Kuidas tegutseda sisemise rasvaprotsendiga?
- This topic has 40 replies, 16 voices, and was last updated 19 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
tegelt hullu ei olegi.Pystiseistes ei ole k6hu peal rasva aga istudes on ja see ei lase k6hulihasel v2lja paista
tegelt hullu ei olegi.Pystiseistes ei ole k6hu peal rasva aga istudes on ja see ei lase k6hulihasel v2lja paistaEga jah, istudes ei ole eriti näha.
tegelt hullu ei olegi.Pystiseistes ei ole k6hu peal rasva aga istudes on ja see ei lase k6hulihasel v2lja paistaPüsti seistes ei paista rasv seepärast välja, et siis venitad kõhtu, kuid istudes vajub nahk kokku. Ei ole nii, et kui seisad püsti, siis vajub tagumikule ja kui istud siis siuhti kõhu peale. Ainult kõhu pealt saad rasva ära rasvaimuga, söömist reguleerides saad rasva ära üle keha ja niisuguses järjekorras nagu keha heaks arvab.
RASVAST SAAB VABANEDA, KUI SAAD SÖÖGIST VÄHEM ENERGIAT KUI KULUTAD! Söögikorrad peavad olema jaotatud ühtlaselt päeva peale.
markoki, aga tegelikult on see ainult pool tõde. Kalor on kalor ei ole teatud kontekstis õige. Samuti võib jääda lausest, et Kalorid sisse < kalorid välja, siis võtab alla mulje, et peaks vähem sööma, et alla võtta. Aga see pole ka teatud juhul õige. Vaadakem seda juhtumit:
Case study 1:
National Level Cross-Country Skier, Female, 20y, 5’6”
Before (September 2002)
Weight: 160lb
Body Fat Percentage: 22%
Lean Body Mass: 125 lbs
Fat Mass: 35 lbs
Exercise Expenditure:
~1200 kcal/day
Energy Intake:
~2500 kcal/day
15% protein
65% carbohydrate
20% fat
After (December 2002)
Weight: 135lb
Body Fat Percentage: 9%
Lean Body Mass: 123 lbs
Fat Mass: 12 lbs
Exercise Expenditure:
~1200 kcal/day
Energy Intake:
~4000 kcal/day
35% protein
40% carbohydrate
25% fat
Net result in 12 weeks:
25 lbs lost (23 lbs fat mass, 2 lbs lean body mass)
Now, in case study #1 you should understand that for this athlete’s sport, she
was both overweight and overfat. Most of her competitors were competing
at body weights of 130-140 at body fat percentages in the 10-12% range. At
160 lbs and 22% fat, it was clear that she needed to lose weight and fat, and
that’s what happened. She lost 25 total lbs. What might appear most shocking about this case study is that most folks
would have decreased her energy intake to promote fat loss. But we didn’t.
Note that we increased her energy intake by a whopping 1500 calories per
day while exercise expenditure remained the same.
Although you might have expected this increase in calories would lead to
weight gain, in the face of this increase she lost 25lbs (while preserving most of
her muscle mass). If this flies in the face of your understanding of weight gain
and loss, you’ve got a bit to learn about energy balance.
Kunagi ühes eesti kulturismiajakirjas ilmus artikkel, et üks teadlane pakkus välja süsivesikute dieedi. Mõte oli selles, et sõõd hästi palju, mis peaks siis kiirendama ainevahetust, kuna keha ei jõua kõike talletada ja hakkab alt kiiremini välja tulema. Arvata võib, et see paljudele ei sobi. Kellel on looduse poolt aeglane ainevahetus, siis selle trikiga ta vaevalt kuigipalju kiireneb ja tulemuseks on veelgi rohkem rasva.
Mida jrx poolt lisatud katsest välja loeb, on süsivesikute koguse samaks jäämine ning toidus valgu (pea 4 korda) ja rasva suurenemine. Siis peaks dieet näiteks koosnema õuna ja banaani asemel hoopis kanakoivast, kuid sellisel juhul peab lihasele tööd andma, et seda valgu kogust ka ei hakataks ladustama.
Kui vaatad seda juhtumit, siis dieet mille peale mindi oli ikkagi SUHTELISELT mitmekesine ja väga kaugel puhtast valgu-rasvadieedist a la Atkins (süsivesikuid ju jäi 40%).
