Kükk, mis hästi, mis halvasti? (pilt)
- This topic has 42 replies, 17 voices, and was last updated 12 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Eelkõige muretsen nende põlvede pärast, et kas võib siis üle varvaste? Pildi tegin kodus ning mingit kangi vms ei saanud õlule võtta, kuid jõusaalis teen ikka korralikumalt. Viimased seeriad tegin muide 52.5 kg.
Tõepoolest, vastus ju tuli juba ka välja: võib küll. Paranda nüüd muud asjad, millele tähelepanu juhiti, ka ära ja anna minna.
Pikkade jäsemetega, jalgadega, treenijatel ei soovitata kükkimisel 90 kraadist nurka üldse võttagi. Ehk ära küki nii sügavale, see pole liigeste koha pealt Sulle hea, kuna Sul on pikad jalad.
Pikkade jäsemetega, jalgadega, treenijatel ei soovitata kükkimisel 90 kraadist nurka üldse võttagi. Ehk ära küki nii sügavale, see pole liigeste koha pealt Sulle hea, kuna Sul on pikad jalad.
Mul on keskmisest pikemad jalad (omapikkustega võrreldes ca 15cm pikemad) ja ei ole probleemi kükkimisega.
Põhiline oleks, et allaminek toimuks puusast, mitte põlvedest. Jõusaalis sõber on ca 196-198cm pikk ja väga ilus kükitehnika. Läheb ilusti puusast alla ja mingeid probleeme ei ole.
Tee oma kükist video, on lihtsam analüüsida!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pikkade jäsemetega, jalgadega, treenijatel ei soovitata kükkimisel 90 kraadist nurka üldse võttagi. Ehk ära küki nii sügavale, see pole liigeste koha pealt Sulle hea, kuna Sul on pikad jalad.
Perfektne näide, kuidas kellegi ‘heast südamest’ nõuanne võib olla väga mööda.
Kui raske on jätta midagi enese teada. Kõik arvame, et teame, mis teisele hea.
Kükkimise asendid tuleb analüüsida ikka siis kui kang on turjal, mitte niisama kodus vaibal.
Mida raskem on kang, seda rohkem kaldutakse ettepoole kuna vaja on kaasata rohkem alaselga, et see suur raskus üles lükata.
Ise soovitaks tehnika harjutamiseks keskmise raskusega sooritada, ja võimalikult püstist asendit hoida. See tähendab seda, et kallutad end seljaga niipalju kui võimalik tahapoole, selle piirini, kus hakkad juba tasakaalu kaotades seljataha kukkuma. Nii siis harjutadki head püstist küki tehnikat ja tunnetad reie nelipead kõige rohkem.
Hakkasin mõtlema, et kes meie siinsest kuuest blogijast kõige tugevam kükkija on üldse hetkel? Selgitaks selle välja ühe video-võistlusega ja tema video siis las õpetab õiget tehnikat
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis jama siin räägitakse et põlved üle varvaste on kuidagi halb? Sügavat kükki pole võimalik teha ilma et põlved seda teeksid ning selles ei ole mitte midagi halba. Kui liiga tehislikult üritad oma põlvi tagasi hoida siis tuleb ikka väga imelik kükk välja ning halvimal juhul kaldub raskuskese taha ja kukud sellili.
Teiseks: teemaalgataja, pilt ei ütle kohe mitte midagi sest kükk on ju liigutus, mitte staatiline positsioon. Tee video sellest kuidas sa raskusega kükid.
kui aus olla, siis suurel enamusel inimestel lähevad need põlved üle varvaste vähemalt või rohkemal määral.
ei oska öelda, kui hull see on, aga nii olen jõusaalis ja videodes tähelepannud.
Leidsin riiulist ühe raamatu, nimelt Frederic Delavier’i “Strength Training Anatomy” ning selle asemel, et kõike ümber kirjutada, tegin ühest leheküljest pildi. Kui nüüd kuidagi saaks selle pildi normaalselt üles laetud ka, siis oleks juba pool võitu.
edit: right click ja “open in new tab” ning hädapärast annab teksti isegi lugeda.
