Kutse “kulturismi- ja fitnessitreener I”
- This topic has 31 replies, 10 voices, and was last updated 12 years, 10 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Loll küsimus.
Ja veel lollim vastus…
Aga eks mingid standard vastused peab ju panema…
Nii ta on jah. Eksamiks peab lihtsalt x allika “õige versiooni” meelde jätma
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nii ta on jah. Eksamiks peab lihtsalt x allika “õige versiooni” meelde jätma
No ega see nüüd väga võsa ka pole ju. Ilmselgelt on inimesed erinevad ja seetõttu sobib igaühele natukene erinev suhe. See pigem selline keskmine/universaalne standard vms.Noh, kui arvestada, et süskareid tegelikult peale trenni otseselt jõutreenijatele vaja ei olegi, siis minu jaoks on see vast veidi rohkem “võsa” kui mõne teise jaoks.
Võsa jah.
No ilmselt pärineb see mõnelt trennijärgse glükogeenivaru taastamise graafikult ja annab glükogeeni maksimaalselt kiire taastumise ühekordse trenni järel. Põhjendatud võimalikult kiireks taastumiseks matšide vahel võistlusspordis, kus pikaajalised protsessid, sh rasvavaru ei huvita.
Treeningperioodil peaks ilmselt strateegia olema teine. Ja kui paljud meist võistlusspordiga üldse tegelevad?
Võsa jah.No ilmselt pärineb see mõnelt trennijärgse glükogeenivaru taastamise graafikult ja annab glükogeeni maksimaalselt kiire taastumise ühekordse trenni järel. Põhjendatud võimalikult kiireks taastumiseks matšide vahel võistlusspordis, kus pikaajalised protsessid, sh rasvavaru ei huvita.
Treeningperioodil peaks ilmselt strateegia olema teine. Ja kui paljud meist võistlusspordiga üldse tegelevad?
Täiesti võimalik jah. Eks lisandifirmad on suurt tööd teinud ja metsikult BroScienc’it levitanud. Leidnud paar uuringut, mõned järeldused kontekstist välja rebinud (Kui paljud inimesed reaalselt uuringuid täies mahus loevad ja mõistavad?), et süskarid peale trenni kiirendavad valkude transporti ja omastamist (pm. õige) ja seega on väga vajalikud lihaskasvu seisukohalt. (Väga vaieldav).
Tahaks teie ideaalvarianti ka siis kuulda
On veider, et te sellisel teemal siin üldse vaidlete, et kas peale jõutreeningut on süsivesikuid vaja. Kes väidab, et ei ole, ei oma lihasfüsioloogiast ja energiatootmismehhanismidest mitte mingisugust ülevaadet. Loomulikult on süsivesikuid vaja, põhiküsimus on ainult, et kui palju. Treeningjärgne süsivesikute kogus sõltub väga paljudest asjadest nagu seeria pikkus, harjutuste valik ja iseloom, harjutuste arv korduse kiirus, seeriatevaheline puhkepauside pikkus jne jne jne. Kui ma teen 10 x 10 kükki ja seda veel rõhutatud negatiivse faasiga pluss veel muud alakeha harjutused harjutused 1.15 – ste pausidega ja trenni kestusega 65 – 7 minutit, siis ma tahaks näha inimest, kes julgeb väita, et ma ei peaks pärast jõutreeningut süsivesikuid tarbima või kui, siis minimaalselt. Samas, kui ma teen 8 x 3 lamades surumist, peale 2 harjutust biitsepsit, kokku – seeriat ja veidi kõhtu, siis selge see, et minu energiakulu ei pruugi olla eriti suur ja ma ei peaks kindlasti sellises koguses süsikaid sisse kühveldama, kui peale väga tõsist jalatrenni.
Pole vähimatki kahtlust, et jõutreeningujärgselt tuleb süsikaid tarbida, iseasi kui palju ja see sõltub juba eelpool nimetatud asjaoludest. Kordusel ja kordusel on väga suur vahe, sellest tulenevalt on raske mingit universaalset numbrit anda, kuigi Poliquin on seda üritanud teha.
Postitan uuesti, kuna eelnevas postituses olid vead sees, vabandan.
