lihasmass vs. jõud

Jõu-ja lihaste massitreeningul on erinevad eesmärgid ja sellest lähtuvalt ka erinev treeningu metoodika.

Jõutreeningul kasutatakse kordusi 1-3,massitreeningul 8-12,keskmiselt.Massitreeningul selline korduste arv stimuleerib kõige paremini lihasmassi kasvu ja vabastab ka õige toitumise korral liigsest rasvkoest.Väikene korduste arv ei taga lihase maksimaalset täitumust verega.Väga suure korduste arvu juures on raskendatud aga vere äravool lihastest ja lihasteni ei jõua enam toitu ja hakkab tekkima kurnatus.

Järgneb.

Jõudu võib olla omajagu ka ilma lihasmassita, aga kui on lihasmassi, siis on kindlasti ka jõudu.

Võrdleks nagu autodega.. jõud on võimsus, lihasmass on kubatuur. Jõutreening “forsseerib” mootorit, massitreening tõstab “kubatuuri”. WRC ralliautol on ka 2-liitrise mootori juures vinge võimsus, aga 7-liitrine V-8 on ilma mingi pingutuseta võimas. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

See alguses massi ja siis jõu arendamine oleneb sellest, kas tahad niisama lihast ja jõudu või on soov mingisse võistlusklassi mahtuda, et seal suuri tegusid teha.

Tere. Mis juhtub füsioloogilises mõttes jõu treeningu ajal või järgselt võrreldes massitreeninguga, miks ei käi jõu ja massitreening alati käsikäes?

Jõutreeningu tagajärjel suureneb lihasrakkude müofibrillide hulk ja lihase ümbermõõt kasvab.Ainult jõutreeningut tehes väheneb aga lihase mitokondrivalkude hulk ja lihase vastupidavus samuti väheneb.Skeletilihased kontraheeruvad ainult närviimpulsside mõjul.Kesknärvisüsteemi närvirakud töötavad lihastele impulsse saates oma piirvõimete tingimustes.Samal ajal saadavad liigutusaparaadi retseptorid ,mida maksimaalse kiiruse ja jõuga ärritatakse ,maksimaalse sagedusega impulsse närvikeskustesse.Järelikult tegutsevad maksimaalse võimsusega tööl närvisüsteemi mõlemad tsüklid maksimaalse pingega ja sellest tekib kiire väsimus.

Järgneb.