Lisavalk ja süsikud rasvaks?
- This topic has 46 replies, 12 voices, and was last updated 19 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Tekkis just üks arutelu ühes välismaa foorumis selle üle kuidas ikkagi keha rasva arvelt juurde võib võtta.
Mul oli siiani arusaam, et rasv on rasv, süsikud on süsikud ja valk on valk. Ehk, kui sa viid näiteks oma rasvatarbimise nulli ja saad kogu energia valgust ja süsikutest siis sa rasva arvelt juurde ei võta. See oleks muidugi äärmiselt halb tervisele ning suurt kasu ei oleks, kuna keha hakkaks loogiliselt rasva kinni hoidma, kuid teoreetiliselt oleks õige?
Ma ei väida, et tean toitumisest muud kui seda mis erinevatest aruteludest ja artiklitest olen lugenud, seega sooviks kindlat vastust.
Kui süüa liigselt valke ja süsivesikuid, siis kas keha muundab need rasvadeks? Selline lõik siis arutelust neile, kes jagavad inglise keelt:
When it comes to gaining fat-It’s not about the particular macronutrient- but how many calories you ingest. Fat has 9 calories per gram of mass, protein has about 4 per gram, and carbohydrates the same as protein. (These are the Atwater factors). For example: If you ingest nothing but high protein foods, but those foods add up to over 3500 kCal ( the threshold for fat formation)- you’ll gain fat. If you eat nothing but carbohydrates and ingest near / over 3500 kCal – you’ll gain fat. Same goes for a pure fat diet.
Ma ei tea nüüd, kas selline situatsioon päriselus kuigi tihti esineb, kuid huvitav oleks teada, kuidas asjad siiski käivad.
Hakka veel dieedi ajal metsikult valku tarbima ja pärast tuleb välja, et keha on kaval ja muudab üle jäänud valgu rasvaks.
Kõik üleliigne enegriga ehk.süsivesikud,valgud mida sööd muutuvad rasvaks…
toome siis sellise näite et kui on üks 80kg.mees kes tarbib 3gr. valku 1kg.kohta…
siis tema päevane valgu vajadus oleks 240gr.
nii ja nüüd äkitselt see 80kg.mees tõstab oma valgu koguse 240gr.-lt 480gr. peale siis
võid isegi arvata mis selle üleliigse valguga juhtub…
loogiline et muutub rasvaks…
kõik üleliigne mida keha enam ära ei kasuta/tarvita muutub rasvaks…
Selge pilt.
Jälle tarkust juures…
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nurmsalu postituses on ainult pool tõde – see ei ole tegelikult üldse nii lihtne. Kalor EI ole alati kalor
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Täpsemalt: mõni kalor salvestub palju suurema tõenäosusega rasvaks kui mõni teine isegi juba siis kui tarbitakse VÄHEM enda päevasest energiavajadusest ning sama ka kui rohkem. Trans-rasv koos kiirete süsivesikutega võib käivitada rasvasalvestusprotsessi juba siis kui keha on energiamiinuses. Samas EPA; DHA või lahja valk salvestub rasvaks palju väiksema tõenäosusega isegi siis kui on tarbitud kaloreid päevasest energiavajadusest rohkem.
Samas sa ei ju ei saa süüa 100% neid rasvu. Ütleme, kui sööd kala nt, siis rasv seal pole 100% kõik EPA; DHA. Need mõned grammid jäävad vbl siis, kuid ülejäänud saab ikka keha siis rasvaks teha ja see paar grammi ei muuda midagi. Valku ei söö ju ka ainult keegi… siis on ju nii, et valk küll ei lähe rasvaks, vaid selleasemel lähevad süsivesikud, mida sa samas toidukorras sööd. Ehk teeb ju sama välja, enam-vähem, ning kalor on ikka kalor?
Samas sa ei ju ei saa süüa 100% neid rasvu. Ütleme, kui sööd kala nt, siis rasv seal pole 100% kõik EPA; DHA. Need mõned grammid jäävad vbl siis, kuid ülejäänud saab ikka keha siis rasvaks teha ja see paar grammi ei muuda midagi. Valku ei söö ju ka ainult keegi… siis on ju nii, et valk küll ei lähe rasvaks, vaid selleasemel lähevad süsivesikud, mida sa samas toidukorras sööd. Ehk teeb ju sama välja, enam-vähem, ning kalor on ikka kalor?Ei ole ju:) Siis ongi see, et vbla ei peaks samas toidukorras sööma süsivesikuid vaid hoopis mingil teisel ajal.Süüa trennijärgselt ülekaloreid on hoopis midagi muud kui teha seda peale tervet päeva oma tagumiku peal istumist.
Ja kalas trans-rasvu pole ju ikkagi. Ja vahe on ka selles mis süsivesikuid sa sööd – kas sa paned selle kala valge saia peale või sööd seda kapsaga või tatraga… kõik on erinev.
Täiesti pole mõtet ju rasvade kasutamisest täiesti loobuda,see on isegi kahjulik,eeskätt meie laiuskraadil.Kui sinu toit ei sisalda ei sisalda rasvhappeid,siis ei saa ka testoroon tekkida ja ilma selleta pole kohe üldse mitte kui midagi teha.Samuti osaleb rasv aktiivselt närvisüsteemi töös.Parim mida teha on ehk see,kui sa piirad süsivesikute tarbimist.
Ja kui saa lähed puhta valgu dieedile,siis muutub ka üleliigne valk nagu süsivesikud rasvkoeks,siis ükskõik,mis liiki toitaine jääb kehal üle,muudetakse varuaineks e. rasvkoeks.