On veider, et te sellisel teemal siin üldse vaidlete, et kas peale jõutreeningut on süsivesikuid vaja. Kes väidab, et ei ole, ei oma lihasfüsioloogiast ja energiatootmismehhanismidest mitte mingisugust ülevaadet. Loomulikult on süsivesikuid vaja, põhiküsimus on ainult, et kui palju. Treeningjärgne süsivesikute kogus sõltub väga paljudest asjadest nagu seeria pikkus, harjutuste valik ja iseloom, harjutuste arv, korduse kiirus, seeriatevaheline puhkepauside pikkus jne jne jne. Kui ma teen 10 x 10 kükki ja seda veel rõhutatud negatiivse faasiga pluss veel muud alakeha harjutused 1.15 – ste pausidega ja trenni kestuseks kokku 65 – 75 minutit, siis ma tahaks näha inimest, kes julgeb väita, et ma ei peaks pärast jõutreeningut süsivesikuid tarbima või kui, siis minimaalselt. Samas, kui ma teen 8 x 3 (kaheksa kolmest seeriat) lamades surumist, peale 2 harjutust biitsepsit, kokku 5 – 6 seeriat ja veidi kõhtu, siis selge see, et minu energiakulu ei pruugi olla eriti suur ja ma ei peaks kindlasti sellises koguses süsikaid sisse kühveldama, kui peale väga tõsist jalatrenni.
Pole vähimatki kahtlust, et jõutreeningujärgselt tuleb süsikaid tarbida, iseasi kui palju ja see sõltub juba eelpool nimetatud asjaoludest. Kordusel ja kordusel on väga suur vahe, niisamuti trennil ja trennil, sellest tulenevalt on raske mingit universaalset numbrit anda, kuigi Poliquin on seda üritanud teha.
Mina seda just vaidlengi et mingi kindel 1:3 suhe mida eksamil ka küsitakse on vale, kasutada tuleb vastavalt eesmärkidele, koormusele ja enesetundele.
On veider, et te sellisel teemal siin üldse vaidlete, et kas peale jõutreeningut on süsivesikuid vaja. Kes väidab, et ei ole, ei oma lihasfüsioloogiast ja energiatootmismehhanismidest mitte mingisugust ülevaadet. Loomulikult on süsivesikuid vaja, põhiküsimus on ainult, et kui palju. Treeningjärgne süsivesikute kogus sõltub väga paljudest asjadest nagu seeria pikkus, harjutuste valik ja iseloom, harjutuste arv korduse kiirus, seeriatevaheline puhkepauside pikkus jne jne jne. Kui ma teen 10 x 10 kükki ja seda veel rõhutatud negatiivse faasiga pluss veel muud alakeha harjutused harjutused 1.15 – ste pausidega ja trenni kestusega 65 – 7 minutit, siis ma tahaks näha inimest, kes julgeb väita, et ma ei peaks pärast jõutreeningut süsivesikuid tarbima või kui, siis minimaalselt. Samas, kui ma teen 8 x 3 lamades surumist, peale 2 harjutust biitsepsit, kokku – seeriat ja veidi kõhtu, siis selge see, et minu energiakulu ei pruugi olla eriti suur ja ma ei peaks kindlasti sellises koguses süsikaid sisse kühveldama, kui peale väga tõsist jalatrenni.Pole vähimatki kahtlust, et jõutreeningujärgselt tuleb süsikaid tarbida, iseasi kui palju ja see sõltub juba eelpool nimetatud asjaoludest. Kordusel ja kordusel on väga suur vahe, sellest tulenevalt on raske mingit universaalset numbrit anda, kuigi Poliquin on seda üritanud teha.
Nõustun, et taastumist arvesse võttes võiks “mingi aeg” peale trenni süskareid tarvitada. Ja selle all pean silmas ajavahemikku ca. 10h.
Kuid üldjoontes kohe peale trenni pole mõtet sheigi järele joosta. Vbl, kui täiesti paastunult oled treeninud võiks midagi võtta. BCAA-d veidi vbl.
