lihaseline rutiin
- This topic has 13 replies, 6 voices, and was last updated 19 years, 10 months tagasi by
.
-
Postitused
-
väike teoreetiline kysimus. kui teha sama kava mingi aeg järjest harjub lihas selle koormusega ja ei pea enam vajalikuks edasi areneda, seega muudetakse 4-6 nädala pärast treeningkava. aga mis siis juhtuks, kui arvutada välja palju vastava kava järgi ühe treeningkorra kohta tekib lihasele jõudu juurde ja samapalju lisada iga treeningkord gramme juurde ei tohiks lihasele sama koormuse harjumust tekkida või mis te arvate?
ma arvan, et sa peaks grammide lisamise asemel harjutustega varieerima
ok, mõistan Su pointi aga milline oleks tulemus kui iga treeningkord lisada raskust samavõrra, kui palju lihas areneb?
huvitavad mõtted ja küsimused sul
jah, aga rutiin ei teki mitte raskustest, vaid harjutustest
</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
No kust sa saad näiteks rinnasurumiskangile mõnegrammiseid kettaid
no teed oma spets väiksemõõdulised raskuslisad.
teoorias võib jumet olla, aga samas mine tea.
Ntx olen lugenud, et kuulitõuke kohta on selline teooria, et võetakse võistluskuulist 1kg kergem kuul (ca +1,5m tulemuses) ja siis hakatakse raskust lisama umbes 50g kaupa iga kord, kui on eelmise raskuse tulemus käes või ületatud ning lõpuks peakski õige kuuli tulemus olema sama, mis algul 1kg kergemaga. Väikse raskuse haaval lisamist seletatakse sellega, et sellist muutust keha ei taju ning seetõttu ei muutu tehnika ning soorituskiirus, st teoreetiliselt peaks lõpptulemuseks olema: stabiilne tehnika, kiirem sooritus ning paranenud resultaat. Samas see on ainult teooria ning Eestis pole vastavaid kuule müügil, millele saaks haavlite haaval raskust sisse juurde lisada.
Samas, kuidas sa mõõdad seda, et palju nüüd lihas trenniga arenes, kuulitõukes on asja võimalik mõõta.
mõõta saab kasvõi statistiliselt kulturistlikult sama taseme kulturistide aastane areng jagatuna lühemasse perioodi njah, 100%-line ei tule aga nagu mainisin, mis teooriast arvate… nii, teoreetiliselt mõeldes peaks tagama stabiilse edasi arengu, kuid stabiilne areng peaks tähendama ka paremat lõpptulemust(kasutatakse järjekindlalt ära juurde treenitud lihaste lisavõimet treenida juurde uut lihast täisvõimsusel)
tglt on asja kohta olemas ka selline sporditeooria termin nagu superkompensatsiooni faas e. ületaastumise faas. st. mingil hetkel on lihas ületaastunud ja võimeline tegema suurema soorituse kui eelneval treeningul, teatud aja möödudes see võime jällegi kaob. Küsimus jällegi ajastuses ning õige hetke määramises. Teoreetiliselt ON võimalik järjepidevalt, stabiilselt areneda, kuid praktikas on see äärmiselt ebatõenäoline.
mõõta saab kasvõi statistiliselt kulturistlikult sama taseme kulturistide aastane areng jagatuna lühemasse perioodi njah, 100%-line ei tule aga nagu mainisin, mis teooriast arvate… nii, teoreetiliselt mõeldes peaks tagama stabiilse edasi arengu, kuid stabiilne areng peaks tähendama ka paremat lõpptulemust(kasutatakse järjekindlalt ära juurde treenitud lihaste lisavõimet treenida juurde uut lihast täisvõimsusel)
on ikka võimalik, aga jah see oleks ysna tüütu a prohvidel vast tasuks ära, kui nad tänu sellele suudaks aasta tulemusi näiteks 10% tõsta
väike teoreetiline kysimus. kui teha sama kava mingi aeg järjest harjub lihas selle koormusega ja ei pea enam vajalikuks edasi areneda, seega muudetakse 4-6 nädala pärast treeningkava. aga mis siis juhtuks, kui arvutada välja palju vastava kava järgi ühe treeningkorra kohta tekib lihasele jõudu juurde ja samapalju lisada iga treeningkord gramme juurde ei tohiks lihasele sama koormuse harjumust tekkida või mis te arvate?aga seda välja arvutada lihtsalt võimatu – arvestada tuleks inimese individuaalsust ning ka hetkelist üld-vormi! idee iseenesest on positiivne!
Treeninguline vaheldus on ikka tähtis, nii emotsionaalse kui ka füüsilise rutiini kohapealt kuid siiski ma kaldun arvama, et lihaseline rutiin tekib ennekõike sellest, et tehakse sama koormusega. kui teha kuu aega järjest ntx 50 kg-ga aga lihas on juba võimeline tõstma kuu lõpus 51 kg ei ole tal ju põhjust enam edasi areneda, kui koormus on lihase jaoks alakoormus. Kindlasti on võimalik välja arvutada, mis on intensiivse jõusaali treeningu puhul keskmine statistiline juurdearengu protsent. Lihased on vist ikka ka rakutasandil samad, seega kehtib enamvähem sama protsent kõigile lihastele ja sarnase treeningakavaga inimeste arengu protsent peaks olema sarnane olenemata sellest kas nende biitsepsi ymbermõõt on 35 või 40. Ühe võimalusena saab arengu protsendi välja arvutada ka iseenda möödund treeningperioodi alusel. Ok, treeningkorra kohta raskusi vahetada, läheb praktiliselt keeruliseks aga 4-6 nädala kohta enam nii võimatu ei oleks. Seega paneks 50 asemel 51, kaoks ära rutiini probleem ja lisakasuteguriks oleks efektiivsem treening. Sellele võiks nyyd mõni prohv vastata, kas on võimalik, et täpse raskuse muutusega on võimalik vältida “Plateaud”?
Viewing 14 posts - 1 through 14 (of 14 total)- You must be logged in to reply to this topic.
