Kumb surub rohkem
- This topic has 44 replies, 25 voices, and was last updated 16 years, 6 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Alessandro, väike trükiviga jah, mõtlesin ikka 100 kg. Aga samas võibolla kui 80 kg kaaluv inimene tõstab kaalu 100 kg peale, tal siiski võib mingil määral lihast juurde kasvada kuigi spetsiaalselt trenni ei tee. 20 kg rohkem kaaluvana on tal ju kõike raskem teha, võrreldes endisega on ikkagi vaja 20 kg raskemat keha kaasas vedada/liigutada, jalad, käed, kõik on raskemad.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Selle pärast ma ütlesingi, et igasugune liikumine tuleb välistada, et tal lihas ei kasvaks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga jah, praktiliselt on selline eksperiment ilmselt teostamatu.mul klassivennal on suht geen juba sees, ta ise ei k2i kuskil trennis, istub iga p2ev arvutis, kaalub 70kg ja surub ikkagi 50-55kg .
peaks talle kunagi ytlema et teda soosib geneetika tegelema sellise spordiga .
mul klassivennal on suht geen juba sees, ta ise ei k2i kuskil trennis, istub iga p2ev arvutis, kaalub 70kg ja surub ikkagi 50-55kg .peaks talle kunagi ytlema et teda soosib geneetika tegelema sellise spordiga .
50-55 surumiseks mingit “geeni” ega trenni vaja ei olegi. Seda suudab enam-vähem iga terve inimene ilma trennita suruda sellise kaalu juures.
mul klassivennal on suht geen juba sees, ta ise ei k2i kuskil trennis, istub iga p2ev arvutis, kaalub 70kg ja surub ikkagi 50-55kg .peaks talle kunagi ytlema et teda soosib geneetika tegelema sellise spordiga .
See pole midagi erilist. Suruks ta enda kehakaalust juba rohkem, siis oleks minu arust juba teine asi.
mul klassivennal on suht geen juba sees, ta ise ei k2i kuskil trennis, istub iga p2ev arvutis, kaalub 70kg ja surub ikkagi 50-55kg .peaks talle kunagi ytlema et teda soosib geneetika tegelema sellise spordiga .
Kui ma trenniga alustasin, kaalusin kuni 60kg ja surusin ka 50 kg. Ma ei ütleks, et ma eriti andekas oleks.
ehk on asi minus, ise pole kuigi tugev surumises .
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Rasv raskendab minul vähemalt küll olemise suhtes surumist. Kui mul oleks 20kg rohkem rasva peal, siis mul oleks lihtsalt olla raskem ja ei liigu nii vabalt ja kergelt ise. Peaksin vaimselt ka rohkem pingutama. Muidugi ei oska öelda, kuidas teiste puhul on.
Rasv raskendab minul vähemalt küll olemise suhtes surumist. Kui mul oleks 20kg rohkem rasva peal, siis mul oleks lihtsalt olla raskem ja ei liigu nii vabalt ja kergelt ise. Peaksin vaimselt ka rohkem pingutama. Muidugi ei oska öelda, kuidas teiste puhul on.Ja on sul kogemusi 20kg raskem olemisest?
ega ikka iga 70kgne “normaalne treenimata inimene” nüüd küll 50 ega 55 kg ära ei suru ka nii lihtsalt
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>ja no ehtsa näite võib paksudest ameeriklastest tuua, kus 120 kgne teismeline tühikangiga ähkides ja puhkides rinnalt surub; kuidas rasv ei sega surumist? muidugi segab, liigse rasvkoe all lihas kärbub.
loomulikult mõni suvakas, treenimata 90kg-ne,( eeldatavasti lühikeste jäsemetega) tüüp surub kohe esimesel korral oma keharaskuse ära aga siis on tegu juba geneetikaga.
Huvitav, kuidas kanda üle antud olukorda valemit F=m x a(jõud võrdub mass korda kiirendus)? 100kg mees, kes surub kangi kiirendusega 1m/sekund ruudus(st. iga sekundiga suureneb kiirus 1m/s võrra) rakendab jõudu 100N. 110kg mees samade tingimuste juures juba 110N jne. Mida raskem mees seda suurem on tema poolt rakendatav jõud sama kiirenduse puhul. Juhul ,kui kiirendus jääb samaks siis tuleb mass ainult kasuks. Eks seda ei saa päris üks-ühele ka võtta aga mingi algpilt peaks olemas olema.
Huvitav, kuidas kanda üle antud olukorda valemit F=m x a(jõud võrdub mass korda kiirendus)? 100kg mees, kes surub kangi kiirendusega 1m/sekund ruudus(st. iga sekundiga suureneb kiirus 1m/s võrra) rakendab jõudu 100N. 110kg mees samade tingimuste juures juba 110N jne. Mida raskem mees seda suurem on tema poolt rakendatav jõud sama kiirenduse puhul. Juhul ,kui kiirendus jääb samaks siis tuleb mass ainult kasuks. Eks seda ei saa päris üks-ühele ka võtta aga mingi algpilt peaks olemas olema.Pigem ikka nii, et mida suurem raskus kangil, seda rohkem jõudu on vaja rakendada, et seda ülesse suruda….
inimese mass küll sinna valemisse ei lähe…
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Huvitav, kuidas kanda üle antud olukorda valemit F=m x a(jõud võrdub mass korda kiirendus)? 100kg mees, kes surub kangi kiirendusega 1m/sekund ruudus(st. iga sekundiga suureneb kiirus 1m/s võrra) rakendab jõudu 100N. 110kg mees samade tingimuste juures juba 110N jne. Mida raskem mees seda suurem on tema poolt rakendatav jõud sama kiirenduse puhul. Juhul ,kui kiirendus jääb samaks siis tuleb mass ainult kasuks. Eks seda ei saa päris üks-ühele ka võtta aga mingi algpilt peaks olemas olema.Ma arvan, et asi on selles, et samade tingimuste korral (sama treenitus või siis sama inimene enda kaalu muutes ja treeningut mitte muutes) 110 kg kaaluv mees ei jõua 110 kg raskust kangi sama kiiresti (sama kiirendusega) suruda kui 100 kg mees 100 kg kangi.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.