lõhed kätel
- This topic has 14 replies, 4 voices, and was last updated 14 years, 10 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere
kui on nähtavad mõningad lõhed kätel (kuni pool cm ja koorikuga kattuvad visalt), siis kas võib tegemist olla mingi vitamiini (D või hoopis A) liiaga?
või siiski millegi puudusega?
rasvast kala tarvitatakse igapäevaselt, aga otseselt mingit toidulisandit (kalaõli) ei tarbita
vastukaja ootama jäädes,
Terekui on nähtavad mõningad lõhed kätel (kuni pool cm ja koorikuga kattuvad visalt), siis kas võib tegemist olla mingi vitamiini (D või hoopis A) liiaga?
või siiski millegi puudusega?
rasvast kala tarvitatakse igapäevaselt, aga otseselt mingit toidulisandit (kalaõli) ei tarbita
vastukaja ootama jäädes,
Rasvlahustuvate vitamiinide – A, D, E, K – ületarbimisele see ei viita. Ennem võib olla B – vitamiini või Zn puudus. Aga kõige tõenäolisem on mingi nahakahjustus, kas ekseem, seen, või mingi kokkupuude ainetega, las nahaarst diagnoosib.
Rasvlahustuvate vitamiinide – A, D, E, K – ületarbimisele see ei viita. Ennem võib olla B – vitamiini või Zn puudus. Aga kõige tõenäolisem on mingi nahakahjustus, kas ekseem, seen, või mingi kokkupuude ainetega, las nahaarst diagnoosib.vaatasin üle B või Zn puudust ei tohiks olla – regul. tarbitakse kala, munad, rukkileib, tatar, juust, maks
eelmine aasta oli talvel sama asi, aga kadus mingil hetkel ära
jääme siis selle nahakahjustuse juurde
vaatasin üle B või Zn puudust ei tohiks olla – regul. tarbitakse kala, munad, rukkileib, tatar, juust, makseelmine aasta oli talvel sama asi, aga kadus mingil hetkel ära
jääme siis selle nahakahjustuse juurde
Kas need lõhed on küünte juures, käeseljal või peopesas? Seoses millega nad tekivad ja millal ära kaovad?
Sama jama, eelkõige talvel ikkagi. Mul soodustab ka see, kui käed puutuvad veega kokku, kui pesed nõusid või lihtsalt pesed käsi. Ka näonahk on talvel just väga kuiv selline ja noh päris lõhed ei teki, v.a huulte nurkades. B-vitamiini puudust pole, mind aitab käte puhul ainult see, kui kreemitad iga kord enne magamaminekut, aga see on suht tüütu koguaeg teha…näonaha puhul ei aita aga eriti miski, kui ilmad lähevad soojemaks, siis läheb ka üldine nahaseisund paremaks.
Sama jama, eelkõige talvel ikkagi. Mul soodustab ka see, kui käed puutuvad veega kokku, kui pesed nõusid või lihtsalt pesed käsi. Ka näonahk on talvel just väga kuiv selline ja noh päris lõhed ei teki, v.a huulte nurkades. B-vitamiini puudust pole, mind aitab käte puhul ainult see, kui kreemitad iga kord enne magamaminekut, aga see on suht tüütu koguaeg teha…näonaha puhul ei aita aga eriti miski, kui ilmad lähevad soojemaks, siis läheb ka üldine nahaseisund paremaks.jah toetan, ehk ongi pidev kokkupuude veega?; lõhed peopesas, ei kreemita
ROtterile veel üks täpsustav küsimus:
foorumis oli teema kalaõli ja sellega liialdamine, selle all sa viitasid vere hüübimise probleemile;
kui rasvast kala (tavaliselt lõhe) tarbida iga päev, vahest isegi mitu korda päevas, kalaõli küll juurde ei võta
palun täpsusta, millised on ohud? või millised on praktilised tunnused, et midagi on liiast või viltu? siit ajendatud seesama lõhed kätel küsimus; need lõhed/väiksed haavad jäävad nö.värskeks – ei kattu eriti koorikuga;
