Skip to main content

Küsimus südame löögikiiruse kohta

Avaleht » Forums » Spetsialistid » Küsi Teadjatelt » Küsi Spetsialistidelt » Küsimus südame löögikiiruse kohta

Viewing 13 posts - 1 through 13 (of 13 total)
  • Autor
    Postitused
  • #17211
    Marsielanik
    Member

    Arvatavasti loll küsimus:

    Kas süda võtab töötamiseks energiat kogu kehast (näiteks just rasva arvelt)?. Mõtlen just et aeroobse treeningu puhul tõuseb südamelöögi kiirus märgatavalt ja kas just see, et süda hakkab kiiremini töötama, põletab kehas rasvu?

    #294397
    AlanBStard
    Moderator

    Anaeroobse puhul tõuseb veel märgatavamalt <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Aga ta eelistab jah rasvu minu teada. Mitte et see nii oluline oleks.

    #294401
    jõuents
    Member

    Süda võtab töötamiseks energiat verest. Kas sa arvad, et sul hakkab aeroobse treeningu ajal ainult südamelihas tööle mis üksinda energiat vajab?

    #294402
    Marsielanik
    Member

    Anaeroobse puhul tõuseb veel märgatavamalt <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Aga ta eelistab jah rasvu minu teada. Mitte et see nii oluline oleks.

    Minu jaoks hetkel on tähtis kuna tahan just rasva põletada. Näiteks hüppenööriga hüpates kuskil 5 minutid täistempol, tõusis mu südamelöögi kiirus 2 korda. Kui muidu oli umbes 80 lööki minutis, siis vahetult peale hüppamist kuskil 160-170

    #294404
    Marsielanik
    Member

    Süda võtab töötamiseks energiat verest. Kas sa arvad, et sul hakkab aeroobse treeningu ajal ainult südamelihas tööle mis üksinda energiat vajab?

    Ei, seda ma muidugi ei arva, et ainult südamelühas töötab ja võtab üksi energiat <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Sõnastasin oma küsimuse kuidagi halvasti. Lihtsalt tahtsin uurida, et kust süda võtab enamuse energiast, et töötada.

    #294427
    frh
    Member

    Loe see läbi, siis saad teada millisel koormusel (millise pulsisageduse juures) millest põhiliselt energiat saadakse. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    http://www.fitness.ee/?act=article&articleID=526

    #294451
    MoloM
    Member

    Minu jaoks hetkel on tähtis kuna tahan just rasva põletada. Näiteks hüppenööriga hüpates kuskil 5 minutid täistempol, tõusis mu südamelöögi kiirus 2 korda. Kui muidu oli umbes 80 lööki minutis, siis vahetult peale hüppamist kuskil 160-170

    Maksimumi lähedal pulsiga treenimist ei saa mingit moodi enam aeroobseks treeninguks nimetada. Või olen mina treeninud valede põhimõtete järgi terve oma elu?

    #294488
    priit002
    Member

    Maksimumi lähedal pulsiga treenimist ei saa mingit moodi enam aeroobseks treeninguks nimetada. Või olen mina treeninud valede põhimõtete järgi terve oma elu?

    Aeroobne peaks ikkatähendama,et hapnikuga, aga kui sa väga intensiivselt treenid, mis hüppenööriga 5 minutit tavainimesele kindlasti on on siis on tegemist ikka anaeroobsega, kuna siis peaks tekkima hapnikudefitsiiit.Ja rasv peaks põlema üldse madala pulsisagedusega trennides?

    #294494
    AlanBStard
    Moderator

    Ja rasv peaks põlema üldse madala pulsisagedusega trennides?

    Magades järelikult põleb eriti hästi sest pulss on madal ja ühtlane.

    #294517
    JungaTroll
    Member

    Aeroobne peaks ikkatähendama,et hapnikuga, aga kui sa väga intensiivselt treenid, mis hüppenööriga 5 minutit tavainimesele kindlasti on on siis on tegemist ikka anaeroobsega, kuna siis peaks tekkima hapnikudefitsiiit.Ja rasv peaks põlema üldse madala pulsisagedusega trennides?

    Rasv põleb igal pulsisagedusel, ka magades kui kõht tühi, ka sprinti joostes pulsiga 190. Küsimus on ainult selles, et esiteks vajab energia tootmine rasvadest käivitumiseks veidi aega, ca 10-15 minutit. Kuid kui teed nt. 10 min rahulikult soojendust ja seejärel hakkad tegema intervalltreeningut vahemikes 120-140 ja tõstes vahepeal nt. 160-170 peale, siis ei tähenda see, et kõrgemas vahemikus olles rasvade põletamine peatatakse. Vastupidi, rasvade põletamine toimub edasi täistuuridel, kuid appi võetakse ka anaeroobsed energia tootmise reziimid.

    Aeroobseks reziimiks nimetatakse vahemikku 120-140 seetõttu, et selles vahemikus on rasvadest energia tootmine suhteliselt ülekaalus võrreldes teiste reziimidega. Kuid sealt edasi tempot tõstes ei lakka kord juba alanud rasvade põletamine.

    Õige on see, et kui alustad treeningut sprindiga siis ilmselt jääb trenni pikkuseks 1-2 minutit ja sel juhul tõesti sa märkimisväärselt rasvu ei põleta.

