Lahtised kõhretükid ja rasvapallid kehas
- This topic has 35 replies, 14 voices, and was last updated 14 years, 4 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kaltsifikatsiooni nahas ikka väga palju ei toimu, peamiselt luude, kõhrede, lihaste ja veresoontega, ja kui oleks, siis ma ei usuks et see nii kontsentreeritud oleks, et ainult 1 terav tükk oleks. Kõhrevigastusega peaks kaasnema tohutu valu, nii et ma ei tahaks ka uskuda et see seal kõhretükk on, kaltsifitseerunud või mitte..
Aga võimalik, et mingi düstroofia või sarvkoestumine sul seal on, aga kui see ei suurene või valu ei tee, ei ole selle pärast vaja muretseda.
Mille järgi kaltsiumi sisaldus väga suur on? Vereproov? tekib küsimus, miks see väga suur on ja kas sa ei peaks hoopis selle pärast muretsema.
Kaltsifikatsiooni nahas ikka väga palju ei toimu, peamiselt luude, kõhrede, lihaste ja veresoontega, ja kui oleks, siis ma ei usuks et see nii kontsentreeritud oleks, et ainult 1 terav tükk oleks. Kõhrevigastusega peaks kaasnema tohutu valu, nii et ma ei tahaks ka uskuda et see seal kõhretükk on, kaltsifitseerunud või mitte..Aga võimalik, et mingi düstroofia või sarvkoestumine sul seal on, aga kui see ei suurene või valu ei tee, ei ole selle pärast vaja muretseda.
Mille järgi kaltsiumi sisaldus väga suur on? Vereproov? tekib küsimus, miks see väga suur on ja kas sa ei peaks hoopis selle pärast muretsema.
Üldine menüü on mul lihtsalt üpris kaltsiumirikas ja veretestid on eluaeg kõrget taset näidanud. Eraldi tablette ei võta.
Üldine menüü on mul lihtsalt üpris kaltsiumirikas ja veretestid on eluaeg kõrget taset näidanud. Eraldi tablette ei võta.Võiksid huvi pärast kokku lüüa, palju sul keskmiselt päevas Ca tuleb.
Kaltsifikatsioon tuleb ikka vist sellest kui mingi lollakas rakk otsustab kusagil vales kohas, et temast saab osteoblast… või umbes nii, mitte kaltsiumisisaldusest kusagil.
Kaltsifikatsioon tuleb ikka vist sellest kui mingi lollakas rakk otsustab kusagil vales kohas, et temast saab osteoblast… või umbes nii, mitte kaltsiumisisaldusest kusagil.Nii ja naa.
Düstroofse kaltsifiaktsiooni puhul jah väga ei olene, metastaatilise puhul pigem oleneb.
Krambid ei ole palaviku puhul väga tavaline kuid mitte aga üleliia ohtlikud. Igaks juhuks võib alati arstiga ühendust võtta, aga ma tean mitu arsti kes on soovitanud isegi 40-41 kraadise palavikuga rahulikult voodis olla. Juua palju vedelikke ja saada mineraalaineid. Kui üldjoontes on olemine talutav, Ei ole muid halbu kõrvalnähte siis ei ole mõtet selle palaviku vastu väga võidelda.Selles suhtes, et kui palavikuga koos on muid probleeme siis ei tasu ilmselgelt riske võtta ja tasuks arstiga rääkida. Aga lampi palavikku alla kiskuma hakata on minu arust ka tobe. Nagu on öeldud siis palavik ei ole “haigus”. Palavik on keha reaktsioon haigusega võitlemiseks ning on “hea” asi.
Pm. keha tahab haigusest jagu saada ning sa võitled selle vastu palavikku alla tõmmates.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma arvan, et ma jääks oma litsentsist ilma kui nii kellegile väidaksin. Ma pole küll arst, kuid tervishoiutöötaja küll. Lisaks tuleks üks ebameeldiv kriminaalkaristus ka kandmisele võtta. Kas surma põhjustamises või raske tervisekahjustuse tekitamises.
Ma usun, et ei ole ka just väga palju inimesi, kelle olemne on kõrge palaviku puhul talutav. Ma mõistan pointi, et kuni 38 ei võta rohtu aga üle selle võiks juba mõelda alandamisele.
- You must be logged in to reply to this topic.