Küsiks üle
Avaleht » Forums » Spetsialistid » Küsi Teadjatelt » Küsi Fred Antsonilt » Küsiks üle
- This topic has 8 replies, 5 voices, and was last updated 20 years, 10 months tagasi by
migell.
-
AutorPostitused
-
märts 24, 2005 at 5:38 p.l. #4291
hanepirukas
MemberOtsisin pulsi kohta ja leidsin liiga palju infot et ajas natuke segadusse, tahan üle küsida et atleetidele on sobiv aeroobset trenni teha 60-70% maximumist? ja mis on see % kui ma tahan vastupidavust teha? Ning jõusaalis pulss?
märts 31, 2005 at 12:56 e.l. #51273Fred Antson
MemberÜldistan:põhivastupidavus 60-70% (loob algajale aeroobse põhja intensiivsemateks treeninguteks,treenitud indiviidile on aga taastavaks koormuseks),kiiruslik vastupidavus 70-90% (tõstab südame töövõimet ja mahtu);maksimaalne vastupidavus 90-100% maksimumpulsist (tõstab võistlussportlastel laktaatset vastupidavust).
märts 31, 2005 at 5:27 e.l. #51279Kurupt
Membereinoh fred k6ik on ilus ja tark mees oled:) mina sain kyll su jutust aru, aga v6in pea haamri alla panna et v2hemalt 25% selle foorumi lugejatest ei jaga lahti s6na “laktaatset”
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>märts 31, 2005 at 6:12 p.l. #51351migell
Member• ATP resünteesi mehanismid erineva intensiivsusega kehalisel tööl.
On võimalik eristada kahte resünteesi skeemi
ATP resüntees anaeroobsetes tingimustes ja ATP resüntees aeroobsetes tingimustes.
Anaeroobne
1.ATP resüntees fosfogreatiini (CrP) arvel./ alaktaatne
CrP + ADP – ATP + Cr katalüüsib kreatiinkinaas
Lühiajaliste ja väga intensiivsete harj. ajal peavad lihased kiiresti palju en. tootma.
See sünteesimehhanism reageerib kõige kiiremini vajadusele midagi teha.Niisuguse töö korral saadakse energiat peaaegu ainult lihastes deponeerunud ATP ja CrP arvelt.Lihastöö ajal vabaneb ATP-st energia ning ta muutub ADP-ks. CrP abil , mille varud lihases on suuremad sünteesitakse uuesti ATP-d
1 kg lihaskudet sisaldab u. 5 mmol ATP ja 15-20 mmol CrP. Sellest jütkub umbes 5-8 sek. pingutuseks. Selle ajaga ei jõua piimhapet lihastesse õieti kogunedagi. Liikumise kestuse pikenedes peab ATP-d hakkama tootma SV arvelt.
2.Glükolüütiline fosforüülimine./ laktaatne
Selle mehanismi mahtuvus on ligi 10x suurem. 2 min. on kõige ökonoomsem toimimise aeg.Selle produktiivsuse saavutamiseks kulub 20 sek. 2 olulist limiteerivat tegurit: 1. Lihasesisene glükogeeni hulk. 2. Lihase puhversüsteemide mahtuvus.
See on ebaökonoomne aga kiire. Ühest glükoosi molekulist saadakse 2ATP molekuli.Pealegi tekivad anaaeroobse glükolüüsi tulemusena piimhape ja vesinik ioonid. Viimane alandab lihaste pH-d. Koos happelisuse suurenemisega väheneb glükolüüsi võtmeensüümide aktiivsus, mille tagajärjel lihase energiatootlikkus nõrgeneb.
4.Mökinaasne reaktsioon.
ADP+ADP-ATP+AMP katalüüsib ensüüm müökinaas.
See on ATP resünteesi avariimehhanism. Kui muud sünteesid ei suuda enam välja vedada käivitub see. See on kõige ebaökonoomsem, sest vajab kahte ATP-d. See avariisüsteem ei saa toimida pikka aega.
Aeroobne
1.Oksüdatiivne fosforüülimine.
Śaab toimida üksnes hapniku juuresolekul. Toimub ainult mitokondrites, sest katalüüsivad ensüümid paiknevad seal.Substraatide valik on väga lai: rasvad, valgud, süsivesikud. Niisugune mehhanism, mis ei tekita problemaatilisi vaheprodukte, mis kuhjuvad ja takistavad töövõimet. Sellest asjaolust tulenevalt on mahtuvus väga suur. Pikema kehalise pingutuse ja madala intensiivsuse juures on selle süsteemi osakaal põhiline. Laguproduktideks on CO2 ja H2O. 2 min. kestval max. koormusega liikumisel toodetakse u1/2 energiat aeroobselt. 1-2 tunnini kestev liikumine peaegu kogu energia tootmin aeroobne.
Kehalise treeninguga paranevad lihaste eeldused kasutada en. allikana rasva.
märts 31, 2005 at 6:19 p.l. #51353migell
MemberKurupt võib ilmselt veel üks kord pea haamri alla panna, mõeldes, et nüüd tekkis järjekordselt 25% lugejatel mõistmisega probleeme.
aprill 1, 2005 at 4:52 e.l. #51380St
MemberLaktaat on piimhappe sool ~ piimhape. Migell eritit ei usu, et tavaline lugeja saab ADP, ADP-ATP, AMP aru, äkki annate vastava lingi kust tekst copy/paste?
aprill 1, 2005 at 12:00 p.l. #51407Sphinx
MemberMa olen nt tavainimene ja sain aru, et ATP->ATP->AMP on vastvalt adenosiintrifosfaat, -difosfaat ja -monofosfaat. Need on energiakandjad.
aprill 1, 2005 at 5:30 p.l. #51445aprill 3, 2005 at 8:34 e.l. #51528migell
MemberKehaliste harjutuste bioloogia
ATP kui energiakandja muundumisi õpitakse keskkooli õppekavas 11.kl bioloogias, appi tuleb keemiakursus. Kui ma ei eksi, siis oli selle õppetüki juurde vihjamisi lisatud isegi kellegi rammumehe pilt. Samas ei pea see kõigile aastateks meelde jääma.
-
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.