Lihase kasvatamine
- This topic has 7 replies, 4 voices, and was last updated 14 years, 12 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Ma ei taha, et mu rasvaprotsent väga kõrgeks lihasekasvatamise ajal tõuseks, seega ma teen väga lühikesi tsükleid nii rasvapõletamiseks kui ka lihasekasvatamiseks.
Ma olen suutnud 4 kuu jooksul 71kg ja 9,2% rasva pealt 75kg ja 10,5% peale ning siis uuesti alla 73kg ja 9,1% peale teha. Kas ma muudan tsükleid kuidagi liiga kiiresti ja rikun enda arengut niiviisi? Võib-olla oskate anda ka ideid, kuidas võimalikult vähe lihast rasvapõletuse ajal kaotada ja võimalikult vähe rasva juurde saada lihasekasvatamise perioodi ajal.
Ma ei taha, et mu rasvaprotsent väga kõrgeks lihasekasvatamise ajal tõuseks, seega ma teen väga lühikesi tsükleid nii rasvapõletamiseks kui ka lihasekasvatamiseks.Ma olen suutnud 4 kuu jooksul 71kg ja 9,2% rasva pealt 75kg ja 10,5% peale ning siis uuesti alla 73kg ja 9,1% peale teha. Kas ma muudan tsükleid kuidagi liiga kiiresti ja rikun enda arengut niiviisi? Võib-olla oskate anda ka ideid, kuidas võimalikult vähe lihast rasvapõletuse ajal kaotada ja võimalikult vähe rasva juurde saada lihasekasvatamise perioodi ajal.
Ma olen dieedi perioodil teinud HIITi. Säilitab lihast ja põletab efektiivselt rasva.
Ma olen dieedi perioodil teinud HIITi. Säilitab lihast ja põletab efektiivselt rasva.Ma teen ka seda põhiliselt.
Ma teen ka seda põhiliselt.Üks väike lõik sellel teemal siit portaalist:
Teine suurepärane meetod on aeroobne intervall treening. See põhineb samal konseptsioonil, mis intervall treening, kuid periood on mõnevõrra pikem ning intensiivsus natuke madalam. Heaks näiteks oleks järgmine: jookse 5 minutit suurima tempoga, mida suudad hoida, seejärel kõnni 2 minutit ning jookse taas 5 minutit ning jälle kõnni.
Kas intervalltreening kui selline on mõeldud neile, kellele on pikem jutti intensiivne treening vastuvõetamatu? Või on selles intervalltreeningus veel mingi muu võlu?
Kui mina näiteks suudan 30 aastasena jutti 45 min joosta pulsiga 160-170 (220-30=190 -> ~165 ehk ~ 87% maksist) ilma probleemideta, siis tasuks mul seda kas edaspidi teha rasva põletamise eesmärgiga? Või peaksin intervalli käiku võtma ehk siis jalutamised sisse tooma?
nagu ma aru olen saanud, siis kui jaksu on, pole vaja muuta.
Üks väike lõik sellel teemal siit portaalist:Teine suurepärane meetod on aeroobne intervall treening. See põhineb samal konseptsioonil, mis intervall treening, kuid periood on mõnevõrra pikem ning intensiivsus natuke madalam. Heaks näiteks oleks järgmine: jookse 5 minutit suurima tempoga, mida suudad hoida, seejärel kõnni 2 minutit ning jookse taas 5 minutit ning jälle kõnni.
Kas intervalltreening kui selline on mõeldud neile, kellele on pikem jutti intensiivne treening vastuvõetamatu? Või on selles intervalltreeningus veel mingi muu võlu?
Kui mina näiteks suudan 30 aastasena jutti 45 min joosta pulsiga 160-170 (220-30=190 -> ~165 ehk ~ 87% maksist) ilma probleemideta, siis tasuks mul seda kas edaspidi teha rasva põletamise eesmärgiga? Või peaksin intervalli käiku võtma ehk siis jalutamised sisse tooma?
nagu ma aru olen saanud, siis kui jaksu on, pole vaja muuta.
Lugesin diiagonaalis esimesed lehed + viimase läbi ja päris konkreetset vastust ei saanudki.
Nagu ma aru saan, siis antud tegevus arendab hästi jõudu ja sprintimisvõimet. Muu hulgas saab ka hästi rasvast vabaneda. Sama peaks tegema ka “minu” trenn. Tõesti, kui eesmärgiks oleks näiteks 100m aega parandada, siis oleks intervalltreening etem. Samas see pole täpne eesmärk.
Rasva põletuse seisukohast kulutan mina ehk rohkemgi. Muidu jõukas käin 3x nädalas. Jala lihased on mul ülakehast paremini arenenud ja seetõttu pühendan jõusaalis neile kah natuke vähem energiat.
Copy – paste
See on jooksjatele:
Üldise vastupidavuse arendamise põhivahenditeks on kestusjooks ja ekstensiivne intervallmeetod. Kiirus peab
põhinema aeroobsel energiavarustusel. Neid meetodeid kasutakse aastaringselt ja nad peavad vastama järgmis-
tele nõuetele:
Märkus: pikka aeglast kestusjooksu tuleks kasutada aastaringselt ka taastumisvahendina.
• Aeglane kestusjooks (Eesmärk: taastumine)
Kiirus: 70% anaeroobse läve kiirusest, maht: kuni 30 minutit pausita.
• Aeglane jooks pikkadel distantsidel (Eesmärk: üldise vastupidavuse arendamine)
Kiirus: 80–85% anaeroobse läve kiirusest, maht: 90–150 minutit puhkepausita.
• Keskmise kiirusega kestusjooks (Eesmärk: üldise vastupidavuse arendamine)
Kiirus: 85–90% anaeroobse läve kiirusest, maratonijooksu võistluskiirus, maht: 30–40 minutit puhkepausita.
• Tunduvalt suurema kiirusega kestusjooks (Eesmärk: üldise vastupidavus arendamine)
Kiirus : 90–97% anaeroobse läve kiirusest, 30–40 minutit puhkepausita.
• Ekstensiivne intervalljooks (Eesmärk: aeroobse vastupidavuse arendamine)
Kiirus 105–110% anaeroobse läve kiirusest (võistluskiirus pikamaajooksudistantsidel), maht suureneb võist-
lusdistantsi pikenedes. Puhkepausi pikkus sõltub individuaalsetest iseärasustest.
Üks huvitav artikkel teemal HIIT grupp vs kõrge ühtlase koormusega grupp. Tuleb välja, et rasva kao seisukohast on HIIT siiski natuke parem.
??:”>Samas jälle räägiti, et ainult HIIT pidavat südamele kahjulik olema. Oi jah, nagu ikka
PostitusedViewing 8 posts - 1 through 8 (of 8 total)- You must be logged in to reply to this topic.
