lehkav haisukott!

Kusjuures Coralis ma olen tähele pannud, et keegi eriti ei viitsi enda higi ära pühkida kuskilt ja mõnikord on see täitsa vastik – salfakad on ju ka olemas kui rätikut ei viitsi kaasa vedida. Aga mingit erilist haisu õnneks seal küll ei ole täheldanud – kui siis mõni paneb lõhna vahel liiga palju peale ja noh..eile tõesti oli natuke muud hõngu tunda, kuna “Mesi” oli kohal ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ….õnneks on korralik koht ja inimesed tunduvad enamjaolt mõistlikud!

Paraku on nii, et jõusaalis on hoopis treener kuningas. Kliendid on küll maksnud aga peavad siiski sisekorra eeskirju täitma. Näiteks ei tohi treenida plätades, kasutama treeningrätikut higi pühkimiseks trenazööridelt, asetama tagasi raskused kus ta need ennem võttis jne. Toon näite, et samamoodi nagu sa astud liinibussi, – oled küll selle eest maksnud aga täitma viisakus nõudeid, eeskirju. Kui treener ei oleks kuningas siis toimuks saalis täielik kaos, ma ei hakka Tallinna teatud klubide nimesid nimetama kus toimitakse vastupidi.

Kõik õige, nii see peaks ideaalis olema, kuid klient on ikkagi harjunud kuningas olema. Seda korda on igas saalis raske kehtestada. Ühele ütled, teine jätab ikka asjad laiali jne. Seda isegi sellises väikses kohas nagu Elva kus on ainult üks saal. Olen läbi selle aja olnud ainuke kuri onu kes ei lase klientidel end kuningana tunda. Kui selle teema kunagi Elva Spordiliidus tõstatasin, kellele saal kuulub siis öeldi, et mis selle kangiga seal maas siis ikka juhtub, kõveraks kuivab või. Aga saal on ikka alati korras , sest mulle ei meeldi kolikambris trenni teha. Sama asi on masinate korrasolek, mul on vaja neid kasutada ja ma ei saa oodata kui kunagi remondimees suvatsetakse tellida. Teen ise korda. Minusuguste fanaatikute olemasolul on kõigil lõpp mugav. Ja teha pole midagi.

2004 aastal kui saal sai uued masinad tulid bssid mulle rääkima, et nad leidsid võimaluse kus odavalt väga heas seisukorras masinad saab osta. Saali valmimisel peeti kõva pidu ja “suurmehed” võtsid sõna kui tublid nad ikka kõik on. Neil polnud aimugi, et masinad minu kaudu nendeni jõudsid. Kalmus on alati Elva saalis olnud imelik tegelane. Kunagi käis keskooliga sõda ruumide üle kus saal asub. Kooli direktor tahtis sinna ise midagi teha ja väitis saali olevat keskoooli “territooriumil”. (nii see muidugi ei olnud mis sai ka tõestatud dokumentaalselt) Sellegi poolest käis sõda edasi ja muidugi oli Kalmus see kes alati hambusse jäi. See endine dire käis ja rääkis, et Kalmus on maniakk vahib saalis maika seljas naisi, et selline ei või üldse treener olla. Teine tegelane, endine spordiliidu boss keelas mul mööda koridori pesema minemise ära, sest neil käivat seal vahel tähtsaid külalisi ja siis mina oma musklitega ei sobivat sinna. Lubas mulle läbi seina lasta otse ukse raiuda dušširuumi. Mis jäi küll tegemata tol korral. Aga no eks foorumlane teab juba niigi, et Kalmus kellegiga alati sõjajalal. Nii on eluaeg olnud, lasteaiast peale.))

Kõik õige, nii see peaks ideaalis olema, kuid klient on ikkagi harjunud kuningas olema. Seda korda on igas saalis raske kehtestada. Ühele ütled, teine jätab ikka asjad laiali jne. Seda isegi sellises väikses kohas nagu Elva kus on ainult üks saal. Olen läbi selle aja olnud ainuke kuri onu kes ei lase klientidel end kuningana tunda. Kui selle teema kunagi Elva Spordiliidus tõstatasin kellele saal kuulub siis öeldi, et mis selle kangiga seal maas siis ikka juhtub, kõveraks kuivab või. Aga saal on ikka alati korras , sest mulle ei meeldi kolikambris trenni teha. Sama asi on masinate korrasolek, mul on vaja neid kasutada ja ma ei saa oodata kui kunagi remondimees suvatsetakse tellida. Teen ise korda. Minusuguste fanaatikute olemasolul on kõigil lõpp mugav. Ja teha pole midagi.

Ma pole küll kõik Tallinna saale külastanud, aga nendes, kus olen käinud (Reval kaasa arvatud), pole küll suvatsetud raskuseid maha tõsta ja oma kohale asetada. Nii polegi muud üle jäänud kui paluda alati mõnda lähedalasuvat meesterahvast need maha tõsta, sest ise ma lihtsalt ei jaksa nii palju sikutada.

Mis sul mees sellest arvab, et sa õhtul küüslauku sööd ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> 😮

Mis tal arvata, ise sööb ju ka minu tehtud toitu

suht loll küsimus aga mis küüslaugust kasu on :S

Võib-olla ka natukene loll vastus, aga mis tast kasu ei ole? ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Natuke lugedes jääb lihtsalt mulje, et aitab enam vähem kõige vastu.

Peace

Peale küüslauguleiva söömist aitab mulle näiteks ka lihtsalt see, kui kaks korda hästi korralikult hambaid pesta. Kaks korda sellepärast, et vahepeal loputad ja siis hakkad otsast peale, siis on efektiivsem.

Aga paljast küüslauku ma küll ei taha, ükskord läks mul selles süda kaheks päevaks pahaks, kui kutile julgustüki tegemisel alla ei taht jääda… kekkas teine, et sõjaväes sõi kogu aeg paljast küüslauku, ma siis vastu, et äh, mis seal erilist.. vähe kahetsesin pärast ikka ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma olen viimasel ajal ingverit tarvitanud, see ka hääästi kasulik, aga ei haise nii koledasti.

Mina ise hakkasin neid küüslauguekstrakti kapsleid õhtuti võtma…veits väikest küüslauku krooksu tuleb vahetevahel aga parem kui see küüslaugu parmukas üle elamise ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma pole küll kõik Tallinna saale külastanud, aga nendes, kus olen käinud (Reval kaasa arvatud), pole küll suvatsetud raskuseid maha tõsta ja oma kohale asetada. Nii polegi muud üle jäänud kui paluda alati mõnda lähedalasuvat meesterahvast need maha tõsta, sest ise ma lihtsalt ei jaksa nii palju sikutada.

Need jäetaksegi selleks peale et naisterahvad rääkima tuleks.