Küsimused jalatreeningu kohta
- This topic has 7 replies, 6 voices, and was last updated 19 years, 12 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Mõned küsimused, millele ma pole seni vastust leidnud või siis pole osanud otsida. Tunduvad pikad, aga tegelikult pikki vastuseid ei taha, piisab lühidalt ja konkreetselt
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>1. Nii.. teen kükke 8-10 kordust, 3 seeriat, siis peale kükkimist on natuke jalad väsinud. Aga kui panen 10kg juurde ja teen 3×6 siis pole jalad üldsegi väsinud. Mõlemal juhul viimase korduse jõuan vaevalt teha, st annan maksimumi. Kas teisel juhul ma teen siis ainult jõudu ja nii peabki olema? Või on see sellest et lihtsalt on vähe seeriaid, olen juba oma kava 10 nädalat teinud (harjutusi küll vahetanud koguaeg), et äkki lihas piisavalt tugev ja peaks koormust suurendama?
2. Vaatasin 3ks jaotatud kava. Rinnale nt on 12 seeriat, aga reiele on 9. Miks? See on ju ka suur lihasgrupp ikkagi, et kui ma teeks võrdselt ka 12 seeriat, kas see oleks siis liig või mitte? See küll oleneb inimesest, aga üldiselt, tehakse ju suurtele lihastele võrdselt seeriaid, või ma eksin.
3. Harjutuse jalgade sirutamine ette trenasööril, teen seeriaid kuskil 8-10. Kui ma teen väiksema raskusega ja väga puhtalt ja aeglaselt või suurema raskusega, kiirelt üles ja negatiivse faasi teen eriti aeglaselt (natuke mustalt, lõpus ei suuda enam max amplituudiga), siis kumb kõlab paremini? Kas peaks tegema pigem puhtalt kui mustalt või pole vahet kui lihase läbi kurnab?
Sama lugu säärega, pöialetõuse tehes suurema raskusega, ei jõua lõpuni välja sirutada viimaste korduste ajal, tõusevad natuke üle paraleelse (v. põrandaga). Kas on mõtet nii teha või on parem väiksema raskusega nii, et jõuaks max amplituudiga teha vajalik korduste arv.
4. Mida treenivad etteasted ja ülesasted? Nelipealihast vist põhiliselt, aga veel? Ülesasted on sellised, et võtad kangi turjale, siis astud ühe jalaga pingi peale, siis alla ja uuesti teise jalaga.
5. Püramiidi tehes kas esimene või viimane kordus on tavaliselt 1 ehk max. Kui see ebaõnnestub, st ei suuda seda teha, kas siis peaks selle lugema või tegema uuesti selle korduse, kergema raskusega?
Nüüd suusatamist vaatama.
Kükkid võib jätta näitex ka trenni lõpux(mitte kyll alati)siis on jalg juba väsind ja kükkide intevsiivsus tõuseb. Reitele võib 12 seeriat kyll teha peab jah ainult vaatama et yle ei pinguta. Üldiselt harjutuste tegemine aeglaselt ja kontrollitult annab parema tulemuse, kui just ei ole tähtis jõunäitajate oluline suurendamine. Sääre puhul lase kyll raskust väixemax ja tee korralikult nii et viimaste puhul ikka päka välja sirutad
Enamus kavasid soovitab kükki teha just trenni alguses. Paneb vere käima ja hiljem on väiksemaid harjutusi kergem teha. Minu puhul vähemalt on nii. Kükk on ju põhiharjutus.
Raskemad harjutused ikka enne! Aga miks sul jalad väsivad kui teed pikemaid seerjaid ja väiksemate raskustega, selleks et sul pole aeglaselt kokkutõmbuvaid lihaskiude, mis on hea vastupidavusega! Selliseid lihakiude on palju just ektomorfsel kehatüübiga sportlasel. Aga ma arvan, et tee jalaseeriad, et algul palju kordusi mis koguaeg kahanevad. Et näiteks algul seerias 15-20 kordust, lõpuks ainult 3-6! Võiksid proovida nii! Küsimusele nr. 2 peale ütleks, e tsaad ju alati reiele seeriaid juurde panna ja tuleksi kusjuures! Arvan et 9 on vähe! Küsimus nr. 3 soovitaks teha kordusi rohkem ja max amplituudiga, võiksid proovida nn. superseeriat, et kui enam üldse ei jaksa siis ruttu paned raskust vähemaks ning teed edasi, sel juhul pane see harjutus jalapäeva reielihase harjutuste lõpuossa, enne kui säärt tegema hakkad! Küsimus nr. 4, põhiliselt jah välja astutava jala reienelipealihast nin jalga mis jääb taha, samal ajal venitab! Sea harjutust soovitaks teha ka erinevaid meetoideid kasutades: lühike etteaste, keskmine etteaste ning pikk etteaste ning neid kõiki võin teha ka kõrvale, kus koormus kandub vastavalt kas reie siseosale või välisosale! Viimane võiks jah max olla, kuigi ise olen kasutanud treeningpartneri abi kui väga raskeks läheb!
