Kuidas rikkuda ära vorm ja kahjustada tervist ?
- This topic has 79 replies, 38 voices, and was last updated 18 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Oldman kirjutas:
Ja lõpuks jääb ikka üks küsimus – kes millise eesmärgiga mida teeb?
On ju teada, et raskuste tõstmine südame-veresoonkonda eriti ei arenda, selleks on vaja aeroobset treeningut. Kas suure mahuga aeroobset teha enne võistlusi, on juba treeningu planeerimise küsimus.
Kestusjooksuga aeroobse läve tasemel tõstetakse organismi võimet taastuda kiiremini treeningute vahel.
Vastan: Sa vist ei lugenud artiklit tähelepanelikult – soovitasin kuni 2 kerget aeroobset treeningut nädalas! Sellises mahus toimib aeroobne taastava koormusega ja nii talitavad kõik tippsportlased!
Undionu kirjutas:
Artiklis toodud toitumisnõuanded ja soovitus treenida vabade raskustega on minu arvates väga õiged, aga- kas ei jää meie süda nõrgaks, kui aeroobne trenn ära jätta? Mina väntan ratast eesmärgiga oma südant tugevdada, mitte aga rasvapõletamise pärast.
Vastan:
Tervis pluss tahtis panna uues numbris (kirjutavad ka Poliquinist!) intervalltreeningule miinuse sellepärast,et see ei tõstvat aeroobset võimekust. Siin on minu lühike uurimus sellest,mille ma toimetusele saatsin,veenmaks neid vastupidises. Saavutasin selle,et miinus võeti maha,kuid plussi siiski ei julgetud panna…
Intervalltreening tõstis VO2max 2 korda rohkem(!!!) kui kestvustreening.
Gorostiaga EM,et al. Uniqueness of interval and continuous training at the same maintained exercise intensity. Eur J Appl Physiol 1991;63:101
Kuue nädalaga tõstis 4-minutiline intervalltreening VO2max 14%, 1 tunnine aeroobne treening (mitte madala intensiivsusega,vaid võimsusel 70% VO2max!!) 10%,anaeroobne võimekus tõusis vastavalt 28% ja 0%. Treeniti 5x nädalas.
Tabata I,et al. Effects of moderate-intensity endurance and high-intensity intermittent training on anaerobic capacity and VO2max. Med Sci Sports Exerc 1996;28:1327
Kui vähendada kahe kolmandiku võrra treeningute sagedust või kestvust,siis ainus,mis aeroobset taset alal hoiab,on treeningu intensiivsus.
Hickson RC,Rosenkoetter MA. Reduced training frequencies and maintenance of increased aerobic power. Med Sci Sports Exerc 1981;13:13
3 x nädalas 6-8 korda 1 min tööd,2 min puhkust.4 nädalaga tõusis VO2max 61,3-lt 64,3-ni ml/kg*min
Smith et al. Med Sci Sports Exerc 1999 Jun;31(6):892-6
Atko Viru. Sportlik treening. Tallinn 1988,lk. 101 (viited viiele uuringule)
aga mis pulsiga tuleks seda intervall tréeningut teha peale jõutrenni, sis teaksin oma tempot reguleerida
Mina lugesin artiklit küll , aga ma pakkusin omapoolse variandi, miks Ott ainult aeroobset teeb.
Ärge saage must valesti aru, ma ei laida intervall-treeningut, kui see ammendab ennast, siis tuleb kasutada ka aeroobset kestvusjooksu.
Natuke vales kohas
—> lisasin õigesse lahtrisse 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ammendab end? Erinevate variantide hulk läheneb intervalltreeningu puhul lõpmatusele, aeroobse puhul on aga tegemist ühtlase tuima “nühkimisega”,kus saab varieerida ainult tegevusliiki ja keskkonda.
P.S. Loomulikult läheb ka aeroobset vaja.
