Skip to main content

Maggie dieet, mis arvate?

Avaleht » Forums » Toitumine » Kaalust maha » Maggie dieet, mis arvate?

Viewing 15 posts - 61 through 75 (of 136 total)
  • Autor
    Postitused
  • #167505
    muammar
    Member

    Mis jama siin foorumis toimub?

    Archangeli teema, mis paari päeva eest loodi, on üldse kustutatud. Ja kemplus sedamoodi siis sujuvalt suvalistes teemades. Aga miks see konkreetne ja pildtidega alustatud teema kadunud on? Seal oli paar kurja vihjet ka jumala enda puhtuse pihta?

    Ja mis kogu siinsel kemplusel teema algusega pistmist on?

    #167468
    pipipikksokk
    Member

    poisid läksid hoogu <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #167457
    Archangel
    Member

    Arch, mida vähem meil toidukordi päevas on, seda kõrgem on potentsiaal panustada oma rasva% suurendamisse <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Põhjus selles, et mida harvem organismile toitu anda, seda enam ta valmistab end ette tõenäoliseks pikaks perioodiks, mil ta söömata on, face it.

    Üks asi on selle asjaolu loogiline pool. Teine ka see, et sain sellele tänaselt treenerikoolituselt kinnitust.

    Treenerikoolitus. Lol. Ma olen sulle ka eraviisiliselt mitu korda öelnud, et ära usu niisama teiste juttu. Usu tõendeid. Paastumisest tulenev nö. “näljareziim” tekib alles päevade möödudes.

    Täpsemalt tekib alguses lausa metabolismi KIIRENEMINE, lol.

    http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10837292

    Resting energy expenditure increases in early starvation

    http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2405717

    Starvation led to considerable alterations in basal metabolism including a significant (mean 3.6%) increase in resting metabolic rate.

    Oletame et on plaan süüa 200 g valku päevas, siis on täitsa ok kui saan selle 3-l toidukorral. umbes siis 67 g ühe toidukorraga.?

    Ei näe miks mitte. Ise söön kuni 150g ühe toidukorraga. Mida suurem kogus toitu, seda pikem seedeprotsess. Kui harrastad hüdrolüüsitud valku sellistes kogustes ainult tarbida siis on vbl valgu-kadu energia põletuseks jms märkimisväärne. Vastasel juhul ei ole vaja muretseda, et keha hakkama ei saaks. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Mis jama siin foorumis toimub?

    Archangeli teema, mis paari päeva eest loodi, on üldse kustutatud. Ja kemplus sedamoodi siis sujuvalt suvalistes teemades. Aga miks see konkreetne ja pildtidega alustatud teema kadunud on? Seal oli paar kurja vihjet ka jumala enda puhtuse pihta?

    Ja mis kogu siinsel kemplusel teema algusega pistmist on?

    No mõttetu personaalne rünnak on vägagi ebaviisakas ning enamikes foorumites lausa keelatud.

    Ma ise peale oma ühte postitust rohkem teemad ei lugenud. Keegi vihjas, et olen kemmi kasutanud? Oh Lol. Siis ma oleksin küll kõige kehvem harrastussportlane üldse, kui isegi kemmiga häid tulemusi ei saa. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Või on see kompliment, et tulemused piisavalt head, et süüdistada mind? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #167348
    htilga
    Member

    Treenerikoolitus. Lol. Ma olen sulle ka eraviisiliselt mitu korda öelnud, et ära usu niisama teiste juttu. Usu tõendeid. Paastumisest tulenev nö. “näljareziim” tekib alles päevade möödudes.

    Täpsemalt tekib alguses lausa metabolismi KIIRENEMINE, lol.

    http://www.ncbi.nlm&#8230;.pubmed/10837292

    Resting energy expenditure increases in early starvation

    http://www.ncbi.nlm&#8230;./pubmed/2405717

    Starvation led to considerable alterations in basal metabolism including a significant (mean 3.6%) increase in resting metabolic rate.

