L-Karnitiini valgu tarbimine
- This topic has 34 replies, 14 voices, and was last updated 11 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
For the typical person, most professionals in the field believe that weight loss is best achieved by a change in lifestyle that eschews medications while embracing home-cooked meals and a well-rounded, interesting exercise program.
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sai siin natukene uuritud samast foorumist selle rasvapõletuse kohta ja keegi on välja pakkunud 1 kuulist perioodi Kofeiini ja asprinii tableti jooki. Oleks siis vaja nõu natukene targematelt
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Kas selline asi on ikka lubatud ja päris tervisele ikka ei hakka? Ning kas tulemuseks oleks ikka just ainult rasvapõletamine mitte nulliks minu 4-5 kuulist jõutreeningut?Kus see välja pakuti?
Tean ühte teist kombinatsiooni, kus kofeiin ja aspiriin sees on, aga sinu poolt välja toodud on tervisele kahjulik, täpsemalt just see aspiriin. (kui just maohaavu ei taha… samas eks see söögiisu võtaks ära küll
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> )Kofeiini võid võtta küll..
Mis on rasvapõletus?
Rasvapõletus- kui kaloraaž on veidi madalam kui muidu, kuid mitte liiga madal, et kehastressiga tekitaks rasva peale.
Toidulisand “rasvapõletaja”- kas see madaldab kaloraaži? Ei. Jah, vb mõni lisand tekitab täiskõhutunde, aga ega see sellega kaloraaži alla tõmba otseselt, kaudselt vb küll, samamoodi süües nt rasvarikkamaid toite, püsib ka kõht kauem täis ja tekib vähem tahtmist söömasööstude järgi.
Ise ei näe mingit kasu toidulisandil kui rasvapõletaja. Aga kui raha palju ja uskumus suur, siis süüa võib. Midagi see ikka korda saadab. Teeb vb ainevahetuse kiiremaks vms…
Valgu koha pealt eelistada toiduaineid, kui aga olla mugav või elu on kiire, siis valgujooki võib valgukoguse tõstmiseks juurde võtta.
Mida rohkem lihast peal on, seda rohkem kaloraaži kulub…Tean ühte teist kombinatsiooni, kus kofeiin ja aspiriin sees on, aga sinu poolt välja toodud on tervisele kahjulik, täpsemalt just see aspiriin. (kui just maohaavu ei taha… samas eks see söögiisu võtaks ära küll
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> )Kas oma sõnu millegi väga kindlaga kinnitada ka suudad – aspiriini kahjulikkuse osas?
Mitte, et see oleks mõistlik viis rasva põletada aga teatud juhtudel on see ravim pigem positiivse mõjuga. Seda, et väga väike % inimestest ei talu mõnd ainet/kooslust, ei anna põhjust sellele nii ultimatiivset hinnangut anda. Maohaavad tekivad pigem laialt levinud alkoholitarbimisest või valest toitumisest – soovitaks mitte juua.
Kui oma kõrvad lahti oled hoidnud, siis mõned aastad tagasi käidi USAs välja soovitus kõigil igapäevaselt aspiriini võtta, kuna see võib vähendada suremust südameveresoonkonna haigustesse. Paraku tulid tulemused sellised, et SVK-haigustesse surevus vähenes, aga tekkis palju suuremal hulgal muid probleeme- see soovitus võeti tagasi. Isegi Dr Ozis rääkis sellest.
Long-term aspirin use has benefits for both cardiovascular disease and cancer, but appreciable bleeding complications that necessitate risk-benefit analysis for individual applications. Cancer Epidemiol Biomarkers Prev; 23(7); 1-10
A large proportion of users of high-dose ASA have risk factors for experiencing gastric bleeding.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24917218
But for people who have not had a heart attack, stroke or cardiovascular problems, “the benefit has not been established but risks – such as dangerous bleeding into the brain or stomach – are still present,” warn the FDA.
http://www.medicalnewstoday.com/articles/276386.php
What are the possible side effects of daily aspirin therapy?
