Kuidas suhtub teie elukaaslane/abikaasa teie jõusaali?
- This topic has 44 replies, 28 voices, and was last updated 12 years, 12 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Palju see jõusaal ikka aega võtab, mingi 4×1-1,5h nädalas.
Elukaaslast pole, aga vanemad ei suhtu hästi sellesse. Ütlevad, et mine jooksma
Milline on siis sinu vanemate visioon sellest, milline peaks inimese füüsiline vorm olema?
http://annacook.files.wordpress.com/2010/07/skinny-guy.jpgMinu mees käib trennis 6 päeva nädalas. 5 korda nädalas crossfit 2-3h päevas ja pühapäeviti pikk jooks 1-2h. Ma olen väga rahul sellega.
Keha poolest on ta hästi sale, pole grammigi rasva pm. ja pole ka suuri lihaseid. Täpselt selline nagu mulle meeldib.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mina teen trenni 3 korda nädalas 2h crossfit ja iga päev rattasõit transpordina ja ka mees on väga rahul sellega.
Meil pole kummalgi mehega mingeid pretensioone teineteisele trenni suhtes siiani.
Probleem oleks aga kindlasti majas kui kumbki trennitegemise maha jätaks.
See on tõesti hea vedamine,kui sul kaasa kenasti isegi trenniasjad kokku paneb ja trenni minekut soosib.Paljudel nii pole,kelkodus kasvamas väikelaps.Enda kogemuste põhjal võin öelda,et eks ikka tuleb vahael kõvasti nuruda,et saali pääseda…aga see selleks…elu ei peagi kerge olama
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Eks ta ole kasvanud teises kultuuris. Mees kes käib tööl, peab perekonda ülal ja teeb otsuseid on kodus pooljumal.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vaatamata sellele, et saalis käin päeval nö tööajast, peab mu elukaaslane seda mõtetuks eneseraiskamiseks või -lõhkumiseks. Isegi karika/medali koju toomisel ei avaldu ühtki emotsiooni. Õhtuse aeroobse tegemisel krimpsutab nina, kuna peab seda pereaja arvelt tegemiseks.
Trennidele vastavat söömist nimetab tõukoera toiduks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ja toidulisasid peab keemiaks 
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Et siis ei midagi positiivset
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vaatamata sellele, et saalis käin päeval nö tööajast, peab mu elukaaslane seda mõtetuks eneseraiskamiseks või -lõhkumiseks. Isegi karika/medali koju toomisel ei avaldu ühtki emotsiooni. Õhtuse aeroobse tegemisel krimpsutab nina, kuna peab seda pereaja arvelt tegemiseks.
Trennidele vastavat söömist nimetab tõukoera toiduks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ja toidulisasid peab keemiaks ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Et siis ei midagi positiivset
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hea, et oled vähemalt ise positiivseks jäänud kogu crying game juures. Samas, eks see näitab, et kuigi mõningates asjades võime me täiesti erinevatel arvamustel olla, suudab miski meid siiski kokku jääma.
Mul on üldiselt vedanud kodustega vist, suhtumine on neutraalne, pigem tuntakse muret, et äkki mu treening on võtnud patoloogilised mõõtmed ja rikun tervise ära.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minu arvamus on selline, et iga inimene peaks mingil määral trenni tegema, mitte ainult välimuse jaoks, vaid just nii füüsilise kui ka vaimse tervise hoidmiseks/parandamiseks. Kas selles suhtes saab üldse olla tõelist armastust ja hoolimist kui üks on egoist ning ei hooli oma kaasa tervisest?
Minu arvamus on selline, et iga inimene peaks mingil määral trenni tegema, mitte ainult välimuse jaoks, vaid just nii füüsilise kui ka vaimse tervise hoidmiseks/parandamiseks. Kas selles suhtes saab üldse olla tõelist armastust ja hoolimist kui üks on egoist ning ei hooli oma kaasa tervisest?
Kui ei hooli enda tervisest, siis kas saab hoolida teise tervisest?
Vaatamata sellele, et saalis käin päeval nö tööajast, peab mu elukaaslane seda mõtetuks eneseraiskamiseks või -lõhkumiseks. Isegi karika/medali koju toomisel ei avaldu ühtki emotsiooni. Õhtuse aeroobse tegemisel krimpsutab nina, kuna peab seda pereaja arvelt tegemiseks.
Trennidele vastavat söömist nimetab tõukoera toiduks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ja toidulisasid peab keemiaks ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Et siis ei midagi positiivset
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>mul oli põhimõtteliselt sama asi…
Kui ei hooli enda tervisest, siis kas saab hoolida teise tervisest?
Ega saagi. Sellepärast ei saa mina aru, miks ollakse koos selliste inimestega, kes enda tervisest ei hooli ning samas ka üritavad teisi samamoodi allamäge veeretada. Seega need inimesed, kes eelpool kirjutasid, et nende kaasad keelavad neil trenni teha, peaksid tõsiselt järele mõtlema, mis seisus nende suhe tegelikult on.
Veel üks asi siin teema juures on armukadedus. On naisi, kes on nii armukadedad ja ei taha sellepärast oma mehi saali lubada, et mehed teisi (vormis) naisi ei piiluks.
Siin teemas on palju tuttavat. Minu abikaasa ütleb ka toidulisandite kohta keemja.
Kuna lapsed juba suured siis ta trennis käimisele viltu ei vaata.
Aga kui on vaja kuhugi minna ja mul on trenni päev, siis ta ei saa aru, kuidas ei saa trenni vahele jätta.
Kui ma räägin talle toitumisest siis on vastus mis sina ka tead. Laeb omale õhtul süsikaid sisse ja ütleb need ju puuviljad mis nad ikka teevad. Ja kehakaalu tõusu peale on vastus et tal ema ka jäme siis pole talgi sellest pääsu.