Oeh… on nelja liiki makronutriente – valgud, rasvad, süsivesikud, vesi. Inimorganism on võimeline hakkama saama nendest neljast vaid ilma süsivesikuteta. Siiski on ka süsivesikutel oma äärmiselt oluline koht tervislikus toitumises.
Oeh… on nelja liiki makronutriente – valgud, rasvad, süsivesikud, vesi. Inimorganism on võimeline hakkama saama nendest neljast vaid ilma süsivesikuteta. Siiski on ka süsivesikutel oma äärmiselt oluline koht tervislikus toitumises.Ära räägi rumalusi.
Oeh… on nelja liiki makronutriente – valgud, rasvad, süsivesikud, vesi. Inimorganism on võimeline hakkama saama nendest neljast vaid ilma süsivesikuteta. Siiski on ka süsivesikutel oma äärmiselt oluline koht tervislikus toitumises.Süsivesikud on vajalikud rasvade normaalseks oksüdatsiooniks. Süsivesikute puudumisel
kasutatakse põhilise energiaallikana lipiide, nende oksüdatsioon ei kulge lõpuni, mistõttu verre
kogunevad mürgised ketokehad ning rikutakse happe-leelise tasakaal. Süsivesikud on ka luude,
kõhrede ja rakustruktuuride koostises.
Süsivesikud on vajalikud rasvade normaalseks oksüdatsiooniks. Süsivesikute puudumiselkasutatakse põhilise energiaallikana lipiide, nende oksüdatsioon ei kulge lõpuni, mistõttu verre
kogunevad mürgised ketokehad ning rikutakse happe-leelise tasakaal. Süsivesikud on ka luude,
kõhrede ja rakustruktuuride koostises.
Nii ja mismoodi on see vastuolus sellega mida ma ütlesin? Fakt on see, et ilma süsivesikuteta võib inimene elada ja päris kaua, ilma rasvade või ilma valkudeta sureb võrratult kiiremini.
Nii ja mismoodi on see vastuolus sellega mida ma ütlesin? Fakt on see, et ilma süsivesikuteta võib inimene elada ja päris kaua, ilma rasvade või ilma valkudeta sureb võrratult kiiremini.Organismile on oluline vere glükoosisisalduse e.veresuhkru suhteline stabiilsus. Veresuhkru taseme langemisel alla 3.3 mmol/l kohta tekib hüpoglükeemia. Selline seisund tekib peale rasket pikaajalist treeningut, vahel hommikul kui õhtusest söömisest on palju aega möödunud ja ka pikkade söögivaheaegade korral. See seisund võib põhjustada koomat, krampe ja lõppeda surmaga.
Mismoodi elab inimene ilma süsivesikuteta kauem kui ilma rasvadeta?
Organismile on oluline vere glükoosisisalduse e.veresuhkru suhteline stabiilsus. Veresuhkru taseme langemisel alla 3.3 mmol/l kohta tekib hüpoglükeemia. Selline seisund tekib peale rasket pikaajalist treeningut, vahel hommikul kui õhtusest söömisest on palju aega möödunud ja ka pikkade söögivaheaegade korral. See seisund võib põhjustada koomat, krampe ja lõppeda surmaga.Mismoodi elab inimene ilma süsivesikuteta kauem kui ilma rasvadeta?
Ei vaidle vaid soovin selgust.
Nimelt: väike ebaloogika on Su jutus. Olen ka seda meelt (loetu ja loogika põhjal), et valgu ja rasvadeta elada pole võimalik. Küll aga süsivesikutega. Ei väida, et see on ebatervislik, vähemasti mõnda aega, kuniks keha harjub uute tingimustega. Milles asja loogika minu silmis? Selles, et valkkude funktsioone pole võimalik süsivesikute ja rasvadega võimalik täita. Niisamuti ei ole võimalik sünteesida süsivesikutest ja valkudest kõiki inimese eluks vajalikke rasvu. Küll on aga võimalik rasvadest sünteesida süsivesikuid. Kui eksin, siis palun mind korrigeerida.
Ja hr Nurmsalu jutu jrx-i poolse kommentaari lisana selgitaks asja pisut lihtsamalt, et minusugused ka aru saaks: see, miks ei lähe ületarbitud valgud kogu täiega rasvaks, on see, et seedimine võtab oma osa energiast. Valgud, nagu me teame, on väga raskesti seeditavad toitained – seega kulub nende töötlemiseks kehal ka palju energiat, mis tuleb lisaks valkudele söödud süsivesikutest, rasvadest ja valkudest endast (mida kui palju seedimisel milleks kulub, oleneb dieedist).
Vabandused jrx-le, et esmalt Sinu nime valesti kirjutasin.
Rasva hüdrolüüsil vabanevast glütseroolist tekib üle mitme vaheühendi glükoos, kuid rasvhapete kasutamine süsivesikute sünteesiks on võimatu.
Kui kudedel on energeetiline nälg, siis intensiivistub selle leevendamiseks inimese organismis kompensatoorne rasvhapete beeta-oksüdatsioon ja tekib atsetüül-koensüüm A, mis peaks lülituma energia tootmise tristaaditsüklisse e.TKT-sse. Maksas moodustuvad atsetüül-koensüümist A ketokehad. Kuid süsivesikute defitsiidi tõttu on aeglustunud TKT toimumine ja selle tõttu intensiivistub maksas ketokehade moodustumine. Ja kuigi südamelihas, neerud, aju jt. koed kasutavad ketokehi energeetilise substraadina, on see protsess väheefektiivne. Ketokehad kuhjuvad veres, kudedes ja ilmuvad uriini. Happeliste ainetena põhjustavad nad happe-leelistasakaalu nihet happelises suunas, e. nn. “happemürgituse” s.o. ketoatsidoosi teket. See seisund on tõeliselt eluohtlik.
- You must be logged in to reply to this topic.