Liigesetoidud glükoosamiin, kondroitiin, MSM, rasvhapped, kibuvits

Tere! Mis ained oleks head liigeste ja kõõlustele. tänan

Glükoosamiin + kondroitiinsulfaat + omega 3.

Põhimõtteliselt asi selles, et ei tea kuidas võtta neid sisse. Arst küll ütles, et 3 tabletti korraga sisse näiteks peale hommikusööki. Ravimi infolehel on kirjas: Tavaline annus on 3 tabletti üks kord ööpäevas, soovitatavalt koos toiduga. Ise neelasin need suured 3 tabletti üks haaval alla juues vett peale, mis oli üsna raske. Küsimus selles, et kuidas oleks parem viis tablette sisse süüa? Kas peaksin toidu sisse puistama need kolm tabletti (näiteks pudru või müsli)?

Tegemist on ravimiga, mida kasutatakse “osteoartroosi lühiajaliseks sümptomaatiliseks raviks”.

Aitäh.

Glucadoli toimeaine on glükoosamiin.

On vedelaid toidulisandeid, mille koostises on glükoosamiin. Järelikult, kui tablette poolitad, ei teki kahjulikke kõrvaltoimeid või väheneks tablettide mõju.

Mure seisneb siis selles, et olen pikka kasvu ja vastu talve hakkavad liigesed valutama ja väsivad ära kuidagi.

Kohapeal seistes ja väsib selg ruttu ja põlved haiged näpud ka pidevalt raksuvad.

Tean et kaltsium on kasulik aga mõtlesin, et mis vitamiinid on veel liigestele ja luudele kasulikud ja millistest toiduainetest neid kätte saab ?

Mõnedel massilisajatel ka neid aineid sees on või hoopis mõni eraldi värk sellejaoks ?

Protein nr1 sisaldab kollageen valku, mis liigestele kasulik. Aga mõttekam oleks siis juba osta Arthro Stop vms.

Aga millistes tavatoiduainetes muidu seda tsinki ja magneesiumi leidub rohkem ?

( võimalik et loll küsimus, aga ei ole teadlik lihtsalt sellest )

Mure seisneb siis selles, et olen pikka kasvu ja vastu talve hakkavad liigesed valutama ja väsivad ära kuidagi.

Kohapeal seistes ja väsib selg ruttu ja põlved haiged näpud ka pidevalt raksuvad.

Tean et kaltsium on kasulik aga mõtlesin, et mis vitamiinid on veel liigestele ja luudele kasulikud ja millistest toiduainetest neid kätte saab ?

Mõnedel massilisajatel ka neid aineid sees on või hoopis mõni eraldi värk sellejaoks ?

Kui ainult liigeste mure siis Kalvertoni glükosamiin on asi mis tõesti toimib.

Kui on kogu kehal vitamiine vajaka siis Kyäni Sunrise annab kõik mida vajad……….päeva vitamiini ja antioksüdantide vajalik doos makasab ca 25 kr.

Kui huvi on tõsine siis võta ühendust jyritalu@hot.ee

Mure seisneb siis selles, et olen pikka kasvu ja vastu talve hakkavad liigesed valutama ja väsivad ära kuidagi.

Kohapeal seistes ja väsib selg ruttu ja põlved haiged näpud ka pidevalt raksuvad.

Tean et kaltsium on kasulik aga mõtlesin, et mis vitamiinid on veel liigestele ja luudele kasulikud ja millistest toiduainetest neid kätte saab ?

Mõnedel massilisajatel ka neid aineid sees on või hoopis mõni eraldi värk sellejaoks ?

Nüüdisajal tuntakse üle 20 vitamiini. Vitamiine tähistatakse ladina tähestiku suurtähtedega. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse siis vitameeriks (näiteks vitameer A1, vitameer A2). Vitamiinide määratluse teatud suhtelisus ja nende ehituse oluline heterogeensus on peamised põhjused, miks vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad seejuures kaheks – rasvlahustuvad ja veeslahustuvad.

Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad

Rasvlahustuvad vitamiinid

A – retinoidid—- kala- ja loomamaks, või, karotenoidid

D – kaltsiferoolid—- kalarasv, munakollane, või, pärm

E – tokoferoolid—- porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib

K – naftokinoonid—- kalasaadused, spinat, kapsas, herned

Q -ubikinoonid—- taimsed produktid

F – linoolhape + linoleenhape—- taimsed õlid

Veeslahustuvad vitamiinid

B1 – tiamiin—- pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted

B2 – riboflaviin—- piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat

pantoteenhape—- pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat

B4 – koliin—- liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim

PP – niatsiin, nikotiinhape—- maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov

B6 – püridoksiin—- maks, munakollane, porgand

B8 – inosiit (müoinosiit)—- neerud, süda, kartul, mais

B10, B11 – foolhape, folatsiin—- maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha

B12 – kobalamiinid—- verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened

B13 – oroothape—- loomsed produktid

B15 – pangaamhape—- loomsetes produktides ja seemnetes

BT – karnitiin—- lihasaadused, pärm

C – askorbiinhape—- mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused

H – biotiin—- maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu

N – lipoehape—- pärm, piim, liha

U – S-metüülmetioniin—- kapsas, spargel, petersell, tomat

pAB – p-aminobensoehape—- maks, piim, munad, pärm

P – bioflavonoidid—- värsked puu- ja juurviljad

Kaltsium

Kaltsium on levinuim mineraalaine inimorganismis. Ligikaudu 99% temast on luudes ja hammastes lahustumatute Ca-sooladena. Kaltsiumi peamine funktsioon on koostöös fosforiga luukoe moodustumises. Luude ja hammaste väline kaltsium umbes 1% osaleb vere hüübimisprotsessis, lihastöös, ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, hormoonide toimes, vere osmootse rõhu tagamises jne.

Soovitatav ööpäevane kogus on täiskasvanud inimese puhul 0,8…0,85 g. Ülalnimetatud kogusest imendub ainult 20…30%, millest aga piisab kaltsiumi normaalse taseme tagamiseks organismis. Kaltsiumi vajadus sõltub oluliselt east eriti vajatakse teda lapseeas, mil toimub luude intensiivne kasv.

Kaltsiumi puhul tuleb silmas pidada, et tema imendumist soodustavad keskkonna happelisus, vitamiinid D, C, A, magneesium, fosfor, mangaan, küllastamata rasvhapped, raud. Et vitamiin C, aga ka magneesium, fosfor ja mangaan kuuluvad luukoe koostisse, on vaja nende osa kaltsiumi imendumises ja omastamises samuti arvestada. Näiteks kui kaltsiumi manustamine on kõrge, aga magneesiumi on toidus väga vähe, on kaltsiumi normaalne kasutamine organismis häiritud: kaltsium ladestub lihastes, südamelihases ja neerudes (neerukivid).

Umbes 80% kaltsiumist saadakse piimadest (lehma-, kitse- ja võipiim ning selle produktidest (keefir, pett, hapupiim, jogurt, erinevad juustud, kaasa arvatud kodujuust). Ühes klaasis piimas on umbes 0,24…0,27g kaltsiumi. Kaltsiumirikas toiduaine on kalaliha, eriti just väikeste luudega kalad (100g kalalihas on 0,15…0,4g kaltsiumi). Taimedest sisaldavad kaltsiumi sojauba, spinat, mädarõigas, till, petersell, kapsas (eriti rooskapsas), mandel jne.

Kestev mõõdukas kaltsiumi defitsiit võib tingida krampe, liigeste valulisust, pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste jõu nõrgenemist, kasvuhäireid, lihaste ja närvide ärrituvust. Sügavama defitsiidi puhul, kui näiteks kaltsiumi hulk toidus pole kestvalt piisav normaalse taseme tagamiseks veres, tekib luude kõhetumine-nõrgenemine. Kaltsiumi defitsiidi levinud tunnused on lihaste krambid, luude pehmumine ja osteoporoos ehk luukoe hõrenemine.

Näiteks rohke kohvijoomine (üle kolme…nelja tassi päevas) viib palju kaltsiumi organismist uriiniga välja.

Kaltsiumi adekvaatne kasutamine võib olla raviva efektiga eeskätt järgmiste haiguste/häirete puhul: reumatism, luude valulisus, igemete veritsus, hemorroidid, aneemia, unetus, jalalihaste krambid, tuberkuloos, vinnlööve, maohaavand, naha kahjustused/põletused (viimasel juhul kombineerituna vitamiin A-ga), jt.

Allikas:Raamat “Õige toit”

tänud tänud ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

põhjalikud vastused ..