Asi mida mainitud ei ole ja mida kindlasti muudeti (kui selle autori ülejäänud töid vaadata) on toidukordade arv ja regulaarsus. Ise arvan, et enne sõi see suusataja 2-3 korda päevas ja pärast 5 korda päevas.
Päevane trenni hulk kilokalorites pole ka teab mis metsik.
Ja see trenn ja valgu ladestumine ei ole ka päris nii. Valgurikka toidu tarbimine tervetel inimestel on näidatud, et sellel on üldiselt ainevahetust soodustav mõju ja positiivne mõju üldisele energiatasemele sõltumata sellest kas tehakse metsikult trenni või mitte.
Kunagi ühes eesti kulturismiajakirjas ilmus artikkel, et üks teadlane pakkus välja süsivesikute dieedi. Mõte oli selles, et sõõd hästi palju, mis peaks siis kiirendama ainevahetust, kuna keha ei jõua kõike talletada ja hakkab alt kiiremini välja tulema. Arvata võib, et see paljudele ei sobi. Kellel on looduse poolt aeglane ainevahetus, siis selle trikiga ta vaevalt kuigipalju kiireneb ja tulemuseks on veelgi rohkem rasva.Mida jrx poolt lisatud katsest välja loeb, on süsivesikute koguse samaks jäämine ning toidus valgu (pea 4 korda) ja rasva suurenemine. Siis peaks dieet näiteks koosnema õuna ja banaani asemel hoopis kanakoivast, kuid sellisel juhul peab lihasele tööd andma, et seda valgu kogust ka ei hakataks ladustama.
Matemaatika ei ole just minu kõige tugevam külg. Äkki keegi aitaks.
Süsivesikud + valgud + rasvad = 100 % e. tervik
Süsivesikud + 4xvalgud + rasvad = ka 100 % e. tervik. Midagi ei klapi.
Matemaatika ei ole just minu kõige tugevam külg. Äkki keegi aitaks.Süsivesikud + valgud + rasvad = 100 % e. tervik
Süsivesikud + 4xvalgud + rasvad = ka 100 % e. tervik. Midagi ei klapi.
Esimesel juhul 2500kcal = 100%
Valk 15% = 375kcal; süsivesik 65% = 1625kcal; rasv 20% = 500kcal
Teisel juhul 4000kcal = 100%
valk 35% = 1400 kcal; süsivesik 40% = 1600kcal; rasv 25% = 1000kcal
See süsivesikute koguse vähendamine (protsentuaalselt) ja valgu suurendamine paistab küllalt tõene. Ühel kuul sõin pidevalt lõunaks salatit ja paar kolm kanakoiba. Rasva kiht vähenes silmaga nähtavalt. Kahjuks hakkas selline toit pikapeale vastu ning järgmisel kuul sõin riisi, kartulit ja saia. Siis hakkas aga rasva kiht paksenema.
Liikumine ja trenn jäi samaks ning ka söögikordasid ikka 3.
Matemaatika ei ole just minu kõige tugevam külg. Äkki keegi aitaks.Süsivesikud + valgud + rasvad = 100 % e. tervik
Süsivesikud + 4xvalgud + rasvad = ka 100 % e. tervik. Midagi ei klapi.
Esimesel juhul 2500kcal = 100%
Valk 15% = 375kcal; süsivesik 65% = 1625kcal; rasv 20% = 500kcal
Teisel juhul 4000kcal = 100%
valk 35% = 1400 kcal; süsivesik 40% = 1600kcal; rasv 25% = 1000kcal
Teises näites on ju süsivesikuid ka vähem % -des.
Teises näites on ju süsivesikuid ka vähem % -des.Protsendina vähem, kuid koguseliselt peaaegu sama hulk.
Protsent on suhteline mõiste. Nimelt 1% on 1/100 tervikust.
Esimeses näites tehes 2500kcal 100 võrdseks tükiks saame ühe tüki väärtuseks 25kcal. Kuna neid süsivesiku tükke oli 65, siis kogu summa on 65*25kcal=1625kcal
Teisel juhul oli koguseks 4000kcal. Jagades selle 100ks võrdseks osaks saame ühe osa väärtuseks 40kcal. Sellel juhul oli süsivesikuid 40% ehk siis 40 tükki. Arvult vähem, kuid summalt 40*40kcal=1600kcal peaaegu sama (vaid 25kcal võrra vähem).
- You must be logged in to reply to this topic.