    Ei näe miks mitte. Ise söön kuni 150g ühe toidukorraga. Mida suurem kogus toitu, seda pikem seedeprotsess. Kui harrastad hüdrolüüsitud valku sellistes kogustes ainult tarbida siis on vbl valgu-kadu energia põletuseks jms märkimisväärne. Vastasel juhul ei ole vaja muretseda, et keha hakkama ei saaks. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    No mõttetu personaalne rünnak on vägagi ebaviisakas ning enamikes foorumites lausa keelatud.

    Ma ise peale oma ühte postitust rohkem teemad ei lugenud. Keegi vihjas, et olen kemmi kasutanud? Oh Lol. Siis ma oleksin küll kõige kehvem harrastussportlane üldse, kui isegi kemmiga häid tulemusi ei saa. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Või on see kompliment, et tulemused piisavalt head, et süüdistada mind? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Sinu viidatud lehel on ju kirjas, et: “Data obtained are conflicting and research has failed to provide conclusive results.” <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #167258
    Archangel
    Member

    Sinu viidatud lehel on ju kirjas, et: “Data obtained are conflicting and research has failed to provide conclusive results.” <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ja Nüüd ootan, et sa vastuargumendiks oma allika välja tooksid. Ning mõne koolitaja sõnad on siinkohal veidi vähevõitu. Kui aga mõne neist kätte saad ja sulle on nõus oma allikaid avalikustama siis oleks see muidugi super. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Veel üks uuring mis puudutab seda teemat:

    http://www.ncbi.nlm&#8230;./pubmed/8172872

    Üldiselt ma ei väidagi, et pikema-ajaline paastumine oleks miski mida kõik harrastama peaksid. Küll üritan aga näidata, et jutud nagu ainevahetus peale paari tundi söömata olemist kuidagi maagiliselt oluliselt maha aeglustuks on lihtsalt jama. Toidu seedimisele kuluv energia mida paljud peavadki ainevahetuseks, lol, on sõltuvuses toidu kogusest, mitte aga sagedusest. Sööd 1000kcal ning keskmiselt 10-20% läheb seedimisele. Sööd sa selle kas ühe korraga või 5 einena, tulemus sama. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Kui keegi tahab vastupidist tõestada siis palun tehke seda. Ma kusjuures heameelega muudaks oma arvamusi 180 kraadi, kui vaja. Mul suht savi, mis see tõde on. Mul mingeid sügavaid kohustusi kellegi ees mingeid kindlaid asju öelda pole. Puudub sügav side mingi kindla vaatavinkliga. Kui keegi iga viimsegi mu sõna ümber lükkaks siis suruks lihtsalt selle mehe kätt ja ütleks tubli töö. Huvitavad siiski faktid. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #167210
    Archangel
    Member

    Vahelduseks selline tore asi jutu jätkuks.

    http://www.ajcn.org/…t/85/4/981.full

    1 eine päevas üle mitme nädala viis kehakaalu ja rasvamassi languseni – samas, kui 3 einet päevas ei muutnud midagi. Lihtsalt pisike kild midagi huvitavat. Seega “htilga” ma soovitaksin oma koolitajate käest üle küsida mis värk on. Inimesed peaksid ju hoopiski rämedalt paksuks minema? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Märkusena võib öelda, et 1 eine päevas oli ca. 75kcal väiksem per day. Ehk kindlasti mõjutas kaalu ja rasvamassi langust, kui mitte sellises raames siiski nagu uuringus täheldati. Seega mingil põhjusel (vbl hästi pisike toitainete kadu suure eine tõttu) keha kas omandas vähem või põletas rohkem energiat, mis väljendus kehakaalu ja rasvamassi langusena.

    *Üldiselt puudub erinevate toitumis-sageduste ja kehakoostise/kaalu muutuste vahel kindel seos. Enamasti on tulemused samaväärsed. Kuid ülalolev näide on üks neist, kus leiti lausa tuntavalt positiivne mõju 1-l einel päevas vs 3 eine vastu.