miks nii palju kala? kui ikkagi liha ei istu, maks maitseb ja tarbin, aga kord-kaks nädalas on maksimum (järgides soovitust), soovides tarbida täisväärtuslikke valke, siis eriti nad valikut polegi – muna (aga palju neidki sööd nt.7 nädalas, munakollast saab ehk liiast), juustu söön, kohupiima minul siin võtta ei ole, samas jälle räägitakse nende pastöriseeritud piimatoodete vastu (palju seal tegelikult on vitamiine ja mineraalaineid)
ROtterile veel üks täpsustav küsimus:foorumis oli teema kalaõli ja sellega liialdamine, selle all sa viitasid vere hüübimise probleemile;
kui rasvast kala (tavaliselt lõhe) tarbida iga päev, vahest isegi mitu korda päevas, kalaõli küll juurde ei võta
palun täpsusta, millised on ohud? või millised on praktilised tunnused, et midagi on liiast või viltu? siit ajendatud seesama lõhed kätel küsimus; need lõhed/väiksed haavad jäävad nö.värskeks – ei kattu eriti koorikuga;
miks nii palju kala? kui ikkagi liha ei istu, maks maitseb ja tarbin, aga kord-kaks nädalas on maksimum (järgides soovitust), soovides tarbida täisväärtuslikke valke, siis eriti nad valikut polegi – muna (aga palju neidki sööd nt.7 nädalas, munakollast saab ehk liiast), juustu söön, kohupiima minul siin võtta ei ole, samas jälle räägitakse nende pastöriseeritud piimatoodete vastu (palju seal tegelikult on vitamiine ja mineraalaineid)
Muna võib süüa iga päev ja rohkem kui üks:
Kui nahk on liiga kuiv…siis ta ka lõheneb.
prof. Teesalu:”Probleemi vältimiseks soovitas toitumisteadlane talvises menüüs rõhku panna järgmistele toiduainetele:
naturaalne taluvõi,
hapukoor,
mõistliku rasvasisaldusega piimatooted,
kala.
ROtterile veel üks täpsustav küsimus:foorumis oli teema kalaõli ja sellega liialdamine, selle all sa viitasid vere hüübimise probleemile;
kui rasvast kala (tavaliselt lõhe) tarbida iga päev, vahest isegi mitu korda päevas, kalaõli küll juurde ei võta
palun täpsusta, millised on ohud? või millised on praktilised tunnused, et midagi on liiast või viltu? siit ajendatud seesama lõhed kätel küsimus; need lõhed/väiksed haavad jäävad nö.värskeks – ei kattu eriti koorikuga;
miks nii palju kala? kui ikkagi liha ei istu, maks maitseb ja tarbin, aga kord-kaks nädalas on maksimum (järgides soovitust), soovides tarbida täisväärtuslikke valke, siis eriti nad valikut polegi – muna (aga palju neidki sööd nt.7 nädalas, munakollast saab ehk liiast), juustu söön, kohupiima minul siin võtta ei ole, samas jälle räägitakse nende pastöriseeritud piimatoodete vastu (palju seal tegelikult on vitamiine ja mineraalaineid)
Kalaõli kohta loe siit:
http://en.wikipedia.org/wiki/Omega-3_fatty_acid
Kala ei soovitata samuti korraga palju süüa- dioksiin, elavhõbe. Kui süüa nädalas erinevaid kalu ja juua musta või rohelist teed, saab raskemetallide imendumist vähendada.
Haavadele võib peale määrida astelpaju õli või haavasalvi, mille koostises on mesilasvaha ja taruvaik.
Kalaõli kohta loe siit:http://en.wikipedia.org/wiki/Omega-3_fatty_acid
Kala ei soovitata samuti korraga palju süüa- dioksiin, elavhõbe. Kui süüa nädalas erinevaid kalu ja juua musta või rohelist teed, saab raskemetallide imendumist vähendada.
