ma ei taha enam paksmagu olla

Enne kui toitumiskava ostad, siis pead arvestama, et kas sul on piisavalt raha, et seda järgida. Kvaliteetsem toit on kallim toit.

Vastupidi. Kvaliteetne toit on odav. Kõige kallimad ongi kõiksugu vorstid, õlled, küpsised, krõpsud, valmistoidud. Mullased juurviljad, millega ise peab vaeva nägema, jämedast täisterajahust leib, piimatooted ja korralik liha, mida ise pead küpsetama ei ole kallid.

PS. Jalgade tõsted rippes omamata tugevaid kõhu-, selja- ja tuharalihaseid loetakse tänapäeval terviseriskiga harjutuste hulka. Alustades nullist ja tehes 2×50 istessetõusu ja jalgade tõsteid on nimmevalud garanteeritud.

Treeni kõhulihaseid nii nagu kõiki teisi. Neil, kes soovitasid kükke, kätekõverdusi ja lõuatõmbeid on tuline õigus. Tee ära oma kükid (kui jääb kergeks, siis tee ühel jalal), kätekõverdused (kui jääb kergeks, siis ühe käega), lõuatõmbed (kui ei jõua 12 tõmmata, siis hüppa pulgale ja lase vähemalt allapoole). Ja siis viimasena tee samamoodi normaalses koguses kõhulihast.

Kala tuleb ise püüda ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

eks selle tervisliku toitumise maksumusega ole tõesti nii ja naa. positiivne on see, et kuna ei söö väga palju ning palju rämpsu ning emotsioonioste jääb koju tassimata, on kulud väiksemad.

samas, kvaliteetne kaup on tihti päris asjaliku hinnaga – nagu mainitud, liha ei kipu just odav olema. munadki pole just kõige soodsamad. samas leiva ja igasuguste kaerahelveste hinna üle ei saa nuriseda, kõige odavam kohupiim, mis leidnud olen, maksab ka ainult 26 eek/kilo (tean-tean, meil on nüüd euro…). samas puuviljade, juurviljade ja paljude piimatoodete hinnad kerkivad pidevalt. mine nüüd võta kinni.

No ma kala üldse niikuinii ei söö – seega mul jäävad nii rahalised kui ajalised probleemid sellega seoses ära. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aga ei jah – kindlasti kui vähegi on võimalus siis kõike ikka enda aiast või enda jõul. Kui oleks aega, raha ning võimalusi siis ikka puuvilju ja juurikaid oma maalt, loomade laskmisest metsas liha ning kala siis ise püüdes.

See oleks tase. Aga jah – enamikel ikka farmi või istandust maal ei ole – seega lõviosa tuleb ikka poest muretseda… kahjuks.

Mäletan, et Isa kunagi käis alati liha metsast toomas. Metsseale kuul kahe silma vahele ja ilgelt suur praad olemas mitmeks päevaks. Mmmm… mõnus. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kui keegi julgeb väita, et tervislik toit on kallis, siis järelikult on asi selles, et olete nõudlikud ja ei viitsi oma aega raisata ja võtta riski, et leida täpselt sama kvaliteet madalama hinna juures. Maitse eelistused on juba teine asi. Ning kui üldse raha säästmisest rääkida, siis tervislikkuse pealt pole mõtet igat senti lugeda, kui ei oska üles leida nö “peidetud raha”. Kui teha suurem, kuid ühekordne, investeering, võib palju rohkem vastu pükse saada ja hävida täiesti kasutuks osutuva eseme arvelt. Väga palju on elus situatsioone, kus saab mõelda, et võiks toimida veel kasulikumalt ja kas ma ikka olen kõige efektiivsem või olen ma hoopis optimaalne oma otsustes. Kui osta mõni asi garantiiga, siis inimestel on ikka ootused ja lootused, et see kestab kauem. Kahjuks kõigil ei lähe hästi ja see üks õnnetu inimene võid sina olla. Ja mõelge millal olete toitu raisanud(mõni muna või pannkook lendab ikka põrandale ja prügikasti)? või kui palju säästate vett või korteriüüri pealt? Tuleb mõelda, kas tõepoolest iga investeering tuleb elu kvaliteedile kasuks.

Üldiselt leian, et väike muudatus toitumiskavas ei too drastilisi muudatusi kellegi elus ja pigem käivad käsikäes kõrge elukvaliteet – tervislik eluviis ning madal elukvaliteet – ebatervislik eluviis.

Ma olen juba õlle pealt niipalju raha säästnud, et vähe pole, rääkimata muud asjad nagu mahlad, krõpsud, koka koolad ja muu junk mis vanasti kindlalt ja püsivalt toidukorvi sattus ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Samas ei tasu väga hulluks ka kätte ära minna.

Ma ei näe mingit põhjust hakata koonerdama selliste asjade nagu – vesi, elekter üle. Ehk kuskilt maalt jookseb piir palju võidad rahas ja palju kaotad elukvaliteedis. Ning elukvaliteet ei tähenda kõigile sama asja. Minu jaoks on kvaliteet see, kui ma ei pea toas pimedas ringi tuikuma vaid võin tuled põlemas hoida – või ei pea dušši all käies sekundeid lugema vaid võin rahulikult mõnuleda.

Kuskil vist tehti eksperiment ka, et pere kustutas terve kuu alati toas tule ära, kui lahkuti ruumist ning väiksemate käikude pärast tuppa ei pandud üldse põlema ning hoiti ka kardinaid eest ära, et max päevavalgust sisse tuleks.

Säästsid mingi alla 100kr vist kuu ajaga – lollus kuubis eksole. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – sellise rahasumma pärast tõmblema lülititega…

Aga eks muid asju ole ka. Mõne asjaga tasub kokku hoida, mõnega kaotad niivõrd palju elukvaliteedis, et mõttetu.

Mis aga tervislikku toitu puutub, siis no ei ole see midagi nii odav ikkagist. Lihal ja lihal on vahe. Ning tee mis tahad, parem liha on kallim. Lausa 2,3,4x isegi. Ning heal juhul leiad sooduka, kus on 2x kallim kõigest, kui tähtaeg hakkab lõppema. Paar korda on Maximas jopanud, sain 300g vasikasisefileed mingi 30kr eest. Ehk suht kõva soodukas. Tavahind oleks olnud mingi 100kr.

Eks muude toiduainetega on ka kvaliteedi vahe olemas, kuid enamasti pole tõesti hinnavahed niivõrd suured. Igasugu kohupiimad jms kraam on ikkagi suhteliselt sama hinnaga kõikjal.

Juurikaid ja puuvilju saab kindlasti kõvasti odavamalt kui endal maakoht kus neid kasvatada või tuttavate käest osta. Kuid jällegi – kõigil seda võimalust ei ole. Poe omad kõiguvad jubedalt kvaliteedis, kuid tihtipeale on siiski kõige kallim ka kõige kvaliteetsem ja tervislikum.

Pigem toimub tervisliku toitumise kokkuhoid justnimelt halbade toitude vältimises. Piisab kui jätta ära alkohol ja karastusjoogid, snäkid ning raha jääb metsikult üle juba.

Lol, teema valgub laiali veidi. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>