    Kogu selle uurimismaterjali peale hämmastab mind seda enam, kuidas ollakse nii veendunud mitme eine positiivses mõjus? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Nälja rahuldamine, soov süüa, enesetunne – kõik väga tähtis tõesti, kuid Inimene, kes tõsiselt naudib ja tunneb end hästi justnimelt ühe suure toidukorra puhul… Mis põhjendus saab olla teda sundida näiteks 5x päevas sööma? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #167185
    ROtter
    Member

    Vahelduseks selline tore asi jutu jätkuks.

    http://www.ajcn.org/…t/85/4/981.full

    1 eine päevas üle mitme nädala viis kehakaalu ja rasvamassi languseni – samas, kui 3 einet päevas ei muutnud midagi. Lihtsalt pisike kild midagi huvitavat. Seega “htilga” ma soovitaksin oma koolitajate käest üle küsida mis värk on. Inimesed peaksid ju hoopiski rämedalt paksuks minema? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Märkusena võib öelda, et 1 eine päevas oli ca. 75kcal väiksem per day. Ehk kindlasti mõjutas kaalu ja rasvamassi langust, kui mitte sellises raames siiski nagu uuringus täheldati. Seega mingil põhjusel (vbl hästi pisike toitainete kadu suure eine tõttu) keha kas omandas vähem või põletas rohkem energiat, mis väljendus kehakaalu ja rasvamassi langusena.

    *Üldiselt puudub erinevate toitumis-sageduste ja kehakoostise/kaalu muutuste vahel kindel seos. Enamasti on tulemused samaväärsed. Kuid ülalolev näide on üks neist, kus leiti lausa tuntavalt positiivne mõju 1-l einel päevas vs 3 eine vastu.

    Kogu selle uurimismaterjali peale hämmastab mind seda enam, kuidas ollakse nii veendunud mitme eine positiivses mõjus? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Nälja rahuldamine, soov süüa, enesetunne – kõik väga tähtis tõesti, kuid Inimene, kes tõsiselt naudib ja tunneb end hästi justnimelt ühe suure toidukorra puhul… Mis põhjendus saab olla teda sundida näiteks 5x päevas sööma? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    We found that the consumption of a meal-skipping diet (ie, 1 meal/d), rather than the traditional 3 meals/d diet, is feasible for a short duration.

    Ja sellega on kõik öeldud.

    #167118
    jrx
    Member

    We found that the consumption of a meal-skipping diet (ie, 1 meal/d), rather than the traditional 3 meals/d diet, is feasible for a short duration.

    Ja sellega on kõik öeldud.

    Kaheks kuuks. Sest seda uuriti. Rohkema kohta lihtsalt pole teada ja hea teadlane liigseid üldistusi ei tee, aga sellest uuringust küll välja ei paistnud, et kui seda tehtaks nt 4 kuud või 8 kuud, siis oleks see teel mingi katastroofi poole.

    #167099
    ROtter
    Member

    Kaheks kuuks. Sest seda uuriti. Rohkema kohta lihtsalt pole teada ja hea teadlane liigseid üldistusi ei tee, aga sellest uuringust küll välja ei paistnud, et kui seda tehtaks nt 4 kuud või 8 kuud, siis oleks see teel mingi katastroofi poole.

    Inimene suudab elada ka ilma õhuta. Vähemalt 3 min. Ja hea teadlane liigseid üldistusi ei tee.

    #166922
    Archangel
    Member

    Fine, fine Rotter. Ootan siiani, et keegi vastuargumendiks ka midagi peale targutamise pakuks. Näidake oma 3+, 5+ einete ümberlükkamatuid mitme-aastasi uuringuid, mis tõestavad täielikult nende variantide positiivset mõju? Heameelega loeks. Tõsiselt. Mis mul selle vastu on. Mul kama kaks. Tahaks lihtsalt vahelduseks veidikene “hard evidence’i” ka näha, mitte niisama kobisemist.

    Kokkuvõtlik uuring, mis lahkab mitmeid eri pabereid, millest mõned ka aastatepikkuste katseperioodidega ning einete sagedusi seinast seina. http://journals.camb…5bc15f69c7fae16

    More importantly, studies using whole-body calorimetry and doubly-labelled water to assess total 24 h energy expenditure

    find no difference between nibbling and gorging

    . Finally, with the exception of a single study, there is no evidence that weight loss on hypoenergetic regimens is altered by meal frequency.

    We conclude that any effects of meal pattern on the regulation of body weight are likely to be mediated through effects on the food intake side of the energy balance equation.

