*Liigne valk* VS vähene rasv-süsivesik?
- This topic has 12 replies, 6 voices, and was last updated 11 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Samal ajal, juhuslikult, huvi pärast, sisestasin oma tavalise päeva toitumise ampserisse. Ja mis sealt näeb:
Menüü analüüsNii valgurikas toit koormab neerusid ja maksa, võib kiirendada vananemist.
Sinu päevatoit sisaldas järgmisi toitaineid:
Sinu omaSoovitatavKalorsus
2115.98 kcal2700 kcalValgud
184.83 g67-101 gRasvad
70.04 g75-90 gSüsivesikud
179.83 g371-405 gVesi
2250.5 g2700 gAlkohol
0 g0 gVitamiin A
1162.35 µg900 µgVitamiin D
14.92 µg7.5 µgVitamiin E
10.22 mg10 mgVitamiin C
201.16 mg75 mgVitamiin B1
1.52 mg1.4 mgVitamiin B2
3.51 mg1.7 mgNiatsiin
67.12 mg19 mgVitamiin B6
4.35 mg1.6 mgVitamiin B12
13.63 µg2 µgNaatrium
1.56 gkuni 3 gSool
3.97 g1.5-6.9 gKaalium
6.02 g3.5 gKaltsium
1002.18 mg800 mgMagneesium
426.45 mg350 mgFosfor
2409.46 mg600 mgRaud
13.3 mg9 mgTsink
14.71 mg9 mgJood
222.07 µg150 µgSeleen
167.4 µg50 µgToiduaineKogusHOMMIKUSÖÖK 1. Kohupiim, R 0,1% 100 grammi Eemalda 2. Tomat 50 grammi Eemalda 3. Tangud, odratangud 40 grammi Eemalda 4. Muna, munakollane, toores 40 grammi Eemalda 5. Muna, munavalge, toores 250 grammi Eemalda 6. Või 5 grammi Eemalda 7. Pirn 100 grammi Eemalda 8. Tee, taimetee, valmis jook, suhkruta 200 grammi Eemalda 9. Kohv koore ja suhkruga 100 grammi Eemalda LÕUNASÖÖK 1. Kohupiim, R 0,1% 100 grammi Eemalda 2. Hernesupp, sealihast 200 grammi Eemalda 3. Uba, valge, konserv tomatikastmes 30 grammi Eemalda 4. Tomat 150 grammi Eemalda 5. Kartul, koorega keedetud 150 grammi Eemalda 6. Kana, kondita, nahata, kuumtöödeldud 200 grammi Eemalda 7. Seller, leht 50 grammi Eemalda 8. Sibul, mugulsibul 20 grammi Eemalda 9. Banaan 150 grammi Eemalda 10. Kohv koore ja suhkruga 100 grammi Eemalda VAHEPALA ÕHTUSÖÖK 1. Tee, taimetee, valmis jook, suhkruta 100 grammi Eemalda 2. Keefir, R 2,5% 200 grammi Eemalda 3. Kohupiimapasta, maitsestamata, R 3% 200 grammi Eemalda 4. Kaalikas 100 grammi Eemalda 5. Kapsas, lillkapsas 100 grammi Eemalda 6. Marjad, jõhvikad 70 grammi Eemalda 7. Lõhe, värske, puhastatud 100 grammi Eemalda
Mineraalid/vitamiinid oleks nagu enamik üle normi…kohati isegi palju üle – mismoodi?? aga…
Siin on siis näha korralik puudujääk kalorites, samas, kui vaadata menüüd, kõik oleks nagu olemas.
Kas süsivesikuid on tõesti nii vähe? Enesetunde põhjal seda ei ütleks, ja kui neid suurendada, tundub, hakkab rasv kogunema – seni on selle % vähenenud.
NB! Kust kurat tuleb ca 4 g soola, kui ise seda peaaegu ei lisanud, valmistoidust vaid 100 g hernesuppi, nipet-näpet.
Nende alus-andmebaasis on mõne toiduaine puhul märgitud rohkelt soola. Näitks nende supp ja konserv sisaldavad kumbki 2g soola, sinu konkreetne supp ja konserv aga ei ole seesama, mis neil, sinu oma sisaldab 1g kokku.
Vitamiine on maasika sees Juuni lõpus palju aga Augusti lõpus pole seal midagi enam- sedalaadi relatiivsus on vitamiinidega ja andmebaasi pannakse mingi keskmine.
Valgurohkus ei tapa niiväga neere, vaid peamiselt kasvatab vähirakke. Saad eesnäärme ja rinna vähi lihtsalt rutem kui taimetoitlased.