Side effects and complications of taking aspirin include:
- Hemorrhagic stroke. While daily aspirin can help prevent a clot-related stroke, it may increase your risk of a bleeding stroke (hemorrhagic stroke).
- Gastrointestinal bleeding. Daily aspirin use increases your risk of developing a stomach ulcer. And, if you have a bleeding ulcer, taking aspirin will cause it to bleed more, perhaps to a life-threatening extent.
- Allergic reaction. If you’re allergic to aspirin, taking any amount of aspirin can trigger a serious allergic reaction.
- Ringing in the ears (tinnitus) and hearing loss. Too much aspirin (overdosing) can cause tinnitus and eventual hearing loss in some people.
Mida tähendab pigem? Alkohol on paha-paha, aga NSAIDide ja maohaavandite seos on juba ammu teada, kui tahad viidet siis palun
Peptic ulcer disease is a major cause of morbidity and mortality in the US with more than six million diagnoses annually. Ulcers are reported as the most common cause of hospitalization for upper gastrointestinal (GI) bleeding and are often a clinical concern due to the widespread use of aspirin and nonsteroidal anti-inflammatory drugs, both of which have been shown to induce ulcer formation.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24741318
The incidence of upper gastrointestinal injury by low-dose aspirin (LDA) has increased.
Ookeiii
1. “A large proportion of users of high-dose ASA..” – seega, selline “viide” ei kategoriseeru kuidagi, Meil ei ole olnud jutuks suurte arutute koguste kasutamine.
2. Sama palju leiab LDA positiivset kajastust. Sõltub, kes ja kuidas otsingusõnu sisestab ning saadud tulemusi interpeteerib.
Those patients most in need of daily aspirin therapy are easy to identify. If you have a documented personal or family history of heart disease — including heart attacks, stokes, or angina; if you have diabetes; or if you have multiple risks for the development of heart disease such as have high blood pressure, high cholesterol, or are a smoker, you should most likely take a daily dose of aspirin (but always consult with your physician first). Although the optimal dose of aspirin in prevention of future heart disease is still unclear, doses of 75 milligrams, 100 milligrams, or 325 milligrams have been found to be equally effective.
“Aspirin is the one drug I would take to a desert island with me,” says Mark Fendrick, MD, an associate professor of internal medicine at the University of Michigan Medical School
A study published in the Feb. 6 edition of the Journal of the National Cancer Institute found that women who take aspirin daily may reduce their risk of ovarian cancer by 20 percent. And last May, the American Cancer Society’s journal, Cancer, cited a study that showed women who take aspirin daily have a 21 percent lower risk of melanoma than those who don’t.
“We like to keep up on the different recommendations and break down the difference between the use of aspirin as a primary or secondary use. One can be a lifesaver, the other, not,” he says. “We look at aspirin from the interventional cardiology aspect when it’s integrated into treatment, such as after someone has had a shunt put in.”
Neid saaks siia lugematul hulgal.. taaskord – isiklikult ma ei poolda kumbagi pimesi, sest mul puudub vastav pädevus. Aga seda ei ole ka sinul.
Ja lõpuks ongi nii, et igaüks teeb ise valiku, kas paaniliselt karta, kuna G ütles, et haavad makku tekivad või …
Kas sa ei leia, et see on ala/valdkond, kus ei saa midagi sellist nii kindlalt väita? Sest sinu sõnadest võib nii mõndagi sõltuda..
Ookeiii
Neid saaks siia lugematul hulgal.. taaskord – isiklikult ma ei poolda kumbagi pimesi, sest mul puudub vastav pädevus. Aga seda ei ole ka sinul.
Ja lõpuks ongi nii, et igaüks teeb ise valiku, kas paaniliselt karta, kuna G ütles, et haavad makku tekivad või …
Kas sa ei leia, et see on ala/valdkond, kus ei saa midagi sellist nii kindlalt väita? Sest sinu sõnadest võib nii mõndagi sõltuda..
