küsimus vaid spetsialistidele

Toore muna söömine-joomine on ohtlik salmonelloosi pärast. Parem karta kui kahetseda. Kõige parem on 4 min keedetud muna.

Praadides/keetes muna toiteväärtus muutub ka? Huvitaks vastus just selle valgu osas…

huvitaks se muna toorelt söömine/joomine.kui süüa neid tallegg-i omi mis siin ennem öeldi et on salmonella vabad sis ju ei tohiks nakaduda.aga siiski kui suur se protsent olla võib.ja kui keeta se 4 mini ära palju selega kaotaks.

See ei ole nii oluline. Umbes 80 % aminohapetest, mida organism kasutab kehaomaste valkude sünteesiks, ei tule toidust, vaid vabaneb organismis kehavalkude hüdrolüüsil.

Toore muna söömine-joomine on ohtlik salmonelloosi pärast. Parem karta kui kahetseda. Kõige parem on 4 min keedetud muna.

4 minutiga ei kee ju muna valmis, vähemalt mul. Keedan 8 min ja munakollane on poolvedel, mis on minuarvates hea ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Isal jääb samuti mõistatud lahendamata – tema keedab 5 min ja muna saab ilusti valmis. Kui ma keedan 5 min, ei saa seda isegi kooritagi, täiesti toores ju veel. Oskab keegi seletada seda müsteeriumi? Ja seda ka et mõlemad oleme pannud muna keevasse vette kohe.

Mul jääb ka erinev. Meeldib selline, kus valge on pehme, kollane on oranz alles, natuke pehme. Üritan kuskil 8 minutit keeta, siis peaks sellise saama. 6 minuti muna proovisin ka valge on veel ok, kuid kollane on vedel ja see on öak. Kartuliga sööks ainult vedelat kollast… jään oma 8 minuti munade juurde, mis siis kui nii “kasulik” ei ole.

4 minutiga ei kee ju muna valmis, vähemalt mul. Keedan 8 min ja munakollane on poolvedel,

müstika. Mina olen eluaeg keetnud 5 ja pool minutit, ja siis on alati kollane parajalt vedel, parajalt kõva. Muidugi võib asja muuta muna suurus ja kui külm ta keema pannes on ja kas jahutad muna peale keetmist kohe maha, või lased veel edasi küpseda. Aga mine sa tea, äkki on munadel nagu piimaga erinevus. Et maapiim võtab koore peale ja teeb muid trikke…

või siis.. elad kuskil mäe otsas, kus vesi keeb madalamal temperatuuril

Aga teemast rääkides, on muna tänuväärselt hea ja odav toiduaine.

või siis.. elad kuskil mäe otsas, kus vesi keeb madalamal temperatuuril

Eestis vist kõrguste vahed palju üle 300 m (Munamäe kõrgus üle merepinna) ei anna olla, seega peaks vee keemistemperatuuride erinevus olema tervelt 1°C, ehk siis merepinna kõrgusel keeb 100°C juures, Munamäe otsas aga 99°C juures. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Muidugi jah suurte mägede korral on temperatuurid ikka üsna madalad, Mount Everesti tipus keeb vesi juba 69°C juures.

Aga üks õige jõumees võib ju mune keeta näiteks u. 120°C juures, saab palju kiiremini keedetud: pole midagi lihtsamat kui võtta üks väiksemat sorti pott, ütleme 15 cm läbimõõduga, selle kaane pindala peaks olema 150 cm2 kandis. Paneme vee ja munad potti ning asetame poti kaane peale 150 kg raskuse kangi ja hakkame keetma. 1 bar (ligikaudu 1 kg/cm2) ülerõhu juures keeb vesi temperatuuril u. 120°C (ei viitsi täpset numbrit otsida, aga midagi sellist on) ning kuna kaane pindala on 150 cm2, siis 1 kg/cm2 rõhu saavutamiseks potis ongi vaja kasutada kaane peal vähemalt 150 kg raskust.

NB! Kui oled liiga nõrk ja ei jaksa 150 kg raskust kangi poti kaane peale tõsta, vaid paned näiteks 100 kg, siis auru rõhk potis tasakaalustab kangi raskuse varem ära (hakkab auru välja laskma) kui vee temp jõuab saavutada 120°C ning sellist temperatuuri polegi võimalik saavutada! Sel juhul on võimalikud abinõud:

1) valida väiksema (kaane) läbimõõduga pott kuhu pole vaja 1 bar ülerõhu tekitamiseks nii rasket kangi peale panna.

2) kasutada kangi asemel hoopis kettaid, laduda ükshaaval jõukohase raskusega kettaid kaanele kuni vajalik raskus käes on

3) kasutada keetmisel vee asemel mõnda muud vedelikku, mis juba normaalrõhul keeb kõrgema temperatuuriga

4) “aretada” omale selline pott, mille kaane saab pitskruvide vms-ga tugevasti kinni tõmmata

5) treenida ning jõudu koguda

” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Siiski, nagu mulle mulje on jäänud, ei olda päris kindel suuremas koguses munakollaste söömise ohutuses/tervislikkuses, munavalgete kohta aga pole kellelgi midagi halba öelda. Kava koostaja on üks sinu poolt nimetatutest. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ega mu menüüs väga palju rasva ei ole, sest keha rasvahulka on vaja vähendada, munakollane sisaldab ju üsna palju rasva.

Ütleme, et 1 munavalge kaalub 35 g ja kollane 15 g, umbes sellise tulemuse ma praegu sain ühe keskmise keedetud muna põhjal.

Praegu saan munavalgetest (12 tk) päevas: 172.2 Kcal, 0 g rasva, 42 g valgud, 0 g süsivesikud. Kui tahaksin nüüd sama valgukoguse tervetest munadest kätte saada ja sööksin 7 muna koos kollastega, siis oleks pilt selline:

Kaloreid kokku: 462.7 Kcal

Rasva: 32.55 g.

Valke: 41.3 g.

Kaloreid 2,7 korda rohkem, rasva 32 g. juures. Kuna rasva päevane kogus on veidike üle 100 g (kui õigesti arvutasin), siis 32 g lisaks oleks arvatavasti liiga palju. Vaata mu avatari pilti, ka sa ei näe rasvavoldikesi külje peal? ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>