Kui kaloritest on puudus, siis tee nii nagu Kirp soovitab: peale trenni pane topsiku sisse kuni 100g süsivesikuid ja 30g proteiini. Näiteks siis ostad iga nädal ühe 0.5L pudeli siirupit ja treenid 5X nädalas, siis iga treeningu lõpus jood pudelist viiendiku siirupit. Siirupi asemel sobib ka Malto6. Nii saad oma kalorid kokku.
Kolozzeumi foorumis oli hiljuti sarnane kaloripuuduse teema aktuaalne, ja seal küsija küsis, et kas see on hea, kui ta pannkoogi tainast sööb õhtuti kaloritäiteks, et talle maitseb ja tal lisiab taignasse veel juurde kakaojoogi pulbrit. Teema arutlus oli väga normaalne, loomulikult leidus proteiinipeasid, kes targutama seal hakkasid, kuid väga vähe oli selliseid, Eestis taigna söömise teema osas hakkaks proteiini koheselt lendama ja läheks suureks suureks kodusõjaks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Härra Sügiskülv, ära nüüd rebi minu soovitusi kontekstist välja.
Ma ei jõua kõiki teemasid läbi käia, et Sinu lahmimisi parandada.
Enda subjektiivsete arvamuste väljendamisel piirdu enda blogi keskkonnaga, üldine foorumi lagastamine toob kiiresti kaasa bäni.
Puhas süsivesik Dextro vms kujul+ proteiinipulber on minu arust omal kohal eelkõige vahetult pärast trenni. Muul ajal võiks toitainete saamiseks eelistada tavatoitu.
Üldine treenerikoolituse materjal soovitab, et trennijärgses sheigis peaks olema valku ja süsivesikut 1:2 suhtes, kestvusaladel 1:3.
Sageli kardavad inimesed süsivesikuid sheigis, kuigi ju ka kogu päevamenüüs võiks valku olla ca 20-25% ja süsivesikut ~50% ehk kaks korda rohkem.
Kas võtta pärast trenni 20g valku ja 40g süsivesikut, 30g ja 60g vms: oleneb päevasest kalorivajadusest.
Kui tõesti rohkem tavatoitu süüa ei jõua, võib ju ka vedeliku ehk sheigi kujul need lisakalorid sisse ajada, aga see ei pea olema esimene valik.
Algse küsimuse kohta: ilmselgelt töötab see ampser mingi valemi järgi, mis ei pruugi arvestada sportlase vajadusi. Ilmselt on seal valguprotsent ca 15% ja süsivesikuid see-eest mingi 60%?
Jah, nii seal see on. ca 15/25/60 ..
ja külv, püsige teemas. Ei ole mõtet seda laiendada sinna, kuhu vajadus puudub.
Aga ok, kui ma ei olegi nii ‘sportlane’, tavaline keskmise/üle keskmise füüsilise koormusega, kas siis peaks oluliselt teistmoodi toituma? Miks?
Ja mikrotoitainete üleküllus (näiline, vähemalt) miinuskaloraazi juures – mis sellega peale hakata?
Kas süsivesikute puudujääk saab olla ka mittepiisava ‘lihaskasvu’/taastumise põhjus – seda siis – kordan veelkord – kaloraazi suurenedes oleks rasva% suurem.
Retoorilistlaadi küsimused…tundub.
Sageli kardavad inimesed süsivesikuid sheigis, kuigi ju ka kogu päevamenüüs võiks valku olla ca 20-25% ja süsivesikut ~50% ehk kaks korda rohkem.
Kas võtta pärast trenni 20g valku ja 40g süsivesikut, 30g ja 60g vms: oleneb päevasest kalorivajadusest.
Kui tõesti rohkem tavatoitu süüa ei jõua, võib ju ka vedeliku ehk sheigi kujul need lisakalorid sisse ajada, aga see ei pea olema esimene valik.
Kuidas siis saadakse klappima rasva% vähenemine & kalorid. Reegel ütleb: selleks, et kaotada, peab sissesöödav hulk väiksem olema, kui väljaminev.
Suur pilt on kuidagi ähmane.
Kui viskad pilgu toidule, mis päeva lõikes söödud, siis minul tekiks küll küsimus, mida söövad need, kes rasvuvad.
Kuidas nad jaksavad? Sest minu söömine on selline, et suu kogu aeg käib.
Härra Sügiskülv, ära nüüd rebi minu soovitusi kontekstist välja.
Ma ei jõua kõiki teemasid läbi käia, et Sinu lahmimisi parandada.
Enda subjektiivsete arvamuste väljendamisel piirdu enda blogi keskkonnaga, üldine foorumi lagastamine toob kiiresti kaasa bäni.
Ma pole midagi lagastanud. Andsin omapoolse arvamuse teemasse, ja nagu näha siis tekkis viljakas diskussioon.
Kui viskad pilgu toidule, mis päeva lõikes söödud, siis minul tekiks küll küsimus, mida söövad need, kes rasvuvad.