Lugedes Fredi artiklit, siis tegin kiired arvutused. Esiteks nagu oli mainitud ei tohiks kaloraaz olla alla 2800 kalori. Rasva peaks olema umbes 100 grammi. Ja lisaks teame, et valku 1 kehakilogrammi kohta pole mõtet süüa üle 2,5 grammi. Oletame, et mees kes tahab hakkata alla võtma kaalub 90 kg. Kiire tehe näitab, et ööpäevas peaks tarbima seega 225 grammi valku, 100 grammi rasva ja 230 grammi süsivesikuid. Kas 230 grammi süsivesikuid on Fredi jaoks madal profiil ? Kui mees kaalub veel vähem siis süsivesiku osakaal tõuseb veelgi, eeldades, et kaloraaz alla 2800 ei tohiks langeda.Teen veel “täpisteadust” natuke: oletame, et söögikordi on päevas 6 siis peaksid söögikorrad välja nägema sellised
1. valku 37,5
süsivesikuid 31
rasva 20
2. valku 37,5
süsivesikuid 31
rasva 20
3. valku 37, 5
süsivesikuid 31
rasva20
Näiteks trenn ja peale trenni shake (teades, et süsivesiku kogus peab olema võrreldes valguga topelt ja rasva minimaalselt)
4. valku 37,5
süsivesikuid 75
rasva 0
5. valku 37, 5
süsivesikuid 31
rasva20
6.valku 37, 5
süsivesikuid 31
rasva20
See 100 grammi on absoluutne miinimum! Maksimum sõltub sellest,kui efektiivselt suudab keha rasvu energiaks tarbida.
Ära ole kinni kindlates numbrites!
Joker… Kas tuled kah 25-dal välja ???aga artikkli kohta… no siis ei saa kiirtoidu liigset rasvasust enam miinuseks lugeda…
aga kuidas on dieedi ajal loomaloha filee söömisega, kas see tuleks täisesti välja jätta või võib ka seda süüa peale kana ja kala
Tunne on igatahes hea, kõht on koguaeg ilusti täis, riided jäävad seljas tasapisi laiaks, lihas kasvab ja jõudu on mõnusalt
Ammendab end? Erinevate variantide hulk läheneb intervalltreeningu puhul lõpmatusele, aeroobse puhul on aga tegemist ühtlase tuima “nühkimisega”,kus saab varieerida ainult tegevusliiki ja keskkonda.
P.S. Loomulikult läheb ka aeroobset vaja.
Aeroobset saad teha pulsiga 125 l/min ja pulsiga 155 l/min, viimasel juhul see tuim “nühkimine” saab rutem läbi.
Jah,loomulikult!
Küsimus:
aga kuidas on dieedi ajal loomaloha filee söömisega, kas see tuleks täisesti välja jätta või võib ka seda süüa peale kana ja kala
Vastus: mida kauem võtab seedimine aega ja mida rasvasem on toit,seda lihtsam on dieeti pidadal! Seega on kanafilee,munavalgete ja rasvata kohupiimaga dieedipidamine tunduvalt vaevarikkam.
Seal artikli lõpus on mainitud, et naised tehke omale teene ja sööge iga toidukorraga vähemalt 30g loomset valku.Samuti on seal soovitatud 4-5 toidukorda päevas, seega naistele kokku mingi 150g valku päevas?Isegi paljudele meestele oleks see liiast.Mida need neerud ja maks veel pärast teeksid, kui mingi 50kg kaaluv naine sööks 150g valku päevas?Tavalisele inimesele piisab ka 1gramm valku iga keha kilogrammi kohta!
