Madal pulss (30)
- This topic has 8 replies, 3 voices, and was last updated 14 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Aastal 2009 hakkasin ühel hetkel hommikuti tundma, et süda hakkab kohe-kohe seisma jääma. Oli aru saada, et pulss on tavatult madal ja seda kinnitasid ka erinevad uuringud – Holteruuring näitas, et ööpäevane keskmine on 52 ja madalaim 32. Samuti oli muutus toimunud vererõhus, mis varem oli 130, aga sel ajal oli vastav näitaja 100 ringis.
Sellele ajale eelnes pidev krooniline mandlipõletik ning samuti küllaltki suur treeningkoormus jõusaalis.
Lisaks sai tehtud EKG, mis oli OK ning südame ultraheli, mille kohta öeldi ka, et on OK. Arstide üldine reaktsioon oli, et sportlastel ongi pulss tihti nii madal, aga ma ei pea ennast sportlaseks ja minu arusaam on, et sportlaste puhul käib madala pulsiga kaasas ka hea “võhm”, mis minul on alati olnud selline keskpäraselt OK (mitte midagi väga head).
Ühesõnaga jätsin selle teema sinnapaika, lõikasin mandlid ära ning treenisin jõusaalis edasi.
Aga täna see teema endiselt häirib mind, sest ma tunnen selget seost treeningu ja pulsist tuleneva enesetunde vahel. Paar nädalat tagasi tehti uus Holter ja ööpäeva madalaim pulss oli 30 (keskmine 57).
Olen hetkel jõusaalitrennist loobunud. Samuti olen loobunud ka kickboxist, mis on samuti väga intensiivne.
Hetkel piirdun 30-40-minutiliste aeroobsete jooksutrennidega u 5-6 korda nädalas (+ venitamine jms).
Olen päris mitmete uuringute ootel (sh koormustest, vereuuringud jms), aga on üks valdkond, mille osas kardioloog ei oska väga nõu anda – selleks on treening.
Kas selle info põhjal (saan aru, et see võib-olla pole piisav), on midagi, millele ma võiks oma treeningutes (või üldiselt) tähelepanu pöörata?
Kas olete kuulnud veel sellistest juhtumitest, kus pulss sisuliselt üleöö sellise muutuse teeb?
Ette tänades,
Tarmo
Kiire googeldamine näitab, et kilpnääret uuritakse nii ultraheli kui ka vereproovidega?
Nädal tagasi andsin uued vereproovid (kui ma ei eksi, siis ka kilpnäärme uurimise eesmärgil). Ma võin küll eksida, aga minu mäletamist mööda 2009 aastal kilpnäärme uuringuid ei tehtud.
Kiire googeldamine näitab, et kilpnääret uuritakse nii ultraheli kui ka vereproovidega?
Nädal tagasi andsin uued vereproovid (kui ma ei eksi, siis ka kilpnäärme uurimise eesmärgil). Ma võin küll eksida, aga minu mäletamist mööda 2009 aastal kilpnäärme uuringuid ei tehtud.
Oota vastuste tulemused ära ja siis vaatame, mis edasi saab.
Hetkel piirdun 30-40-minutiliste aeroobsete jooksutrennidega u 5-6 korda nädalas (+ venitamine jms).
Olen päris mitmete uuringute ootel (sh koormustest, vereuuringud jms), aga on üks valdkond, mille osas kardioloog ei oska väga nõu anda – selleks on treening.
Ette tänades,
Tarmo
Aeroobset tee 3 – 4 korda nädalas vastavalt enesetundele.
Kui sul enesetunne kõige selle kõrval kehv ei ole, siis pole ju midagi lahti otseselt. Minu arust madal pulss on väga hea näitaja ja aeroobset teed ka piisavalt. Sa ei kujuta ette kui ebameeldiv on hoopis see kui pulss on ka puhkeolekus kiire ja ninast hakkab verd jooksma kõrge vererõhu tõttu.
Kui sul enesetunne kõige selle kõrval kehv ei ole, siis pole ju midagi lahti otseselt. Minu arust madal pulss on väga hea näitaja ja aeroobset teed ka piisavalt. Sa ei kujuta ette kui ebameeldiv on hoopis see kui pulss on ka puhkeolekus kiire ja ninast hakkab verd jooksma kõrge vererõhu tõttu.
Kui madal pulss on saavutatud pikaajalise treeningute tulemusel vastupidavusspordialadega (jooksmine, suusatamine, ujumine, jalgrattasõit) tegelejatel, siis jah, probleeme ei ole. Kui see nähtus on tekkinud nö. üleöö, siis võib tervisega olla mingi probleem, mille väljaselgitamiseks on vaja teha uuringuid. Muidu riskib inimene südame rütmihäiretega, mis võivad olla eluohtlikud. Kas neid (noor)sportlasi on vähe, kes palliplatsil kokku on kukkunud.
http://www.inimene.ee/?disease=a&sisu=disease&did=767&idr=Mhbr2ew6mrt3yds5Q1-xsx2m6pc
- You must be logged in to reply to this topic.