lihaskasv
- This topic has 30 replies, 8 voices, and was last updated 11 years, 9 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kui mitu kilo lihast suudab üks inimene aastas peale panna eeldades et toitumine ja treening on paigas. Tean et see sõltub veel geneetikast ja treening staazist aga üle üldiselt?
Maestro Otsuse raamatust
Inimesed on loomulikult erinevad, aga räägime
“keskmiselt andekast” mehest. Tuleb igati rahul olla
lihasmassi (mitte samastada kehakaaluga!) järgmise
juurdekasvuga: esimesel treeningaastal 5 kg, teisel 3
kg, sealt edasi 1–2 kg aastas ja suure tõenäosusega
on 6–8 aastaga piir käes. See on reaalsus! Keskmisest
viletsamate eeldustega meestel ja enamikul
naistel on need numbrid poole väiksemad.
Kas kulturisti areng võib jätkuda ka lihasmassi
kasvu lõppedes? Teatud määral kindlasti. Selle näiteks
on paljud rahvusvahelise tasemega kulturistid,
kes võistlevad aastaid ühes ja samas kaalukategoorias,
parandades oma kohta tiitlivõistlustel.
Lihaste kvaliteet (separatsioon) paraneb veel
aastaid pärast massi kasvu lõppu. Tegelikult takistab
lihasmassi kasv sageli kvaliteedi saavutamist ja
õige lihaste “tihedus ja puhtus” saabub massi
stabiliseerudes.tundub muljetavaldavalt väike
Jah, väike. Liiga väike isegi. Mina Otsusega siinkohal ei nõustuks ning väidaks pigem, et täiesti algaja on võimeline esimesel aastal väga korraliku trenni ja toitumisega ka ligi 2x suurema lihaskasvu endast välja võluma. Täpsed detailid on muidugi kinni inimese geneetikas ja stardipunktis. Mõni eriline diivanil lösutama harjunud kribu suudab kindlasti rohkem kasvatada kui see, kes enamuse elust juba on füüsilise tööga tegelenud.
Muu jutuga nõus, et iga järgnev treeningaasta toob suure tõenäosusega 2x väiksemad numbrid lihaskasvus kui eelmine. Ca. 5 aastaga on regulaarselt korralikult treeninud ja toitunud sportlane tõesti oma naturaalse lihasmassi potentsiaali enamuses saavutanud ja edasine areng saab olema teosammul grammihaaval arenenemine ning lihaste separatsiooni ning tiheduse parandamine. Visuaalselt suudab kindlasti ka juba pika staažiga sportlane end kõvasti paremaks treenida/toituda, kuid see ei saa toimuma märgatava massi kasvu pealt – kui just steroide ei kasuta.
Siinkohal tuleb muidugi mainida, et sportlased, kes aastas mitu korda võistlusdieete peavad, neil võtab potentsiaali saavutamine massi osas kindlasti kauem aega. Võistlusdieet kestab sageli mitmeid kuid ning sellega tõmmatakse ju põhimõtteliselt igasugusele lihasmassi kasvule pidur peale.
Seetõttu on minu üks soovitus see, et lavale ei olegi liiga vara mõtet regulaarselt ronima hakata. Lükkad konkurentsivõimelise massi saavutamist liiga tihti edasi. Varbad võib nö. vahest märjaks teha, kuid esimese täispika võistlushooajaga võiks IMO oodata ja väga noorelt piirduda siis kas kevade või sügisega ja mitte mõlemaga. Muidu tiksutaksegi suht samal tasemel liiga pikalt.
Siinkohal tuleb muidugi mainida, et sportlased, kes aastas mitu korda võistlusdieete peavad, neil võtab potentsiaali saavutamine massi osas kindlasti kauem aega. Võistlusdieet kestab sageli mitmeid kuid ning sellega tõmmatakse ju põhimõtteliselt igasugusele lihasmassi kasvule pidur peale.
Seetõttu on minu üks soovitus see, et lavale ei olegi liiga vara mõtet regulaarselt ronima hakata. Lükkad konkurentsivõimelise massi saavutamist liiga tihti edasi. Varbad võib nö. vahest märjaks teha, kuid esimese täispika võistlushooajaga võiks IMO oodata ja väga noorelt piirduda siis kas kevade või sügisega ja mitte mõlemaga. Muidu tiksutaksegi suht samal tasemel liiga pikalt.
Pärast võistlusi on tõenäosus, et saad lihasmassi juurde nn inertsi pealt. Pool aastat pärast dieeti on päris suur lihasmassi taastamine ja ka juurdekasv. Pärast seda juba muutub see aeglaseks ja kui on aasta möödas viimasest võistlusdieedist, siis on massi kasvatamine veel raskem. Aastas korra dieeditamine tuleb lihaskasvule isegi kasuks.
PS! Igal juhul, kui üle aasta jätad pausi võistlustest, siis on suur tõenäosus, et sa enam ei jõuagi lavale tagasi.