Ma olen lihasfüsioloogia ja energiatootmismehhanismidega väga kursis. Ning mitte miski mida ma lugenud olen ei ole siiani mulle väitnud, et jõutrenni tehes on arengu seisukohalt “vajalik” süsikuid kohe peal trenni tarvitada. Ma ei näe selles mingit vajadust.
Mida me sellega saavutada tahame? Kõrgema insuliinitaseme? Kiirema glükogeenivarude täitmise? Kiirema valkude transpordi lihastesse? Kõik need me saavutame, kuid nende jaoks ei ole ilmtingimata süsivesikuid vaja. Ning mul on tõsised kahtlused, et pikemas perspektiivis saavutame kiirema või parema arengu, kui proovime seda “maagilist akent” ära kasutada, mis peale trenni on tekkinud – toppides ennast sekundeid peale trenni lõppu valke ja süskareid täis.
Minu “trennijärgne sheik” hetkel on pool kilo sealiha hapukapsaga. Täitsa pandav värk.
—
Kuidas puutub asjasse trenni enda sisu? Et kui teed karmima trenni siis PEAD tarbima süskareid hiljem? Miks? Et kuna glükogeenivarud on tühjemad kui teiste trennide puhul, siis tahad saavutada kiirema taastumise? Jah – pole paha mõte, kui kohe järgmine päev on täpselt sama raske trenn samale lihasrühmale. Kui ei ole, siis on tõsiselt kaheldav, et sa vajad metsikuid süskarite koguseid koheselt peale trenni.
Seni kuni nad mingil hetkel siiski sinu süsteemi jõuavad – kasutab keha neid varude täitmiseks. Ning üldjuhul ei näe ma vajalikuks seda protsessi kõigest jõust kiirendada, kui ei ole lähiajal plaan uuesti neid lihaseid rünnata ja on vajalik glükogeenivarude täisolek.
Sounds like Broscience to me…. Aga vbl lihtsalt kommunikatsiooni probleemid.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Archangel sa jätad kahe silma vahele selle asjaolu, et teatud trennide ja harjutuste korral ei ole lihaste glükogeeni varude kulumine absoluutselt lokaalne ja kohe kaugeltki mitte. Kui teha korralik pika seeriaga kükitrenn, tõmbetrenn või isegi lailihase trenn, siis see tõmbab ikka rahulikult tervet keha energiast tühjemaks, kuna baasharjutuste korral on töös väga palju lihaseid. Seesama pika seeriaga kükk 4 – 5 x 20 või 10 x 10, see annab kindlasti järgmisel päeval, just energia poolest tunda, vahet pole, on selleks rind, käed või õlg. See, et süsivesikud on kohe treeningujärgselt oluline, on tõestust leidnud fakt ja mitte ainult oma tooteid müüa üritavate lisandifirmade poolt. Korrutan endiselt, et vahe vaid selles, kui palju. Seda, kuidas süsikad ja kohesed süsikad trennijärgselt taastumist mõjutavad, seda kogen ise pidevalt siis, kui lähen nn. tavarutiinilt dieedile, taastumine on pikem ja venib. Oman treeningjärgse energia osas kolme kogemust:
1. kui kohe trennijärgselt peale ei anna, siis kannatan mingid tunnid ja söön aja jooksul (päeva või õhtu jooksul) hiljem ikkagi need süsikad tagantjärgi, sest keha nõuab, samas, sellise lähenemisega viivitan selgelt oma taastumisaega.
2. ei annagi peale, kuid kaotan lihast.
3. söön rasvu, ei pruugi lihast kaotada, kuid taastumine pole selgelt see ja kahjuks järgmisel päeval pole millegi pealt suurt ka märkimisväärseid raskuseid liigutada.
Iseäranis oluline on süsivesikute manustamine kahe trenni korral päevas, mida olen sel suvel korduvalt harrastanud. Kell 11.00 selg ja kell 18.00 jalad, näiteks ja ma ausalt öeldes ei kujuta ette, kuidas ma pärast päevast seljatrenni läheksin õhtusele jalatrennile nii vastu, et ma kohe pärast seljatrenni süsikaid ei tarbi. Niisamuti oli kui tegin päevas 300 kükki ja sarnaselt on kui teha päevas aeroobne pluss jõutreening.