Delavier väidab, et pikemate jäsemetega (siin on siis mõeldud jäsemete ja kere suhet, mitte üldist indiviidi pikkust) inimestel on deep squat’i reeglina raskem sooritada, lisaks kaldub kere rohkem ette et tasakaalu säilitada (vt pilti), mis annab suurema koormuse seljale. Mis kokkuvõttes ei tähenda, et nüüd pikkade jäsemetega indiviidid sügavalt kükkida ei saaks, vaid lihtsalt rohkem mõtestatud tegevust läheb sinna alla et tehnika tööle saada korralikult.
Üldiselt, back rounding & buttwink on need millega vaja rohkem tööd teha pikk-koibadel, lisaks ka puusaliigese liikuvuse, hamstring’ide ja hüppeliigesega vaeva näha.
Sai võib-olla veidi segane; endal pidevalt kükitehnika parandamine teemaks.
Delavier väidab, et pikemate jäsemetega (siin on siis mõeldud jäsemete ja kere suhet, mitte üldist indiviidi pikkust) inimestel on deep squat’i reeglina raskem sooritada, lisaks kaldub kere rohkem ette et tasakaalu säilitada (vt pilti), mis annab suurema koormuse seljale. Mis kokkuvõttes ei tähenda, et nüüd pikkade jäsemetega indiviidid sügavalt kükkida ei saaks, vaid lihtsalt rohkem mõtestatud tegevust läheb sinna alla et tehnika tööle saada korralikult.
Üldiselt, back rounding & buttwink on need millega vaja rohkem tööd teha pikk-koibadel, lisaks ka puusaliigese liikuvuse, hamstring’ide ja hüppeliigesega vaeva näha.
Sai võib-olla veidi segane; endal pidevalt kükitehnika parandamine teemaks.
Sa kaldud ette vaid siis kui kükid nagu veidrik ja üritad oma tagumikku tohutult taha ajada. Kui aga teed kükki nagu tõstja ehk et lükkad puusad kandade vahele, mitte kusagile kaugele taha, siis säilib ka ülakeha püstine positsioon.
Sa kaldud ette vaid siis kui kükid nagu veidrik ja üritad oma tagumikku tohutult taha ajada. Kui aga teed kükki nagu tõstja ehk et lükkad puusad kandade vahele, mitte kusagile kaugele taha, siis säilib ka ülakeha püstine positsioon.
Jah ja ei. See eeldab üsna head liikuvust puusaliigesest, asi millega ma ise maadlen ja üritan paremaks saada venituste ja harjutustega. Samuti siis tõenäoliselt veidi laiem jalgade asend vajalik, ma pakun. Noh, eks hommikul saab kohe jälle saalis kükkida ja lihvida seda tehnikat.
Lisaks, Rippetoe näiteks toob mängu ka kangi asukoha kui ühe faktori selja kalde kujunemisel, vt seda joonist (ilmselt tema “Starting Strength” raamatust):
Jah ja ei. See eeldab üsna head liikuvust puusaliigesest, asi millega ma ise maadlen ja üritan paremaks saada venituste ja harjutustega. Samuti siis tõenäoliselt veidi laiem jalgade asend vajalik, ma pakun. Noh, eks hommikul saab kohe jälle saalis kükkida ja lihvida seda tehnikat.
Lisaks, Rippetoe näiteks toob mängu ka kangi asukoha kui ühe faktori selja kalde kujunemisel, vt seda joonist (ilmselt tema “Starting Strength” raamatust):
Mitte puusaliigese painduvus vaid hüppeliigese painduvus. Sügavat kükki on lihtsam teha kitsama kui laiema jalgade asetusega.
Jah, Rippetoe mõte on õige: madala kangiga kükkides pead sa paratamatult rohkem ette kalduma harjutuse mehaanika tõttu, samas aga kõrge kangiga kükkides (nagu enamus inimesi niikuinii teevad) on keha rohkem püsi ning eesküki puhul kohe väga püsti.
- You must be logged in to reply to this topic.