Liigne ärevus

Kõige raskem ongi muuta inimesel enda mõttemaailma.

jaanuar 9, 2007 at 10:42 e.l. #101109

postihiir

Member

Nagu mingi jututuba ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kui mul oleks valida psühhiaatri ja AD vahel läheksin ma psühhiaatri juurde.. Samas paljud psühhiaatrid aga soovitavad raviks just AD-e.. See näitab ka nende “taset”.. Ei taheta(viitsita) kliendi muredega tegeleda vaid selle asemel kirjutatakse retsept.. Ja ega see keemia tervisele eriti hästi ei mõju,,,Räägin seda, sest mulle on see väga tuttav teema(isiklikud kogemused).Minu arvates on AD viimane asi, millest tuleks abi otsida, ennem ikka psühhiaatri juurde

jaanuar 9, 2007 at 11:02 e.l. #101111

ROtter

Member

Sul on kindlasti õigus AGA häda on selles, et sugugi mitte kõik ei kirjuta delfisse. Pigem kirjutavad delfisse just teatud tüüpi inimesed teatud tüüpi kogemustega. Ja see kalle muudab “tulemuse” täiesti ebausaldusväärseks ning tegelikku pilti moonutavaks.

Võtame ühe näite.

Patsient läheb psühhiaatri juurde, saab AD ravi 6 kuud. Aasta pärast kordub ärevushäire. Patsient läheb uuesti sama psühhiaatri juurde, saab AD ravi 6 kuud. Aasta-kahe pärast kordub ärevushäire. Patsient on selles psühhiaatris pettunud ja läheb teise juurde. Esimese psühhiaatri jaoks on lugu lõppenud ja patsiendi kaardile pannakse kirja, et patsient on tervenenud, kuna rohkem antud psühhiaatri poole ei pöörduta. Statistikasse läheb kirja kui tervenenud. Aga tegelikult kas patsient on tervenenud?

jaanuar 9, 2007 at 11:08 e.l. #101113

ROtter

Member

Nagu mingi jututuba ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kui mul oleks valida psühhiaatri ja AD vahel läheksin ma psühhiaatri juurde.. Samas paljud psühhiaatrid aga soovitavad raviks just AD-e.. See näitab ka nende “taset”.. Ei taheta(viitsita) kliendi muredega tegeleda vaid selle asemel kirjutatakse retsept.. Ja ega see keemia tervisele eriti hästi ei mõju,,,Räägin seda, sest mulle on see väga tuttav teema(isiklikud kogemused).Minu arvates on AD viimane asi, millest tuleks abi otsida, ennem ikka psühhiaatri juurde

Vaata, postihiir, põhjus, miks psühhiaater sulle kohe retsepti kirjutab on see, et sinu jaoks on see haigus esmakordne, aga psühhiaatri jaoks on sellise diagnoosiga haigeid päevas palju. Sina võid ju arutleda, mis sulle sinu arvates paremini sobib, arstid ei hakka sellega lihtsalt aega viitma, vaid valivad kiirema ja efektiivsema tee ravimiseks.

Keegi ei vaidlustagi, et keemial on omad kõrvalmõjud, kuid alati tuleb valida kahest halvast parim.

jaanuar 9, 2007 at 12:38 p.l. #101124

postihiir

Member

Vaata, postihiir, põhjus, miks psühhiaater sulle kohe retsepti kirjutab on see, et sinu jaoks on see haigus esmakordne, aga psühhiaatri jaoks on sellise diagnoosiga haigeid päevas palju. Sina võid ju arutleda, mis sulle sinu arvates paremini sobib, arstid ei hakka sellega lihtsalt aega viitma, vaid valivad kiirema ja efektiivsema tee ravimiseks.

Keegi ei vaidlustagi, et keemial on omad kõrvalmõjud, kuid alati tuleb valida kahest halvast parim.

Psühhiaatri konsultatsioon nüüd vaevalt halvem on, AD on muidugi kiirem ja seetõttu ka efektiivsem tee,kuid ta ei lahenda probleemi.Regulaarsed psühhiaatrikonsultatsioonid on jah kallim ja võtab (väga) palju aega,kuid lõpuks probleem saab lahendatud.Igaühe enda valik.

jaanuar 9, 2007 at 1:03 p.l. #101128

ROtter

Member

Tere! Mul tekkinud mingi jama,et enne trenni tekkib liigne ärevus ja olen hakanud suuri koormusi vältima,nagu süda hakkab tohutult kiiresti ja tugevalt tööle iga väiksemagi pingutuse korral.Sellest tingituna tekkib hirmu tunne ja natsa nagu õhupuudus ja pearinglus.Vahel on ka nii,et ei saa enne 4 magama süda taob lihtsalt lambist 80 min.Perearst lasi teha ekg se oli täiesti korras ja pani diagnoosiks ärevushäire ning soovitas antidepresante sööma hakata.Ei tahaks nagu niisama ka igast keemiat sisse süüa ehk oskab keegi mingit head nõu anda või on kogemusi olnud??

Täpsem diagnoos oleks paanikahäire http://www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=913.

jaanuar 9, 2007 at 2:57 p.l. #101142

jrx

Member

Võtame ühe näite.