Haavadele võib peale määrida astelpaju õli või haavasalvi, mille koostises on mesilasvaha ja taruvaik.
tänud vastuse eest, tooks sisse veel ühe komponendi – mind kimbutab madal hemoglobiin (ca 120, üle 122 näitu ei mäletagi viimasel ajal); ei tea kust põhjust otsida; mida on tehtud: käidud hematoloogi ja spetsialist kes magu uurib juures – ei ole verekaotust, ega tsöliaakiat, tehtud vit B-12 süstidekuur, tarbitud rõhutatult rauda sisaldavaid toiduained-lihasõber just pole,aga panin rohkem rõhku maksale jt. nn.subproduktidele, teinud tot’hema (rauda sisaldav vedelik) kuure; pole ka enda teada vastu töötanud raua imendumisele (ei samal ajal kaltsiumile, piimatoodetele ja kohvile, jah C-vit sisaldavale toidule);
lisaks: teen vastupidavusala, vererõhk ja pulss (nii rahuoleku kui max.) on suht madalad (1.pulss hommikul enne üles tõusmist, kui puhanud siis veidi peale 30); kunagi varem (aga enne teadlikku treenimist) sai isegi doonor oldud (ehk siis näit pidi olema üle 135); nüüd enam minu veri ei lähe juba oma 4-5 aastat küll (varem ei pööranud näitajale sellist tähelepanu)
tänud vastuse eest, tooks sisse veel ühe komponendi – mind kimbutab madal hemoglobiin (ca 120, üle 122 näitu ei mäletagi viimasel ajal); ei tea kust põhjust otsida; mida on tehtud: käidud hematoloogi ja spetsialist kes magu uurib juures – ei ole verekaotust, ega tsöliaakiat, tehtud vit B-12 süstidekuur, tarbitud rõhutatult rauda sisaldavaid toiduained-lihasõber just pole,aga panin rohkem rõhku maksale jt. nn.subproduktidele, teinud tot’hema (rauda sisaldav vedelik) kuure; pole ka enda teada vastu töötanud raua imendumisele (ei samal ajal kaltsiumile, piimatoodetele ja kohvile, jah C-vit sisaldavale toidule);lisaks: teen vastupidavusala, vererõhk ja pulss (nii rahuoleku kui max.) on suht madalad (1.pulss hommikul enne üles tõusmist, kui puhanud siis veidi peale 30); kunagi varem (aga enne teadlikku treenimist) sai isegi doonor oldud (ehk siis näit pidi olema üle 135); nüüd enam minu veri ei lähe juba oma 4-5 aastat küll (varem ei pööranud näitajale sellist tähelepanu)
Kestustreening suurendab vere üldmahtu, erütrotsüütide ja plasma mahtu ning hemoglobiini üldhulka. Plasma ja punaliblede maht võivad kasvada ühepalju, kusjuures hemoglobiinisisaldus ja hematokrit (erütrotsüütide mahuprotsent) ei muutu. Tugeva treeningu mõjul suureneb plasma maht siiski suhteliselt rohkem ja vere hemoglobiinisisaldus väheneb. Sportlastel tihti esinevaid madalavõitu Hgb väärtusi nim. sportlaste aneemiaks. Sportlastel ei ole aneemiat sagedamini kui teistel.
Tipptasemel meessoost kestusalade sportlastel võib normaalne Hgb sisaldus olla 130 – 140 g/l.
Tavalisim aneemiavorm on sportlastel rauavaegusaneemia. Rauataseme hindamisel kasutatakse seerumiferritiini mõõtmisi. Vastupidavusalade sportlastel võib ferritiinisisaldus olla madalavõitu, 15 – 20 mg/l ilma viiteta rauavaegusaneemiale.
Kas ferritiini on mõõdetud?
Sportimine ei kutsu esile foolhappe ja B 12 -vitamiini puudust.
Lisa oma menüüsse verikäkk, punapeet, mustsõstrad, nõgesetee.