    Minu eesmärk pole siin raudkindlalt mingit spetsiifilist metoodikat kellegile peale suruda toitumise osas. Seda teevad teised pigem. Ma proovin objektiivselt tõendusmaterjalide baasil jõuda õigete järeldusteni ning enne kui keegi adekvaatset vastuargumenti reaalsete tõendite näol pakkuda ei suuda – on mul vähe põhjust hakata muinasjutte uskuma.

    Kui inimesel on vaba valik mitme erineva toitumisplaani vahel – siis mida ta peaks eelistama, kui teaduslik materjal ei ole suutnud paikapanevalt ühegi meetodi puhul avastada ei vettpidavalt märkimisväärseid positiivseid ega negatiivseid mõjusid?

    Kui tulemusi on võimalik saavutada mistahes mainitud metoodikaga (Ning seda ka on – siin tulevad mängu kõigi armastatud anekodotaalsed tõendid), siis kas ei oleks kõige targem lahendus eelistada seda, mis sulle endale meeldib ning tagab kõige vähem stressi.

    #166876
    Sarge
    Member

    Fine, fine Rotter. Ootan siiani, et keegi vastuargumendiks ka midagi peale targutamise pakuks. Näidake oma 3+, 5+ einete ümberlükkamatuid mitme-aastasi uuringuid, mis tõestavad täielikult nende variantide positiivset mõju? Heameelega loeks. Tõsiselt. Mis mul selle vastu on. Mul kama kaks. Tahaks lihtsalt vahelduseks veidikene “hard evidence’i” ka näha, mitte niisama kobisemist.

    Kas meie omadest kulturistidest ja tõstjatest ei piisa?

    #166867
    daemonium
    Member

    Kas meie omadest kulturistidest ja tõstjatest ei piisa?

    Need on kõik anekdootilised üksikjuhtumid,

    #166851
    -TANK-
    Member

    Mina arvan, et täitsa OK dieet…. …kui 1. nädala toit päeva peale ilusti ära jagada 7 toidukorrana.

    #166848
    Archangel
    Member

    Kas meie omadest kulturistidest ja tõstjatest ei piisa?

    Need on kõik anekdootilised üksikjuhtumid, :lol:

    Aga miks peaks piisama? Mis tõendusmaterjal see on? JAH, näed, et miski töötab, saad tulemusi. Aga kuidas töötab, miks sellised tulemused? Üldse ei huvita või? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Kui sind huvitavad autod, oled autojuht või rallimees siis kas sulle sobiks selline suhtumine, et Ah, mul mehaanik ütles, et mu auto mootorit lükkavad pisikesed päkapikud, kes joovad bensiini. Just nii mootor töötabki. Aga, et tõendeid? Mis tõendeid, mu mehaanik ütles, et nii asjad käivad ja ta oli kunagi tipp rallisõitja. Keda ma veel kuulama siis peaksin, kui mitte teda.

    No selline suhtumine siin ju on. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #166834
    Archangel
    Member

    Viited?

    Nii, leidsin lõpuks veidi vajalikku materjali ka sinu küsimusele. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Pole see mida originaalselt viitasin, aga eks ma otsin edasi hiljem.

    See on REVIEW, mis võtab kokku mitmete uuringute tulemused ja proovib seletada miks ja kuidas asjad käivad. Üldiselt ei olnud see uuring see, mida ma originaalselt silmas pidasin aga sellegi poolest ajab asja ilusti ära.

    Mõte väga lihtne – Pidev aminohapete olemasolu küll hoiab anaboolset seisundit ja lihastelagundamine on madal, kuid samas puudub valgusünteesi kõrge tase. Võrreldes “Pulse” toitumisega, kus päeva jooksul lubatakse keha küll katabolismi vahepeal, kuid korvatakse see sedavõrd suuremate valgusünteesidega peale valgutarbimisi.

    http://www.clalit.or…zeanabolism.pdf

    oubfrd.jpg

    Lisamaterjal lugemiseks, millest osa on ka ülevalolevas jutus sees. Kogu valk päevas ühe einena või päeva peale ära jaotatud noorte naiste puhul, ei mingit vahet:

    http://www.ncbi.nlm&#8230;.pubmed/10867039

    No significant effects of the protein feeding pattern were detected on either whole-body protein turnover [5.5 +/- 0.2 vs. 6.1 +/- 0.3 g protein/(kg fat-free mass. d) for spread and pulse pattern, respectively] or whole-body protein synthesis and protein breakdown.”

