Küllastumata rasvad
- This topic has 18 replies, 7 voices, and was last updated 18 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Millised ained sisaldavad küllastumata ja küllastunud rasvu? Millist neist tuleks vältida?
Tänan
Tee oma organismile teene ja küsi parem nii, “millised on head rasvad ja millised on halvad rasvad?”(Küsi F.A teemas on sellest palju juttu olnud). See, mida delfi kirjutab ja mida doktorid propageerivad ei pruugi alati tõsi olla.
Organismi tähtsamateks energiaallikateks on rasvad. Rasvad sisaldavad ka rasvas lahustuvaid vitamiine ning on vajalikud nende imendumiseks. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid: küllastunud rasvhappeid, monokullastumata rasvhappeid ja polükullastumata rasvhappeid. Loomsetes rasvades (näiteks piimarasv) on ülekaalus küllastunud rasvhapped, taimsed rasvad (oliivõli, maisiõli, sojaõli, päevalilleõli jne) sisaldavad palju mono- ja polüküllastamata rasvhappeid. Mõningaid rasvhappeid ei ole inimorganism võimeline ise sünteesima, seetõttu tuleb neid saada toidust valmiskujul. Selliseid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks. Viimase kaksiksideme asukoha järgi jagunevad asendamatud rasvhapped omega-3 rasvhapeteks ja omega-6 rasvhapeteks. Näiteks oomega-3 rasvhape on alfalinoleenhape (18:3 w-3; esineb soja- ja rapsiõlides) ning oomega-6 rasvhapped on linoolhape ( 18:2 w -6; esineb taimeõlides) ja arahhidoonhape (20:4 w -6; esineb piimas) Linoolhape peaks katma 2,5% ja alfalinoleenhape 0,5% toiduenergiast.
Suur hulk küllastumata rasvhappeid on oliiv-, maisi-, soja- ja päevalilleõlides, küllastunud rasvhape aga kookos-, palmiõlides ja piimarasvas.
Üldistades oleks hea nii meeles pidada – eelistama peaks toatemperatuuril vedelal kujul rasvasid (kõik õlid), vältima toatemeperatuuril tahkeid rasvasid, kuigi omaosa peavad täitma ka need toidusedelis.
Üldistades oleks hea nii meeles pidada – eelistama peaks toatemperatuuril vedelal kujul rasvasid (kõik õlid), vältima toatemeperatuuril tahkeid rasvasid, kuigi omaosa peavad täitma ka need toidusedelis.Aga mis võiks asendada toatemperatuuri rasvasid, kui ma neid ei tarbi?
Organis ei tule ilma rasvata toime. Rasv on ehitusmaterjal, energiallikas ja tähtis tegur ainevahetuses. Aju koosneb põhiliselt rasvast ja rasvaainevahetushäired põhjustavad tõsiseid tõrkeid ajutegevuses. Meile on õpetatud, et rasv on ohtlik ja eemaltõukav. Ent tegelikult on rasv meie sõber, tervise ja tasakaalu allikas. Küllastumata rasvad on toatemperatuuril vedelas olekus, ning oksüdeeruvad kergesti. Öksüdeerumine tähendab rasva rääsumist. Seetõttu vajavad küllastumata rasvad kaitset ehk antioksütante. Küllastunud rasva molekul on jäik ja keemiliselt väga püsiv. Järelikult selleks, et organism saaks rakke õigesti ehitada, vajab ta ehitusmaterjaliks igat liiki rasvu. Kalaõli, liharasv, munad, koor, oliiviõli, pähklid, mandlid…
Aga mis võiks asendada toatemperatuuri rasvasid, kui ma neid ei tarbi?Väldi tooteid, mis sisaldavad transrasvu, nt. margariin, kohukesed, jäätised, küpsetised.
eriti karm valik on friikartul, kartulikrõpsud. esiteks on need õlis praetud st. sisaldavad rohkesti trans-rasva. teiseks kartul koosneb polüsahhariididest ehk tärklisest, mis kõrvetamisel (200 kraadi ja rohkem) muutub mürgiseks ehk tekitab vähki.
Üks tähelepanek veel. Kui vanaema lehm muru närib, on piimas omega-3 ja omega-6 vahekord 1:1. Poest ostes aga piima omegate suhe on 1:4, kuna suurfarmides toidetakse lehmi kraanulitega. USA-s aga on omegate suhe 1:20, kuna lehmi toidetakse maisiga. Sellepärast Fred käseb 3X päevas kalaõli juua.
eriti karm valik on friikartul, kartulikrõpsud. esiteks on need õlis praetud st. sisaldavad rohkesti trans-rasva. teiseks kartul koosneb polüsahhariididest ehk tärklisest, mis kõrvetamisel (200 kraadi ja rohkem) muutub mürgiseks ehk tekitab vähki.Neid ma absoluutselt ei tarbi.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ja räägin seda ka kogu aeg oma tuttavatele, kuid see on nagu kaameliga inimkeeles rääkimine.Seega suur tänu, sain rasvade erinevusest aru.
Trans-rasvasid nimetatakse pakendil hüdrogeenitud taimeõlideks.
Friikartuliõli on oksüdeerunud, polümeriseerunud, tsükliseerunud ja mida iganes veel, aga trans-rasvasid seal pole.
Huvitav nähtus on lühema rasvhappeahelaga rasvad (MCT), neid on kookosrasvas väga palju ja neid kasutatakse energiaks palju kergemini kui tavalisi pika ahelaga rasvu. Kookosrasv on küllastunud (või peamiselt küllastunud ?) ja seetõttu ei kaldu ka nii kergesti seistes ja kuumutamisel oksüdeeruma ja muid reaktsioone läbi tegema.
- You must be logged in to reply to this topic.