Kuidas nad jaksavad? Sest minu söömine on selline, et suu kogu aeg käib.
väga lihtsalt – vähem valku, rohkem rasva ja süsivesikuid
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> igasugu kooke, kohukesi ning küpsiseid süüa on palju lihtsam, kui liha mingi nt tatra võ riisigaLiigsest valgu söömisest: http://news.discovery.com/human/health/diet-high-in-meat-cheese-can-be-as-bad-as-smoking-140304.htm
Ise lugesid ka üldse?
Middle-aged adults who eat a lot of protein are four times more likely to die of cancer compared to people who eat much less protein, found a new study.
Kas samal ajal see STUDY vaatas ka nende indiviidide muud toitumist, füüsilist koormust? Vaevalt. Las ma teen seda ise: see oli igati käest ära. Ja nüüd ma siis ajan kõik hädad valgu kaela, kuna mul oli selline eesmärk juba alguses.
The team collected self-reported data on the diets of about 6,000 people. Half were between the ages of 50 to 65 when the study started. The rest were over 65. Then, the researchers looked at how many people from each group had died 18 years later and what the causes of death were.
Mis study see veel on.
No ja :
Past the age of 65, he said, it’s probably best to eat more protein.
?
Rääkimata :
And taken alone, the new findings might not be strong enough to condemn protein as the next evil food group.
Who needs studys like this one.
Ma juba eile vaatasin aga ei viitsinud kommenteerima hakatagi. “Self reported data” uuring, ilma muid toitumis/elustiili faktoreid arvesse võtmata on suht nõrk tõesti.
Suurim tõenäosus on, et suurenenud valgukogus tuleb suures osas rasvastest poelihadest, grillitud lihadest, mis on näiteks burgerites. Vbl hot dogid jne. Suure tõenäosusega on surmades tunduvalt suurem süüdlane ülekaal, ebatervislik rasvhapete suhe, vähene kiudainete osakaal, kehv aktiivsuse tase jms.
Kusjuures ma täitsa usun, et suurenenud valgu osakaal võib negatiivselt mõjuda, kuid mitte universaalselt igas olukorras, igaühele. Ühes teises teemas juba arutlesime selle kohta. Koguste ja kaloraaži jagunemine päevade lõikes võib näiteks meeletult asju mõjutada.
Kopin siis VEEL SUUREMA AUTORITEEDI (kui võib nii öelda, Holger?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) sõnad:”
This study about high protein and increased mortality is making headlines. Just beware that it is epidemiologic data which has not been controlled (that I see) for confounders such as the processed nature of the diet, etc as many longitudinal studies like this show association (correlation, not causation) of red meat with mortality/cancer, etc. Usually the majority of people in these surveys are getting protein from processed red meat via fast food, restaraunt food, processed store-bought food, and a generally unhealthful diet. They did interestingly try to correlate it with increased IGF-1 levels in mice. They mention that Mediterranean is low protein, but I would disagree since we’ve seen plenty of interventional studies show benefit of fish, poultry, eggs, dairy, etc.“
Kopin siis VEEL SUUREMA AUTORITEEDI (kui võib nii öelda, Holger?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) sõnad:”
This study about high protein and increased mortality is making headlines. Just beware that it is epidemiologic data which has not been controlled (that I see) for confounders such as the processed nature of the diet, etc as many longitudinal studies like this show association (correlation, not causation) of red meat with mortality/cancer, etc. Usually the majority of people in these surveys are getting protein from processed red meat via fast food, restaraunt food, processed store-bought food, and a generally unhealthful diet. They did interestingly try to correlate it with increased IGF-1 levels in mice. They mention that Mediterranean is low protein, but I would disagree since we’ve seen plenty of interventional studies show benefit of fish, poultry, eggs, dairy, etc.“
Kusjuures tõlgin praegu ühte artiklit, kus on välja toodud mitu uuringut, mis näitavad, et punane liha ei oma mingit mõju südamehaiguste ja diabeedi tekkele. Uuringud pole muidugi ideaalsed, aga suuremahulised – üle miljoni inimese. Samuti leiti, et mõju vähi tekkele on minimaalne ja seega ma ütleks, et vabalt vaieldav. Küll aga leiti, et TÖÖDELDUD liha omab mõju. Ehk liha, mida erinevad firmad lugematute maitse- ja värvainete ning säilitusainetega töötlevad.
Samuti on väga suur faktor liha küpsetamise meetod. Liigne kuumutamine annab aluse kahjulike ainete tekkeks ning liha võiks küpsetada pigem aeglaselt ja madala kuumusega. Lõpptulemus on samuti enamasti parem. Aga tänapäeval inimesel, nagu me teame, on kogu aeg kiire-kiire-kiire.
http://authoritynutrition.com/8-ridiculous-myths-about-meat-and-health/
- You must be logged in to reply to this topic.