    Sama asi ka vanurite puhul, kus harva söömine oli isegi effektiivsem lihasmassi säilitamiseks. (Arvatavasti leutsiini resistentsuse ületamise tõttu):

    http://www.ncbi.nlm&#8230;.pubmed/10357740

    A protein pulse-feeding pattern was more efficient than was a protein spread-feeding pattern in improving, after 14 d, whole-body protein retention in elderly women.”


    Lisaks siis see paber, mis näitab, et Isegi pideva aminohapete juurdevooluga langeb valgusüntees baastaseme lähedale peale paari tundi. Vahet pole kui palju sul neid aminohappeid veres on. Esialgne reaktsioon toimub ning siis edasi on kehal suht savi, et sa pidevalt valku juurde näkitsed:

    http://www.ncbi.nlm&#8230;.pubmed/11306673

    tjp0532-0575-f2.jpgtjp0532-0575-f3.jpg

    http://www.ncbi.nlm&#8230;.pubmed/12368422

    The stimulatory effect of amino acids appears to be time dependent; a square wave increase in the availability of amino acids causes muscle protein synthesis to be stimulated and to fall back to basal values, despite continued amino acid availability. The relationship between muscle protein synthesis and insulin availability suggests that most of the stimulatory effects occur at low insulin concentrations, with large increases having no effect.These findings may have implications for our understanding of the body’s requirements for protein. The maximal capacity for storage of amino acids as muscle protein probably sets an upper value on the extent to which amino acids can be stored after a single meal.”

    Kui näha, et olenevalt valgurikka eine tüübist ja suurusest võib aminohapete osakaal olla suurem isegi 7h peale sööki, siis see näitab seda, et pidevalt pisikesi eineid süües on ülekattuvus vägagi reaalne ning see võib viia selleni, et puudub valgusünteesi edasine stimuleerimine peale esmast toidukorda.

    http://ajpendo.physi…280/2/E340.long

    F5.medium.gifFig. 5.

    Postprandial leucine balance over 420 min after meal ingestion. Between AA and CAS meals (left) and between WP and RPT-WP meals (right), protein digestion rates were different (fast or slow), but amino acid profiles were identical. Statistical difference between AA and CAS and between WP and RPT-WP studies are indicated (*P < 0.05, †P< 0.01; t-test).

    F2.medium.gif

    *** Kui üldse näha mingit seost tiheda valgusöömise ja parema lihasmassi kasvu/säilitamise vahel… siis on see IMO selline:

    Süüa tuleks nii tihedalt, et iga eine stimuleeriks maksimaalselt valgusünteesi, kuid samas annaks võimaluse peale igat toidukorda vere aminohapete osakaalul langeda baastasemele.

    Ehk tõesti – TEOORIAS, kui saaksime süüa nii, et umbes täpselt 2-3 tunniks suudame verd aminohapetega korralikult rikastada siis oleks super. Siis mingi 30-60min pausi ja kordame sama asja. Ja nii terve päeva jooksul.

    AGA, et saada kätte vajalikku päevast valku siis on arvatavasti vajalik ka öösel söömine ja üleüldse peaksime eelistama pigem Kiiresti Imenduvaid eraldiseisvaid aminohapete segusid ja mitte tahket toitu, mis võib seedida tunde ja tunde.

    Ehk praktiliselt võimatu ülesanne seda teoreetilist maksimaalsust taga ajada, mis annaks vbl mõne lisaprotsendi lihasmassi kasvu, lol. Esiteks ei ole võimalik elada ainult valgust ja seega sega-einete puhul muudame niigi seedeprotsesse juba ning teiseks ei ole meil võimalik ise ka jälgida oma veresisaldusi jms, et teha kindlaks kas toitume optimaalselt või mitte.

    Samuti läheksid sa pigem hulluks. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Viewing 15 posts - 61 through 75 (of 136 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.