Kulturistid- alaväärsus kompleksiga eneseimetlejad?
- This topic has 43 replies, 32 voices, and was last updated 15 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Üks mu sõber on Eestis üsna tuntud kulturist. Nime ei hakka mainima. Ükskord kui küsisin miks ta kulturismiga tegelema hakkas siis rääkis sellise loo. Ütles et ta oli kooli ajal üsna kõhna kehaga ja füüsiliselt nõrk. Kõik peksid ja kiusasid teda vahetunni ajal ja ka tänaval. Siis ta mõtleski et peab hakkama trenni tegema. Tahtis keha suuremaks saada. Et siis võibolla teised kardavad teda kui tal suured lihased on. Ja naiste seas oleks ka rohkem lööki sest koolis oli ta täielik nohik ja tüdrukud narrisid teda. Lihas hakkaski kasvama kui trenni tegi. Ta ütles et suurem lihas kompenseeris seda tema alaväärsus kompleksi ja ta tundis end julgemalt. Mida suuremaks lihas kasvas seda paremini end tundis. Kui vähegi võimalik siis alati käis selliste riietega kus lihased välja paistsid ja nautis inimeste pilke oma kehal. Muidugi eks ta ise ka imetles oma keha kodus peeglist koguaeg ja jõusaalis ka.
Tahtsingi küsida kas paljudel kulturistidel on selline kogemus. Kas paljud on sellepärast tahtnud suuri lihaseid et oma komplekse ja vaimset ebakindlust nende taha varjata?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma hakkasin sellepärast, et ma olen raske eneseimetleja ja tahan teistest parem olla.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> vist kehv põhjust aga töötav motivatsioon.http://en.wikipedia.org/wiki/Muscle_dysmorphia
“There are a few possible risk factors which contribute to this disorder: bullying/teasing during the school period, family disharmony, perfectionism, severe stress, aesthetic focus and negative influence of mass culture that promotes idealized body.”
Kõik me oleme siia tulnud, et oma keha parandada, ma arvan et kulturistid pole ainukesed, kes imetlevad ennast peeglist.
Ega tegelikult ei olegi sellist motiveerivat asja konkreetselt. Lihtsalt hakkasin vaikselt uurima jõusaali kohta kunagi ning mulle meeldis kõik see mis ma välja uurisin. Tegelesin, nägin arengut, tekkis sõltuvus. Nüüd enam ei saa ilma
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma olen alati veidi lihastes olnud, kuid trenni meeldib teha. Muidugi on hea ka välja näha, kuid ennekõike mulle meeldib seda teha.
Mis selles nii valet siis on? Midagi peab ju ette võtma, kui oled äbarik… narrid on need, kes lasevadki ennast terve elu taga kiusata
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>haa ise hakkasin hoopis nii jõusaalis käima, et korra läksin ühe sõbraga kaasa, kes jagab seda biiti väga hästi ning nüüd käin juba viimased 2 aastat, sest muud moodi ei saa. Samas ise ka olin varem ikka jube kondine ja ei soovinud väga peeglist vaadata, kuna kondid häirisid väga. Vahest oli päris häbi minna suvel randa ja samas kõrval olid mingid lihaselisemad tüübid – ilmselge et tekib kompleks, kes ei tahaks siis ideaalset kehaehitust ja tunda ennast hästi kui särk on seljast võetud ja valmis merre sukelduma?
Olen ka lugenud artikleid, mis viitavad sellele, et jõusaali eelsoodumuseks on kiusamine koolis, pereprobleemid ning kindlast kopleks!!!
Kindlasti on päris suur hunnik jõusaalispordi harrastajaid, kellele on tõukeks olnud alguses just sarnased emotsioonid nagu algne postitaja kirjeldas. Omalt poolt võin öelda, et kahevõitlusalasid hakkavad ka paljud sarnastel põhjustel harrastama. Selles ei olegi mitte midagi halba. Hoopis vastupidi – mingi aja pärast need algsed põhjused sageli kaovad ja alles jääb puhas rõem spordist.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Peaaegu terve elu igasuguse spordiga tegelenud . Lihas lihtsalt kasvas kiiremini kui enamustel trennis ja nii siis vaatasingi et miks mitte rohkem jõutreeningule pühenduda. Tore vaadata ju kuidas arened . Enam ei saa kuidagi moodi ilma (sõltuvus)
haa ise hakkasin hoopis nii jõusaalis käima, et korra läksin ühe sõbraga kaasa, kes jagab seda biiti väga hästi ning nüüd käin juba viimased 2 aastat, sest muud moodi ei saa. Samas ise ka olin varem ikka jube kondine ja ei soovinud väga peeglist vaadata, kuna kondid häirisid väga. Vahest oli päris häbi minna suvel randa ja samas kõrval olid mingid lihaselisemad tüübid – ilmselge et tekib kompleks, kes ei tahaks siis ideaalset kehaehitust ja tunda ennast hästi kui särk on seljast võetud ja valmis merre sukelduma?Olen ka lugenud artikleid, mis viitavad sellele, et jõusaali eelsoodumuseks on kiusamine koolis, pereprobleemid ning kindlast kopleks!!!
nüüd jagad ise ka biiti:D?
Pole küll kulturist, kuid ise käin jõusaalis selleks, et tugevamaks saada. Suurus polegi väga oluline…aga lihtsalt jube nõrk olin
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Poole aastaga juba eakaaslastega võrdne…Samas nüüd on tekkinud selline harjumus saalis käia…ootan kohe, millal saaks uuesti rauda tõstma minna 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.