Pärast võistlusi on tõenäosus, et saad lihasmassi juurde nn inertsi pealt. Pool aastat pärast dieeti on päris suur lihasmassi taastamine ja ka juurdekasv. Pärast seda juba muutub see aeglaseks ja kui on aasta möödas viimasest võistlusdieedist, siis on massi kasvatamine veel raskem. Aastas korra dieeditamine tuleb lihaskasvule isegi kasuks.
PS! Igal juhul, kui üle aasta jätad pausi võistlustest, siis on suur tõenäosus, et sa enam ei jõuagi lavale tagasi.
Noh, eks osaline dieeditamine tuleb kindlasti kasuks, sest paljud on tõesti rääkinud ka sellest, et lihaskasv on parem siis, kui rasvaprotsent on seal 10% kandis, võib-olla veidi rohkem, aga mitte üle 15%. Seega ennast pekki süües võib tõesti edasine kasvamine raskemaks muutuda. Ning muidugi ainult kasvamine aasta, aasta järel ei oma ka väga suurt pointi, sest siis kui lõpuks dieedile vaja minna, siis pead end ogaraks dieeditama.
Kuid kas korra aastas peaks just võistlusdieeti pidama… selles ma päris kindel ei ole. Aga jooksvalt dieedi perioode võiks muidu olla küll.
Mis aga võistlemispausi puutub, siis vast oskad sa tõesti paremini kommenteerida ning ma ei saa väga vastu vaielda. Siiski arvan, et ka minu jutus on point sees. Kas on väga algajatest noortel mõtet kohe lavale ronida, kui reaalselt ei ole mingit erilist massi demonstreerida? Ja nii aasta, aasta järel? Võib-olla võistluspaus ei ole jah niiväga hea mõte ja parem oleks üldse tõsta lavale mineku standardeid? See oleks seega pigem treenerite ülesanne mitte liiga vara poisse lavale saata…
Noh, eks osaline dieeditamine tuleb kindlasti kasuks, sest paljud on tõesti rääkinud ka sellest, et lihaskasv on parem siis, kui rasvaprotsent on seal 10% kandis, võib-olla veidi rohkem, aga mitte üle 15%. Seega ennast pekki süües võib tõesti edasine kasvamine raskemaks muutuda. Ning muidugi ainult kasvamine aasta, aasta järel ei oma ka väga suurt pointi, sest siis kui lõpuks dieedile vaja minna, siis pead end ogaraks dieeditama.
Kuid kas korra aastas peaks just võistlusdieeti pidama… selles ma päris kindel ei ole. Aga jooksvalt dieedi perioode võiks muidu olla küll.
Mis aga võistlemispausi puutub, siis vast oskad sa tõesti paremini kommenteerida ning ma ei saa väga vastu vaielda. Siiski arvan, et ka minu jutus on point sees. Kas on väga algajatest noortel mõtet kohe lavale ronida, kui reaalselt ei ole mingit erilist massi demonstreerida? Ja nii aasta, aasta järel? Võib-olla võistluspaus ei ole jah niiväga hea mõte ja parem oleks üldse tõsta lavale mineku standardeid? See oleks seega pigem treenerite ülesanne mitte liiga vara poisse lavale saata…
No, eks rasvaprotsendiga on see, et mida kõrgem see on, seda madalam on testosterooni tase näiteks. Lisaks see, et siis on rohkem rasva, mis tähendab pikemat dieeti. Kui kiirustada, siis kaotad lihast, jääd pehmemaks ja kokkuvõttes pead dieeditades rohkem kannatama, kuigi tulemus tuleb arvatavasti kehvem. Parem natuke rohkem kontrollida ennast off-seasoni ajal ja endal pärast lihtsam.
“Kasvamine” aasta-aasta järel võib viia inimest ebaausate võteteni. Ebaaus sellepärast, et siiski ronitakse lavale, kus on need võtted keelatud. Teistes liigades krõbistagu palju tahavad
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Noortel tõesti ei ole mõtet kohe lavale ronida nagu ma ise tegin. Mitte, et ma kahetseksin seda – usun, et saingi siis tuule tiibadesse
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Mariusega tegime nii, et aasta aega ikka kasvasime ka, kui esimene kord lavale ronis. Aga samal ajal sai mujal võistlemas käidud – jõutõstmine ja athletic fitness. Et oleks mingi motivatsiooni laks ikka pidevalt. 
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>PS! Teemasse ka natukene. Siis enda näitel võin öelda, et mul kaal langes isegi pärast 2-3 aastat treeninguid, kuid lihasmass suurem ja detailsem.
Laval olles saadki oma vormi võrrelda teiste võistlejatega. Peegli ees ja kodus on tore ja lahe, aga täispildi saad ikka siis silme ette kui laval reas ollakse. Saad mingigi aimduse, et kas oled suur või väike. Iseennast kõrvalt hinnates on ikka väga raske teada saada, et kas ma võrreldes teistega milline ma olen.