Patsient läheb psühhiaatri juurde, saab AD ravi 6 kuud. Aasta pärast kordub ärevushäire. Patsient läheb uuesti sama psühhiaatri juurde, saab AD ravi 6 kuud. Aasta-kahe pärast kordub ärevushäire. Patsient on selles psühhiaatris pettunud ja läheb teise juurde. Esimese psühhiaatri jaoks on lugu lõppenud ja patsiendi kaardile pannakse kirja, et patsient on tervenenud, kuna rohkem antud psühhiaatri poole ei pöörduta. Statistikasse läheb kirja kui tervenenud. Aga tegelikult kas patsient on tervenenud?

Vaata selle jaoks tänapäevaste kriteeriumite järgi kliinilistes uuringutes sinu kirjeldatud viisil statistikat enam ei arvestata.

jaanuar 9, 2007 at 3:13 p.l. #101146

ROtter

Member

Vaata selle jaoks tänapäevaste kriteeriumite järgi kliinilistes uuringutes sinu kirjeldatud viisil statistikat enam ei arvestata.

Ja kuidas siis?

On väike vale, suur vale ja statistika.

jaanuar 9, 2007 at 3:38 p.l. #101150

jorsik

Member

kaua sa jrx oma trumpi käises hoiad? Seda et sa psühholoogiamagister oled

jaanuar 9, 2007 at 4:45 p.l. #101160

jrx

Member

kaua sa jrx oma trumpi käises hoiad? Seda et sa psühholoogiamagister oled

Ei ole ju ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> nii et mis trump?

Igatahes:

“Ja kuidas siis?

On väike vale, suur vale ja statistika.”

Näiteks võetakse ärevushäirega pöördunud patsiendid, tehakse nende peal mingisugust ravi ja siis otsitakse uuringu läbiviijate poolt nad näiteks peale kaheaastast perioodi uuesti üles ja vaadatakse mis neist saanud on (see siis väga lihtsustatud näide… Ameerika Psühholoogie Assotsiatsiooni kodulehel peaks olema täpselt kirjas nõudmised uuringule, kus näidatakse teraapia efektiivsust).

Muide… ärevushäire puhul ongi farmakoloogilise ravi korral väga suur risk uuesti häire esinemiseks peale ravimite võtmise lõpetamist – nagu ma juba ütlesin… ravi on sümptomaatiline ning häiret alal hoidev – AD’d ja anksiolüütikumid üksinda ei “ravi” mitte niivõrd ärevushäiret vaid ärevust. Erinevalt teraapiast, kus tegeletakse häirega.

jaanuar 9, 2007 at 5:05 p.l. #101170

ROtter

Member

Ei ole ju

jaanuar 9, 2007 at 5:49 p.l. #101192

jrx

Member

Sel juhul kutsutakse patsient tagasi, kui on läbi viidud uuringud. Aga kui patsient pöördub tavakorras psühhiaatri poole, ei otsi teda pärast enam mitte keegi taga.

Ja sa tahad öelda, et inimene on keemiast tugevam?

Mis see “tavaolukord” asjasse puutub muud moodi kui seda et ENAM ei kasutata selliseid “tavaolukordi” millegi kliinilise efektiivsuse tõestamiseks? Ja see oligi just see, mida ma tahtsin öelda ju.

Ei ma ei taha öelda, et inimene on keemiast tugevam:) Küsimus on lihtsalt selles kus, millal, mida ja kuidas see keemia teeb.

Teeme asja lihtsamaks (võibolla liiga lihtsaks) – kui on liigesevigastus, siis (näiteks) Ibumax võtab valu ära. Saab edasi teha misiganes sa teed. Tal on koguni väike mittespetsiifiline põletikuvastane toime. AGA ta ei ravi otseselt liigest. Jätad ära Ibumaxi ja kui liiges pole vahepeal terveks saanud on ka valu tagasi.

Kui on ärevushäire, siis Diazepam võtab ärevuse ära. Saab edasi teha misiganes sa teed. Aga ta ei ravi ärevushäiret. Jätad ära Diazepami ja kui ärevushäirega pole vahepeal tegeletud, on ka ärevus tagasi.

Kas inimene on keemiast tugevam? Kindlasti mitte

jaanuar 9, 2007 at 6:06 p.l. #101196

ROtter

Member

Nii kaua, kuni ei ole teadlastel ega arstidel kindlat seisukohta ärevushäirete tekke põhjustes, ei saa ka kindlalt väita, milline ravi on kõige efektiivsem. Ja ei ole ka need lingid täiuslikud, milledele ma eelnevalt viidanud olen.

Tähtis on, et patsient saaks võimalikult ruttu tavaellu tagasi ja siis on aega juba otsustada, mis edasi saab.

jaanuar 9, 2007 at 7:20 p.l. #101213

jrx

Member

Sa keerutad. Enne soovitad teha üht, ütled, et see on kõige õigem. Nüüd räägid juba tavaellu tagasi saamisest.

Kui päris aus olla, siis sa teed seda siin foorumis kogu aeg

Autor

Postitused