodud videod väga ilusti seletasid. Ei saa teha vettpidavaid loogilisi järeldusi millegi kohta kuna sa märkad Seost. Ma võin seoseid iga asja kohta näha. Üksvahe, kui jätsin habema ajamata sain regulaarselt palju keppi. Järelikult habe=tihedam seks? Või oli asi selles, et ma lihtsalt vahelduseks astusin toast välja ja sain mõne naisega kokku kah, lol.
Ehk kui sa ei suuda välja tuua faktuaalseid põhjuseid, miks miski asi muutus kontrollitud keskkonnas siis sa lihtsalt lahmid HUUPI. Sellel pole midagi seotud tõestamisega. Lihtsalt seosed, mis ei tähenda midagi.
Nüüd peaks tegema pildi kus on näha, et:
Some lean people eat many small meals a day OMGWTF, eating small meals is going to make me Lean…. lol
VÕI PIGEM selline variant sobiks siia paremini kuna näitab muutust teguviisis:
Kui nägin noor ja ilus välja siis sain tihti keppi. Nüüd kus olen vanem, enam ei saa. Käisin plastilise kirurgi juures ja näen taas noor ja ilus välja ja saan uuesti palju keppi.
NOORUS + ILU = palju seksi? WRONG.
=Või on asi näiteks selles, et mida vanemaks ma jäin seda vähem käisin väljas ja suhtlesin naistega? Tegin hoopis tööd ja polnud sotsiaalseteks suheteks eriti aega.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Järsku aga lõpetasin töö, tegin oma kirurgia ning hakkasin jälle tihedamini väljas käima.Väga lihtne näide, kus pealiskaudsel vaatlemisel jääb mulje nagu üks asi põhjustaks teist ning isegi kõlab loogiliselt. Aga reaalselt ei ole loogikaga midagi pistmist.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lolluste fabritseerimiseks ja demagoogiaks sul aega jätkub, aga põhjenda ära, miks toimus nende isikute puhul kaalulangus?
Arch, mida vähem meil toidukordi päevas on, seda kõrgem on potentsiaal panustada oma rasva% suurendamisse
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Põhjus selles, et mida harvem organismile toitu anda, seda enam ta valmistab end ette tõenäoliseks pikaks perioodiks, mil ta söömata on, face it.
—
Üks asi on selle asjaolu loogiline pool. Teine ka see, et sain sellele tänaselt treenerikoolituselt kinnitust.
Tule taevas appi…
Indrek Otsus on rajanud selle koolituse lähtudes vanast teadusest ja andmetest. Vanasti arvati, et ka Maa on lapik
ning kõik teised planeedid tiirlevad ümber selle. Paraku oli reaalsus veidi teine, või mis?
Antson purustab Otsuse väited kerge vaevaga kildudeks.
Lolluste fabritseerimiseks ja demagoogiaks sul aega jätkub, aga põhjenda ära, miks toimus nende isikute puhul kaalulangus?
Mida ma fabritseerinud olen? Kas teaduslike uurimustööde avalikustamine laiemale publikule on fabritseerimine? Mis ajast? Kui sa ei nõustu minu kommentaaridega või muuga, siis palun lükka ümber. Kujuta ette, et sa oled kuskilt Ülikoolis ning pead akadeemilist debatti oma kolleegiga. Kas sa hakkad talle ka sellist jama ajama, et “ah ma isegi ei võta vaevaks su väiteid ümber lükata kuna tõde on nii laialdaselt tuntud, et ei vaja tõestusi”… sind naerdaks laialt välja.
Miks toimus kelle puhul kaalulangus?
Sa palud mulle leida adekvaatne selgitus kuidas mingi suvaline isik, kellest ma ei tea mitte midagi (vbl sinu fantaasia vili) võttis kaalus alla tihedamalt süües aga mitte harva süües? How da Fuq should I know.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Miks ma pean lampi huupi pakkuma. Ei ole antud mulle mingit vajalikku informatsiooni ning puudub ka igasugu kontrollmetoodika selle info tõeseks kontrollimiseks.
Aga niisama lambist võin ju pakkuda, et tihedamalt söömisega kaasnes suurem täiskõhu tunne, mis viis selleni, et alateadvuslikult jäeti menüüst kuskil mingi pisike snäkk ära. Olgu selleks kasvõi pool õuna. Mis võib juba olla oma 100kcal.
Vbl andsid soovituse veidi rohkem liigutada või otsustas see isik seda enda ajupowerist teha. Hakkas poes käima jala, mitte autoga.