Nu loodan, et natuke oli abi!
Tänud, abi oli küll! Imelik ainult see lihaskiudude jutt, sest ma pidasin ennast just täielikuks ektomorfiks, olen vist pange pannud
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga kas nende lihaskuidudega on nii, et tuleks treenida neid mida on vähe (teha vähe kordusi) või siis neid mida rohkem (teha rohkem kordusi) ? Püramiidis on küll see tasakaalus, kuidas seeriatena teha.Püramiidi olen ise ka mõelnud, tegelikult küll teistpidi. Alustades väikesest korduste arvust ja lõpus pumbata max kuni suudan. Niipidi pidi vist rohkem massi treenima ja teistpidi jõudu, või oli vastupidi…
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Superseeriad – neid vist ei soovitata iga trenn teha, et liiga tappev lihasele? Trennid on piisavalt intensiivsed, pausid 1 min ja ühe lihasgrupi juurest teisele minnes lühemadki või ei puhka üldse. Muidu säärte sirutamised on küll viimane harjutus, siis jala tagaosa, säär ja kõht.
Superseeriad – neid vist ei soovitata iga trenn teha, et liiga tappev lihasele? Trennid on piisavalt intensiivsed, pausid 1 min ja ühe lihasgrupi juurest teisele minnes lühemadki või ei puhka üldse. Muidu säärte sirutamised on küll viimane harjutus, siis jala tagaosa, säär ja kõht.Ka superseeriad on kahte liiki:Enamik baastüüpi superseeriatest koosneb kahest antagonistlike lihasgruppide harjutustest(biitsep+triitseps,reie-nelipealihas+-kakspealihas, rinnalihas+seljalailihas) võimalikult väikeste puhkepausidega nende vahel. Superseeriaid sooritatakse pärast 30-60 sekundist puhkepausi(sõltuvalt ettevalmistuse tsüklist).
Teiseks superseeriate vormiks on ühele kehaosale kahe harjutuse järjest puhkepausideta sooritamine.
Ja superseeriad ei ole väga tihti mõtet teha, samuti ei sobi see algajatele!
Ka superseeriad on kahte liiki:Enamik baastüüpi superseeriatest koosneb kahest antagonistlike lihasgruppide harjutustest(biitsep+triitseps,reie-nelipealihas+-kakspealihas, rinnalihas+seljalailihas) võimalikult väikeste puhkepausidega nende vahel. Superseeriaid sooritatakse pärast 30-60 sekundist puhkepausi(sõltuvalt ettevalmistuse tsüklist).Teiseks superseeriate vormiks on ühele kehaosale kahe harjutuse järjest puhkepausideta sooritamine.
Ja superseeriad ei ole väga tihti mõtet teha, samuti ei sobi see algajatele!
Võib ka üht harjutust sooritada superseeriatena. Sooritades pingutust nõudva raskusega ühe seeria, vähendame ca 10-20% raskust ning sooritame koheselt uue seeria otsa. Tehakse ka nii, et peale ühe seeria sooritamist, oodatakse 10-15 sekundit ning tehakse sama raskusega otsa. ATP lihases taastub mingil määral selle 10-15 sekundi jooksul, kuid enamasti üle 2-4 korduse superseeria teises faasis teha ei jõuta. Need 2-4 kordust kutsuvad esile lihase maksimaalse kurnatuse (edasijõudnud treenija puhul, sest algjad tavaliselt ei suuda viimast välja pigistada), mille tagajärjel suureneb oluliselt kasvuhormooni eritus (õige toitumise korral).
- You must be logged in to reply to this topic.