Jah. Nõus.
Kuid ega ilma-asjata ei soovitata trennikavade puhul selliseid splitte, mis tagavad lihaste taastumise. Ehk kui oled eelnev päev väga korralikult selga piinanud, siis ilmselgelt on ka biitseps vatti saanud – ning kohe järgmine päev seda ründama asudes ei pruugi saavutada ideaalseid tulemusi.
Glükogeenivarude täitmine on vaid üks osa valemist. Peaksime arvesse võtma ka vigastusi lihastele endile, mis trenni käigus on tekkinud. Mikrorebendid vist on kokkulepitud termin siinkohal.
Isegi kui suudame glükogeenivarud piisavalt täita siis kahjustused lihastele võivad siiski mõju avaldada ka järgmise päeva trennis.
Niiet jah. Ma põhimõtteliselt tõesti nõustun, et kui väga karmilt trenni teha, väga tihti ning osaliselt kattuvate lihasrühmadega mitu päeva järjest – siis suurendatud süsivesikute tarbimine kohe peale trenni on osaliselt õigustatud. Muidugi enamik nii ei treeni (või just treenivad – ja seetõttu ka paljude kesine areng) justnimelt sellel põhjusel, et ei taastuta ära – ning osaliselt taastumata lihaste piinamine suurendab “auku” kuhu sa neid kaevad ja ületreening on kiire tulema.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui treenida mõõduka mahuga ja intensiivsusega siis ma tõsiselt kahtlen, et glükogeenivarud väga madalale langevad. Ning kui ka langevad siis enamasti ei järgne kohe järgmine päev samasse lihasrühma suunatud treeningut. Kuigi jah – osaliselt ikka kattub – aga siinkohal ma jällegi usun, et ka ajaliselt “Hilinenud” süskarite tarbimine peale eelmist trenni on meie glükogeenivarusid piisavalt täitnud.
Ma pean veidi uurimistöid tegema, mis need täpsed numbrid glükogeenivarude täitmise koha pealt on.
Praktiline kogemus on jah muidugi teine asi. Siinkohal inimeste kehad võivad veidi lahku minna. Glükogeenivarude osakaal pole ka kõigil inimestel minuteada ju sama. Seega, kes pidevat mahutreeningut teeb – selle varud peaksid ka suuremad olema. Ning seetõttu lisasüsivesikute tarbimine vajalik, et varud korralikult täita õigeks ajaks.
Leidsin ühe sellise paberi, mis küll kokkuvõte tõsisemast teadusest, kuid mis katab käsitletavat teemat päris põhjalikult:
http://www.abcbodybuilding.com/scientific.pdf
Ei üritagi seeläbi midagi tõestada, kuid huvitav võib – olla kellelgi veel lugeda.
Leidsin ühe sellise paberi, mis küll kokkuvõte tõsisemast teadusest, kuid mis katab käsitletavat teemat päris põhjalikult:http://www.abcbodybuilding.com/scientific.pdf
Ei üritagi seeläbi midagi tõestada, kuid huvitav võib – olla kellelgi veel lugeda.
Tundub huvitav. Aga samas väga pikk – pean vist terve päeva vabaks võtma, et see korralikult läbi lugeda.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Samas jällegi väga vanade uuringute põhjal kirjutatud.1930-ndatest või 1960/1970ndatest võetuid uuringud ei ole muidugi kõige raudkindlamad enam, mis on vbl tänapäevaste teadusmeetodite juures ümber lükatud. Kõige uuemad seal olid vist aastast 2000 või midagi sinnakanti. Ja isegi need on juba suhteliselt vanad.
Vaatan, kas leian mingi aeg veidi uuemaid kokkuvõtteid antud teemal.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Usun küll seda, et antud teemal on igal juhul “ohutum” peale trenni süskareid võtta
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – sest kahju nad nüüd vaevalt teevad. Iseküsimus on muidugi, kas treenerilitsentsi saamiseks peaks olema sees küsimus, mis väidab, et kindlasti 1:3 suhe on kõige õigem. - You must be logged in to reply to this topic.