No fuk. Variante on lugematu hulk, kuidas ta oleks võinud jõuda kaloridefitsiiti. Vbl oli lihtsalt VEE või TOIDUMASSI kaal. Muutis toidukordade ajastust ja koguseid, käib WC-s erinevatel aegadel ja kaalub ennast teistel ajahetkedel. Lataki on kohe kilod läinud nagu niuhti…
Aga niisama lambist võin ju pakkuda, et tihedamalt söömisega kaasnes suurem täiskõhu tunne, mis viis selleni, et alateadvuslikult jäeti menüüst kuskil mingi pisike snäkk ära.autoga.
Õigesti pakud.Niipalju, kui mina paksudega olen kokku puutunud(+isiklik kogemus), nii see asi käibki.
Sul kipub igasugu teooriate keskel inime kuidagi ära ununema,
Õigesti pakud.Niipalju, kui mina paksudega olen kokku puutunud(+isiklik kogemus), nii see asi käibki.
Sul kipub igasugu teooriate keskel inime kuidagi ära ununema,
Kas nüüd just ununema. Aga ma vaatlen asja kahe nurga alt. Üks on puhtalt keha biokeemiline mehaanika. See kuidas sina, kui TEADLIK INIMENE, oma kehaga ümber käid on vähe teine.
Ehk tihe söömine, kui selline otseselt märkimisväärset mõju näiteks ei avalda, eksole. AGA, see, et sina kui INIMENE kas siis teadlikult või alateadvuslikult muudad kuidagi oma toitumist a’la sööd väikse snäki vähem, siis see on OTSENE mõju sinu kehakeemiale ning sealt tuleb ka muutus., kuid see on vaid KAUDSELT seotud toitumise sagedusega…
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Ehk kõigepealt tihe toitumine kutsub esile muutuse sinu käitumis-mallis ning see omakorda viib biokeemiliste muudatusteni. (Jätame siinkohal selle välja, et kogu meie käitumine ja teguviis on ka pm. lihtsalt erinevate keemiliste protsesside tulemus. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)Mõni ei suuda vbl hästi vahet näha, aga minu jaoks väga selge.
Hmmm… mõni analoogne näide võib-olla siia tuua:
Auto liigub punktist A punkti B ühtlase kiirusega. Inimene roolis muidugi. Kui muudame auto VÄRVI siis see ei oma mingit OTSEST mõju auto kiirusele, AGA, ta võib omada mõju INIMESELE, kes siis kas teadlikult või alateadvuslikult surub gaasipedaalile kas rohkem või vähem. Kas siis kellelegi muljet jätta vms. Seega on KAUDNE mõju olemas.
Ning võiks nagu öelda, et AUTO VÄRV mõjutab auto liikumiskiirust. Ning võin kihla vedada, et on ka vastav statistika olemas. Ameerikas vähemalt Punased autod on kõige tihedamini õnnetustes. Kas see tähendab, et Punast värvi auto on kuidagi mehhaaniliselt ohtlikum?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Siin jõuamegi tagasi selleni, et Seoste nägemine on loogika koha pealt üks suhteliselt kehva teguviis ning viib valedeni järeldusteni pea alati. Hüpoteeside tegemiseks hea, muu jaoks… meh.
Üksvahe, kui jätsin habema ajamata sain regulaarselt palju keppi. Järelikult habe=tihedam seks? Või oli asi selles, et ma lihtsalt vahelduseks astusin toast välja ja sain mõne naisega kokku kah, lol.
No siuke paaripäevane habe pidi naistele peale minema küll, aga muud ma selles lauses küll ei usu. Sa ju ei käi toast väljas ja ei saa *****.
No siuke paaripäevane habe pidi naistele peale minema küll, aga muud ma selles lauses küll ei usu. Sa ju ei käi toast väljas ja ei saa *****.
Ikka tead, kus ma viimased 5-6a töödanud olen?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pakun, et mulle on ühe öö jooksul rohkem tussi ja tissi pakutud, kui sa kunagi oma elus näed.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tuleb vaid vabal ajal töökohta minna.
Muidugi mul juba pikemat aega oma Naine olemas, seega see on rohkem teoreetine jutt.
Muidugi mul juba pikemat aega oma Naine olemas, seega see on rohkem teoreetine jutt.
Teoreetiline naine;) ?
JUST KIDDING!
(muidu +1 @gmaster
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)- You must be logged in to reply to this topic.