Ja kellel on pädevus? Inimesed on paraku erinevad. Milline ning kui kiire on mao limaskesta taastumine individuaalselt?
Ja nii ongi – sellele viitangi – inimesed on erinevad. Allikad on erinevad, uskumustel baseerub palju. Statistikatki saab tõlgendada erinevalt.
Ei tea ei mina, ei keegi teine, vastust su küsimusele.
Kas sa lugesid, mis mulle olulisim tundus?
” ei anna põhjust sellele nii ultimatiivset hinnangut “
”
Kas sa ei leia, et see on ala/valdkond, kus ei saa midagi sellist nii kindlalt väita? “
Ja nii ongi – sellele viitangi – inimesed on erinevad. Allikad on erinevad, uskumustel baseerub palju. Statistikatki saab tõlgendada erinevalt.
Ei tea ei mina, ei keegi teine, vastust su küsimusele.
Kas sa lugesid, mis mulle olulisim tundus?
” ei anna põhjust sellele nii ultimatiivset hinnangut “
”
Kas sa ei leia, et see on ala/valdkond, kus ei saa midagi sellist nii kindlalt väita? “
Inimesi tulebki ja peabki eelnevalt võimalikest tervisega seotud ohtudest teavitada, et pärast ei oleks ahastust – oleks ma seda varem teadnud.
Loomulikult tuleb ohtudest teavitada, eriti, kui ignorantsus nii laialt levinud ja silmnähtav on. Ja NSAID’idega kaasnevad riskid, sealh võimalik mao- või kaksteistsõrmiksoolekahjustus (eriti nn aspiriini rea omadel) küll mingi uudis ei ole. Ibuprofenil lisandub ka võimalik maksakahjustuse oht, mis on suurem, kui enamasti arvatakse (käärid lubatava max koguse ja toksilise koguse vahel on väga väikesed).
Mis on rasvapõletus?
Rasvapõletus- kui kaloraaž on veidi madalam kui muidu, kuid mitte liiga madal, et kehastressiga tekitaks rasva peale.
Minu teada mingit nn. kehastressi mis paneks keha rasva “kinni hoidma” või koguma mustadeks päevadeks pole olemas. St. otseselt madalal raku tasemel.
Kõik see toimub suuresti psüühika tasandil. Tühja kõhu tunne teeb inimesega imesid, muidu me alles ei olekski. Erinevad asjad hakkavad juhtuma. Inimene hakkab leidma erinevaid õigustusi enda premeerimiseks toiduga peale pikemat (nt. 8-10 tundi) söömata olekut. Füüsiline aktiivsus tõmmatakse märkamatult alla, jne. Sellest kõigest tekivad müüdid, et justkui ainevahetus aeglustuks. Sest süüakse ju vähem ja liigutakse rohkem, kuid kaal seisab – tegelikult aga on harjumuspärane liikumine asendunud vaevalise komberdamisega.
Roheline tee on ainete nimekirjas, millel on aga tõendatud toime olemas. Samas räägime siin ikkagi suurusjärk väiksemast mõjust kui üks korralik dieet.
Kofeiin jms ergutid – ma ütleks nii, et kõik sellised “piitsad” mõjuvad ikkagi siis, kui on, mida piitsutada. Keha peab suutma suuremat koormust välja kannatada ka. Enamasti võib näha aga vastupidist pilti – seni lebanud kehale pannakse kahelt poolt koormus peale – toitu vähemaks ja teisest otsast 5 aeroobikat nädalas.
Roheline tee jms. aitavad – nii kurb kui see pole – ikkagi neid, kellel neid tegelikult vajagi poleks.
Ibuprofenil lisandub ka võimalik maksakahjustuse oht, mis on suurem, kui enamasti arvatakse (käärid lubatava max koguse ja toksilise koguse vahel on väga väikesed).
Anna mingit linki selle kohta
Minu teada mingit nn. kehastressi mis paneks keha rasva “kinni hoidma” või koguma mustadeks päevadeks pole olemas. St. otseselt madalal raku tasemel.