    #297281
    Killhoven
    Member

    Ühesõnaga negatiivse kaloribilansiga ehk kaalu langamise perioodil tasub joosta nii kõvasti kui suudad, et põletada maksimalselt energiat. Sest siin minnakse niikuinii keha rasvade kallale ja kokkuvõttes kulutatakse rohkem. Nagu mina olen asjast aru saanud.

    #297289
    Archangel
    Member

    Ühesõnaga negatiivse kaloribilansiga ehk kaalu langamise perioodil tasub joosta nii kõvasti kui suudad, et põletada maksimalselt energiat. Sest siin minnakse niikuinii keha rasvade kallale ja kokkuvõttes kulutatakse rohkem. Nagu mina olen asjast aru saanud.

    Kui ikka täis pasaga joosta siis ammutab keha ka mujalt kui rasvadest energiat. Ehk point ongi selles, et protsentuaalselt põletab keha rohkem rasvu madala pulsi juures. Ehk magades põletab keha protsentuaalselt kõige rohkem rasvu. Aga sellest on vähe kasu, kuna kaloreid on vaja niivõrd vähe, et lõpptulemuseks on ikka väga väike rasvakadu.

    Ehk jalutades põletab keha enamuse energia saamiseks just rasvu. Täistuuridel joostes põletab keha lisaks rasvale ka muud kuna energiavajadus niivõrd suur. Küll aga on joostes üldine kalorite põletamine niivõrd palju suurem, et isegi kui rasvu põletatakse protsentuaalselt vähem kui kõndides – on lõpptulemus ikka suurem rasvakadu.

    Küll tuleb siinkohal arvesse võtta toitumist. Kui sa iga päev jooksed metsikuid koguseid ja täie pasaga siis põletad küll palju kaloreid, aga nagu öeldud siis mitte kõik ei ole rasv, mis põleb. Seega liiga palju sellist aeroobset pole ka hea. Lõhutakse energia saamiseks ka lihaseid ja tühjendatakse glükogeeni varusid.

    Minu arusaam asjast. Vbl vale… parandage siis <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #297311
    Killhoven
    Member

    Täistuuridel joostes põletab keha lisaks rasvale ka muud kuna energiavajadus niivõrd suur. Küll aga on joostes üldine kalorite põletamine niivõrd palju suurem, et isegi kui rasvu põletatakse protsentuaalselt vähem kui kõndides – on lõpptulemus ikka suurem rasvakadu.

    Küll tuleb siinkohal arvesse võtta toitumist. Kui sa iga päev jooksed metsikuid koguseid ja täie pasaga siis põletad küll palju kaloreid, aga nagu öeldud siis mitte kõik ei ole rasv, mis põleb. Seega liiga palju sellist aeroobset pole ka hea. Lõhutakse energia saamiseks ka lihaseid ja tühjendatakse glükogeeni varusid.

    Minu arusaam asjast. Vbl vale… parandage siis <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Täpselt minu arusaam. Intensiivsema jooksuga kulub energiat rohkem ning ainevahetus on veel pikalt peale jooksu aktiivsem. Mis siis, et jooksu ajal ei põletata rasva nii hästi kui aeglasel “lonkimisel” (60-70% max SLSist). Suurem energia kulu tähendab (konstantse toitumise juures!) suuremat energiadefitsiiti ja suuremat rasvakasutust selle “augu” lappimiseks hiljem. (hr. Otsus)

    Mina jooksen näiteks keskmise pulsiga jämedalt 160 (samas max vaid 175) ning mis on minu puhul ~85% laest (220-30, personaalset pole mõõtnud). See aitab ka lihaseid hoida kui “raskem” treening. Toitumine on viimase peal (tellitud kava). Energia bilanss on ca -250 kuni -500 Kcal päeva kohta. Jooksen 3x nädalas, keskmine kiirus ca 11km/h ja distants 6,5km (35min).

    Aga mis ma öelda tahtsin on see, et

    1) Selline lähenemine hoiab lihast palju paremini (ilmselt isegi ei taandarenda) kui ideaalses aeroobes faasis (@60-70% max SLSist) kulgemine, mis selgelt pärsib lihaskasvu;

    2) Kulutab palju rohkem energiat sama ajaühiku kohta ehk trenn on samaväärne (energiakulu seisukohast) selgelt pikema lonkimisega;

    3) Kehaline võimekus (toores jõud, vastupidavus) paraneb erinevalt lonkimisega, sest tegelikkuses ma pidevalt jooksen natuke parema ajaga ning mis omakorda võimaldab 35minuti sisse järjest pikenevat distantsi mahutada (jooksen SLSi järgi). Siin ei ole “lage” ja alati on arenguruumi erinevalt rahulikust jooksust, kus kiputakse sama distantsi sama ajaga jooksma ja arengut põhimõtteliselt ei toimu;

    4) Ainevahetus on kiirendatud veel palju tunde peale jooksu (HIIT puhul isegi kuni 24h), mis veel omakorda aitab rasvast vabaneda.

    Nõudeks on jah korras toitumine. Vastasel juhul pole asjal mõtet. Täpselt sama moodi nagu ideaalses rasvapõletuse faasis loksumine ei aita midagi kui toitumine paigast.

Viewing 13 posts - 1 through 13 (of 13 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.