Esimene võistlus ongi kogemuse ja koha leidmine sellel alal. Muidugi ei peaks noored siin kaks korda aastal võistlema (3 kuud kasvamist – 3 kuud dieeti). Kord aastas saad jälle pildi selgeks ka selle kohapealt, et kui palju on arenenud keha. Saad võrrelda eri aastate pilte ja omi järeldusi teha. Esimene võistlus ei tohikski olla meeletu võidusooviga vaid just kogemuse kui ka arengu määramisel
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>PS! Teemasse ka natukene. Siis enda näitel võin öelda, et mul kaal langes isegi pärast 2-3 aastat treeninguid, kuid lihasmass suurem ja detailsem.
Heh, kaal on jah naljakas värk. Tasapisi kehasisene ja ka nahaalune rasvamass kaob ning lihas ikka suuremaks ja tihedamaks. Kaal võib meeletult langeda aga kokkuvõttes särk ja püksid võivad hoopis kitsamaks jääda.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>100kg VS 88kg
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
VS 
Heh, kaal on jah naljakas värk. Tasapisi kehasisene ja ka nahaalune rasvamass kaob ning lihas ikka suuremaks ja tihedamaks. Kaal võib meeletult langeda aga kokkuvõttes särk ja püksid võivad hoopis kitsamaks jääda.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>100kg VS 88kg
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> VS Kett ei mahu enam kaela ymber ara ve ?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Heh, kaal on jah naljakas värk. Tasapisi kehasisene ja ka nahaalune rasvamass kaob ning lihas ikka suuremaks ja tihedamaks. Kaal võib meeletult langeda aga kokkuvõttes särk ja püksid võivad hoopis kitsamaks jääda.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>100kg VS 88kg
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> VS 
Kett ei mahu enam kaela ymber ara ve ?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ausalt öeldes ei mahtunud ta ennegi eriti hästi ümber, sai liiga lühike ostetud. Praegu vast läheks paremini isegi, kael pole nii pekine.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Lihtsalt kodus ei viitsi niisama heast peast ehteid kanda. Esimene paksukese pilt tehtud ühel Bonsuna üritusel peale jõusaali. Siis sobis kanda. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Saan rääkida vaid oma kogemusest:
– Läksin esimest korda jõusaali 19 aastaselt pärast keskkooli lõppu, olin siis umbes 75kg. Veidi üle aasta hiljem olin 100kg ehk kasv 25kg. Kas kasv oli puhtalt lihas? Ei, kindlalt mitte, kuid mingit õllekõhtu ka ette ei tekkinud. Palju siis võis seal lihast olla? Ei oska öelda, võibolla 15-20kg.
– 22 aastaselt läksin ajateenistusse, kaotasin 2 kuuga umbes 10kg kuid siis järgneva 6 kuu jooksul sain 5kg tagasi.
– Kaitseväest vabanemisel olin umbes 97kg. Algas teine suur õgimisvoor minu elus ja umbes 9 kuud hiljem olin 110kg ehk kasv 13kg või siis umbes 1.5kg kuus. Puhas lihas? Kindlalt mitte, kuid omajagu tuli seda ikka ka.
Küll aga olen täheldanud seda et aktiivselt treenides on kaalu kaotus palju lihtsam kui kaalu tõus. Kuid kui sööd piisavalt, küll seda lihast ka kasvab.
Saan rääkida vaid oma kogemusest:
– Läksin esimest korda jõusaali 19 aastaselt pärast keskkooli lõppu, olin siis umbes 75kg. Veidi üle aasta hiljem olin 100kg ehk kasv 25kg. Kas kasv oli puhtalt lihas? Ei, kindlalt mitte, kuid mingit õllekõhtu ka ette ei tekkinud. Palju siis võis seal lihast olla? Ei oska öelda, võibolla 15-20kg.
– 22 aastaselt läksin ajateenistusse, kaotasin 2 kuuga umbes 10kg kuid siis järgneva 6 kuu jooksul sain 5kg tagasi.
– Kaitseväest vabanemisel olin umbes 97kg. Algas teine suur õgimisvoor minu elus ja umbes 9 kuud hiljem olin 110kg ehk kasv 13kg või siis umbes 1.5kg kuus. Puhas lihas? Kindlalt mitte, kuid omajagu tuli seda ikka ka.
Küll aga olen täheldanud seda et aktiivselt treenides on kaalu kaotus palju lihtsam kui kaalu tõus. Kuid kui sööd piisavalt, küll seda lihast ka kasvab.
Suht sama keiss, mis mul. Keskkooli lõpetades võis kaal olla mingi 80kg ning aasta hiljem vbl 85kg. Peale esimest jõusaalirallit jõudsin ühe aastaga isegi 108kg-ni.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ehk päris korralik kaalutõus. Ilmselgelt kõik liha ei olnud, kuid kindlasti rohkem liha, kui see 5kg, mida Otsus maksimumiks pakub.15-20kg on veidi palju loota samas, pigem 10-15kg, kus 15kg on väga andeka mehe tulemus.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.