Kõik see toimub suuresti psüühika tasandil. Tühja kõhu tunne teeb inimesega imesid, muidu me alles ei olekski. Erinevad asjad hakkavad juhtuma. Inimene hakkab leidma erinevaid õigustusi enda premeerimiseks toiduga peale pikemat (nt. 8-10 tundi) söömata olekut. Füüsiline aktiivsus tõmmatakse märkamatult alla, jne. Sellest kõigest tekivad müüdid, et justkui ainevahetus aeglustuks. Sest süüakse ju vähem ja liigutakse rohkem, kuid kaal seisab – tegelikult aga on harjumuspärane liikumine asendunud vaevalise komberdamisega.
Roheline tee on ainete nimekirjas, millel on aga tõendatud toime olemas. Samas räägime siin ikkagi suurusjärk väiksemast mõjust kui üks korralik dieet.
Kofeiin jms ergutid – ma ütleks nii, et kõik sellised “piitsad” mõjuvad ikkagi siis, kui on, mida piitsutada. Keha peab suutma suuremat koormust välja kannatada ka. Enamasti võib näha aga vastupidist pilti – seni lebanud kehale pannakse kahelt poolt koormus peale – toitu vähemaks ja teisest otsast 5 aeroobikat nädalas.
Roheline tee jms. aitavad – nii kurb kui see pole – ikkagi neid, kellel neid tegelikult vajagi poleks.
Seega sa tahad vaita, et sellist asja nagu ainevahetuse aeglustumist ei ole olemas? Soovitan vaadata koiki videoid aga alustuseks on see ka hea:
Minu teada mingit nn. kehastressi mis paneks keha rasva “kinni hoidma” või koguma mustadeks päevadeks pole olemas. St. otseselt madalal raku tasemel.
Kui stressi all mõeldakse nälga siis on nii rakutasandi kui süsteemseid muutusi, omavahel liiga tihedalt seotud et väga eristada saaks. Rakutasandil näites rasvarakkude adrenaliini beeta-2 retseptorite ekspressiooni vähenemine, süsteemsel näiteks kilpnäärmehormooni aktiivseks muundava dejodinaasi langus.
Kõik see toimub suuresti psüühika tasandil.
Ega see psüühika enamasti kusagil helesinises kõrguses omaette ei tiksu, ta on kõige muuga vastasmõjus. Psüühika on nii lahutamatu süsteemi osa, miks teda üldse muust eraldi vaadelda, eriti energiakulu vaatepunktist.
Inimene hakkab leidma erinevaid õigustusi enda premeerimiseks toiduga peale pikemat (nt. 8-10 tundi) söömata olekut.
“Õigustus” tegevusele tuleb üldiselt alles pärast otsustamist ja ainult vajaduse korral ja harva.
Vähegi teadlikke otsuseid teeb inimene päeva jooksul üldse väga vähe ehkki see vajadusel tagantjärgi põhjenduste joonistamine on nii sujuv et jätab mulje teadlikust otsustamisest.
100% teadlikke otsuseid inimene tehnilises mõttes teha ei saagi, loogilise mõtlemise osa on sisalikuajule tagantjärgi juurde lisatud lisavidin mis töötab läbi ürgsete ajuosade.
Füüsiline aktiivsus tõmmatakse märkamatult alla, jne. Sellest kõigest tekivad müüdid, et justkui ainevahetus aeglustuks.
Tõmmatakse jah alla, aga mina ei vaatleks seda üldse muust energiakulust-ainevahetusest eraldi. Samasugune väga madalal tasandil ja üsna jäigalt ja omapäi toimiv mehhanism.
Roheline tee jms. aitavad – nii kurb kui see pole – ikkagi neid, kellel neid tegelikult vajagi poleks.
Kui põletamise või püsivusega raskusi siis on abiks kõik asjad mis tahtejõureservi suurendavad või selle reservi kulu vähendavad.
See pole nüüd päris see asi aga lugesin just ja haakus teemasse : p
- You must be logged in to reply to this topic.