küsimus Vend Vähile
- This topic has 33 replies, 14 voices, and was last updated 20 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kõik sõltub sellest, milline sa oled ja milliseks tahad saada, trenni periood, igapäevane töö (füüsiline, arvuti taga) , aastaaeg jne.
Mina olen kohanud erialases kirjanduses järgmisi arve:
Valgud – 0,8-2,6 g iga kehamassi kg kohta (Coleman 5 g/kg)
Süsivesikud – 5-12 g/kg kohta
Rasvad – 1-2,4 g/kg kohta.
Oskate veel öelda ,et kuna peab tegema massi perioodi ja kuna dieedi perioodi(vähem süsivesikuid jne).Ja kuidas need välja näeks.
Üks küsimus veel ,et kas see on vale kui
Ma kaalun 70kg ja 182 cm pikk.
Ma saan toidust 130g valke ja toidulisandist 80g valke kokku koos enne trenni ja peale trenni valkudega,ehk siis kokku teeb 210g valke.Aga kirjutatakse ,et 2g keha kg kohta.Või see tähendab ,et ainult toidust peab saama 2g keha kohta.
Süsivesikuid saan toidust 177g +enne ja peale trenni kokku 100g süsivesikuid,ehk kokku 277g kokku.
Rasvu saan 65 grammi kokku toidust päeva lõikes.
Minu ühe päeva toidukava andmed.
Valke-210g
Süsivesikuid-277g
Rasvu-65g
Kuidas seda perioodi siis nimetatakse.
Oskab keegi sellele oma hinnangut anda.
2g on iga kehakilogrammi kohta kõik kokku.
Päevane jaotus on Sul hetkel:
valke-38%
süsiveskuid-50%
rasvu-12%
Natukene vildakas on see. Süsiveskuid peaks kindalsti rohkem olema!
Üks küsimus veel ,et kas see on vale kuiMa kaalun 70kg ja 182 cm pikk.
Ma saan toidust 130g valke ja toidulisandist 80g valke kokku koos enne trenni ja peale trenni valkudega,ehk siis kokku teeb 210g valke.Aga kirjutatakse ,et 2g keha kg kohta.Või see tähendab ,et ainult toidust peab saama 2g keha kohta.
Süsivesikuid saan toidust 177g +enne ja peale trenni kokku 100g süsivesikuid,ehk kokku 277g kokku.
Rasvu saan 65 grammi kokku toidust päeva lõikes.
Minu ühe päeva toidukava andmed.
Valke-210g
Süsivesikuid-277g
Rasvu-65g
Kuidas seda perioodi siis nimetatakse.
Oskab keegi sellele oma hinnangut anda.
Seda perioodi nimetatakse vigade perioodiks.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vähenda valkude tarbimist 2 grammini/kg kohta, sest üleliigne valk viiakse nagunii organismist välja, nad ei talletu. Sinu taseme juures ei ole rohkem vaja. Suurenda rasvade tarbimist 20 %-ni ja ka süsivesikute tarbimist 60 %-ni. Süsivesikud on esmane energiaallikas. Kui energiat ei toodeta, ei jõua ka piisavalt trenni teha ega taastuda.
huvitav kuda need üleliigsed valgud kehast välja viiakse, minu teada lähevad nad rasvaks kõhule nagu ka üleliigsed süsivesikud
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>rasvast nii palju, et 100g oleks kuksil miinimum päevas, et organism saaks normaalselt töödata, kuid jah kõik sõltub palju kaalud jne.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>rasvast nii palju, et 100g oleks kuksil miinimum päevas, et organism saaks normaalselt töödata, kuid jah kõik sõltub palju kaalud jne.” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui sa ütled et kõik sõltub kehakaalust, kuidas sa saad siis väita et 100gr minimaalselt? Ebaloogiline ju.
Minu organism töötab normaalselt nt 60gr rasvaga päevas, huvitav kuidas seda seletada?
Mõni siin loobib mingeid suvalisi numbreid ja teksti, ise seejuures mõtlemata.
huvitav kuda need üleliigsed valgud kehast välja viiakse, minu teada lähevad nad rasvaks kõhule nagu ka üleliigsed süsivesikud” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sõltuvalt toidu koostisest, söömise rütmist ja füsioloogilisest aktiivsusest muutub süsivesikute, lipiidide (rasvade) ja aminohapete (valkude) üksteiseks ülemineku kiirus ja ühe kasutamise ümberlülitamine teise kasutamiseks.
selle arvuti järgi näitab ,et kui ma tahan teha lihaste reljeefsust siis pean tarbima oma 70 kg keha puhul 144 g rasvu ja valku 140 ,ei saa sellest aru,miks tuleb tarbida rasvu rohkem kui valku.Oma toitumiskavast ma küll nii palju rasvu kokku ei saa” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .Mine arvuta uuesti – sul on viga sees…
lisaks:iga toidukord võiks sisaldada 30% valku, 60% süisv, 10% rasva.
See rasvaprotsent on liialdatult vähe. Sellega tekitatakse lipiidide ainevahetuse tasakaalustamatus. Asendamatute rasvhapete defitsiit, rasvlahustuvate vitamiinide aegamisi tekkiv defitsiit viib pikkamisi tekkivate terviseprobleemideni nagu vereloome haigused, neuroloogilised probleemid, nahahaigused nt. dermatiit jne. Meie kliimas tekib talvel energiadefitsiit.
Normaalne on, kui rasvaprotsent jääb 20-35 % vahele.
Kuidas need toitainete sisaldused on arvutatud – kas nii nagu nad on, või kui palju inimene omastada suudab…
- You must be logged in to reply to this topic.