Kestustreening suurendab vere üldmahtu, erütrotsüütide ja plasma mahtu ning hemoglobiini üldhulka. Plasma ja punaliblede maht võivad kasvada ühepalju, kusjuures hemoglobiinisisaldus ja hematokrit (erütrotsüütide mahuprotsent) ei muutu. Tugeva treeningu mõjul suureneb plasma maht siiski suhteliselt rohkem ja vere hemoglobiinisisaldus väheneb. Sportlastel tihti esinevaid madalavõitu Hgb väärtusi nim. sportlaste aneemiaks. Sportlastel ei ole aneemiat sagedamini kui teistel.Tipptasemel meessoost kestusalade sportlastel võib normaalne Hgb sisaldus olla 130 – 140 g/l.
Tavalisim aneemiavorm on sportlastel rauavaegusaneemia. Rauataseme hindamisel kasutatakse seerumiferritiini mõõtmisi. Vastupidavusalade sportlastel võib ferritiinisisaldus olla madalavõitu, 15 – 20 mg/l ilma viiteta rauavaegusaneemiale.
Kas ferritiini on mõõdetud?
Sportimine ei kutsu esile foolhappe ja B 12 -vitamiini puudust.
Lisa oma menüüsse verikäkk, punapeet, mustsõstrad, nõgesetee.
jah selle nn. sportlasaneemia võimalusega arvestades olen oma näitajatega “rahuldunud” (kuna puudub ka reaalne võimalus midagi muuta);
minu puhul vastupidavustreeningu ja hemoglobiini näitaja vahel tundub seos olevat, kuigi jah on palju teisi näiteid, kus sportlastel veri nii paks et ei lubata starti …
samas ise tunnetasin, et teatud piirkoormuse/piirkiiruse juures on hapniku transport häiritud, aga tegelikult on küllaltki raske vahet kas põhjuseks on kehv veri või treenitus
testid:
2008.a. lõpp ferritiin 21,9 (referents M: 30-400), foolhape (18 (ref 7-39,7 nmol/l), vit B12/kobalamiin 776 (ref 145-637 pmol/l) hemoglobiin 119 ja hematokrit 0,365 (ref M: 00,4-0,52)
3 kuu pärast, ilmselt sai tehtud ka mingid vastavad kuurid, testid märts 2009; kokkuvõtteks mingit paranemist pigem vastupidi
ferritiin 20,2 (referents M: 30-400), hemoglobiin 116 ja hematokrit 0,353 (ref M: 00,4-0,52)
05.2010 testis olid ref. väärtustest väljas punased verelibled 3,67 (ref väärtus 4,5-5,9), hemoglobiin 11,9 (ref. vahemik 13,5-17,5 ühik g/dl kohta), hematocriet 34,7 (ref. 41-53 %) ja trombotsüüdid 122 (ref 150…400)
09.2010 punased verelibled 3,67 (ref väärtus 4,5-5,9), hemoglobiin 12,1 (ref. vahemik 13,5-17,5 ühik g/dl kohta), hematocriet 35 (ref. 41-53 %)
ühikud võivad erineda, sest testid tehtud kahes eri riigis
toodud lisamenüü on väga Okey ja tegelikult ka kasutuses , sest punapeet on väga hea, eriti toorelt; samas juurvili kus palju nitraate! (vähendamiseks olla soovitus eelnevalt vees hoida);
kuskilt meelde jäänud seos (positiivne?) nitraadid ja suurem vastupidavus, kas oskad kommenteerida? samas tuleb hoiduda liigsetest nitraatidest, nitritidest jt. “mürkidest”
kui pole intensiivset, siis SV-d tulevadki peaasjalikult juurviljadest,
nõgeseteed olen teinud noortest taimedest, seega kevade teema;
jah selle nn. sportlasaneemia võimalusega arvestades olen oma näitajatega “rahuldunud” (kuna puudub ka reaalne võimalus midagi muuta);minu puhul vastupidavustreeningu ja hemoglobiini näitaja vahel tundub seos olevat, kuigi jah on palju teisi näiteid, kus sportlastel veri nii paks et ei lubata starti …
samas ise tunnetasin, et teatud piirkoormuse/piirkiiruse juures on hapniku transport häiritud, aga tegelikult on küllaltki raske vahet kas põhjuseks on kehv veri või treenitus
testid:
2008.a. lõpp ferritiin 21,9 (referents M: 30-400), foolhape (18 (ref 7-39,7 nmol/l), vit B12/kobalamiin 776 (ref 145-637 pmol/l) hemoglobiin 119 ja hematokrit 0,365 (ref M: 00,4-0,52)
3 kuu pärast, ilmselt sai tehtud ka mingid vastavad kuurid, testid märts 2009; kokkuvõtteks mingit paranemist pigem vastupidi
ferritiin 20,2 (referents M: 30-400), hemoglobiin 116 ja hematokrit 0,353 (ref M: 00,4-0,52)
05.2010 testis olid ref. väärtustest väljas punased verelibled 3,67 (ref väärtus 4,5-5,9), hemoglobiin 11,9 (ref. vahemik 13,5-17,5 ühik g/dl kohta), hematocriet 34,7 (ref. 41-53 %) ja trombotsüüdid 122 (ref 150…400)
09.2010 punased verelibled 3,67 (ref väärtus 4,5-5,9), hemoglobiin 12,1 (ref. vahemik 13,5-17,5 ühik g/dl kohta), hematocriet 35 (ref. 41-53 %)
ühikud võivad erineda, sest testid tehtud kahes eri riigis
toodud lisamenüü on väga Okey ja tegelikult ka kasutuses , sest punapeet on väga hea, eriti toorelt; samas juurvili kus palju nitraate! (vähendamiseks olla soovitus eelnevalt vees hoida);
kuskilt meelde jäänud seos (positiivne?) nitraadid ja suurem vastupidavus, kas oskad kommenteerida? samas tuleb hoiduda liigsetest nitraatidest, nitritidest jt. “mürkidest”
kui pole intensiivset, siis SV-d tulevadki peaasjalikult juurviljadest,
nõgeseteed olen teinud noortest taimedest, seega kevade teema;
Nagu analüüsidest näha, siis foolhape jääb referentsväärtuste piiridesse ja B 12 vit ületab seda. Ferritiin on alla ref. väärtuse, aga see vastupidavussportlaste puhul ei viita rauavaegusaneemiale (Soome andmed).
Hemoglobiin, punaliblede hulk ja hematokrit on omavahel seotud. Hematokrit näitab, kui suure osa verest moodustavad punalibled. Arv muutub enamasti samamoodi nagu hemoglobiin.
Trombotsüütid osalevad vere hüübimisprotsessis. Kui neid on vähe, tekib kergemini ninaverejooks. Kui tase on alla 100, siis tuleb välja selgitada põhjus. Kui trombotsüüte on palju, üle 600 suureneb trombi oht.
Lubatud nitraatide kogus inimestele on 3,7 mg/kg kohta ja nitriteid 0,06 mg/ kg kohta.
Nitraatide sisaldust vähendab köögiviljade koorimine, keetmine.
Nõgesetee joomine teeb vere paksemaks.
Nagu analüüsidest näha, siis foolhape jääb referentsväärtuste piiridesse ja B 12 vit ületab seda. Ferritiin on alla ref. väärtuse, aga see vastupidavussportlaste puhul ei viita rauavaegusaneemiale (Soome andmed).Hemoglobiin, punaliblede hulk ja hematokrit on omavahel seotud. Hematokrit näitab, kui suure osa verest moodustavad punalibled. Arv muutub enamasti samamoodi nagu hemoglobiin.
Trombotsüütid osalevad vere hüübimisprotsessis. Kui neid on vähe, tekib kergemini ninaverejooks. Kui tase on alla 100, siis tuleb välja selgitada põhjus. Kui trombotsüüte on palju, üle 600 suureneb trombi oht.
Lubatud nitraatide kogus inimestele on 3,7 mg/kg kohta ja nitriteid 0,06 mg/ kg kohta.
Nitraatide sisaldust vähendab köögiviljade koorimine, keetmine.
Nõgesetee joomine teeb vere paksemaks.
tänan ja mulle tundub,et teema võib ammendatuks lugeda, kui mingeid drastilisi muutusi ei ilmne, siis vanaviisi jätkata
- You must be logged in to reply to this topic.