Seal artikli lõpus on mainitud, et naised tehke omale teene ja sööge iga toidukorraga vähemalt 30g loomset valku.Samuti on seal soovitatud 4-5 toidukorda päevas, seega naistele kokku mingi 150g valku päevas?Isegi paljudele meestele oleks see liiast.Mida need neerud ja maks veel pärast teeksid, kui mingi 50kg kaaluv naine sööks 150g valku päevas?Tavalisele inimesele piisab ka 1gramm valku iga keha kilogrammi kohta!120-150 g kehakilo kohta on lihastreeninguga tegelevale naisterahvale sobiv kogus. Selle 1 g per kilo võtad sa tavalisest füsioloogiaõpikust, kus süsivesikute etteantud osakaal väga suur ja mis sadadel miljonitel inimestel kerget või rasket ülekaalulisust tekitab, sest suurem osa inimkonnast on süsivesikutele tundlikud. Ja veel, too tavaline inimene võiks leppida 1,8 grammiga kehakilo kohta (võtame keskmise normaalse naise kaaluks ikka 62 kg, seega 62×1,8=111g). Treeningutega tegeleja vajab aga rohkem. Ja nagu seal näites oli, et neli toidukorda korrutada 30grammiga võrdub 120g (seda pole palju, vaid treenijale isegi vähe). Näita mulle meest, kellele 150g on liiast (ma loodan, et tegid nalja). Ronnie Coleman saab toidust massiperioodil 6,5 grammi valku kehakilo kohta (umbes 1000g päevas). Kas see mees peaks ammu surnud olema? Tuleb lihtsalt piisavalt vedelikku tarbida (vajaliku numbri võid sa sealt samast õpikust üles otsida).
Selle teema üle võibki vaidlema jääda, mis on õige- mis vale, fakt on ka minu arvates see, et kõigile ühesugune metoodika ei sobi. Ma olen mõnda aega ka rasva-valgu peal olnud ja peab ütlema, et trenn ei sujunud see aeg kõige paremini, sest energiat ei olnud, poole seeria peal jõud lihtsalt lõppeb. Samas kui söön hommikul oma pudru ära on energiat terve päev. Minu arvates peab valitsema tasakaal ehk sööme nii süsivesikuid, valke ja rasvu. Rasvu eriti just loomseid olen oma toidu sees kõik need aastad hoidnud ja tunnen selle vajalikust. Ma tegin oma kuivema vormi 2003a. siis tegin aeroobset ca 1,5 tundi päevas (tagumik oli ka triibuline) – nii et ei saa väita, et aeroobset tehes vormi ei saa, selge on see, et kõik asjad ei toimi igavesti ja käib lõputu otsing iga ettevalmistus tsükli aeg, kui palju ja mida teha, et maksimaalselt säilitada lihasmassi. Kindlasti mõjub liigne aeroobne lihasmassi pärssivalt, viimane ettevalmistus tegin seda vahemikus 30 – 50min nädala jagu 75min. Kui vaadata maailma tippude treenimist ja söömist, siis need on seinast – seina erinevad, ometi võisteldakse samal tasemel. Järelikult on tippu jõudmiseks ka erinevaid meetodeid. Nii et väita, et on olemas ainult üks õige tee, ei ole minu arvates õige. Fred on spetsialist ja ka oma keha peal näidanud, et suudab vormi teha – minu respect temale, kuid inimestele soovitan rahulikult muudatusi oma toitumises sisse viia ja vaadata mis vahekorras toitumine neile paremaid tulemusi annab.
Et tavaliselt on ikka vastupidi, et kui lihas kasvab siis jäävad riided kitsaks ikka…Täpsustan siis, et seljast ja õlgadest jäävad jah kitsaks. Viskasin just terve posu riideid kapist välja, kuna selga ei läinud enam
??:”> ) Alumise otsaga on vastupidi, püksid jäävad laiaks…Jah,loomulikult!Küsimus:
aga kuidas on dieedi ajal loomaloha filee söömisega, kas see tuleks täisesti välja jätta või võib ka seda süüa peale kana ja kala
Vastus: mida kauem võtab seedimine aega ja mida rasvasem on toit,seda lihtsam on dieeti pidadal! Seega on kanafilee,munavalgete ja rasvata kohupiimaga dieedipidamine tunduvalt vaevarikkam.
Tänud Fred, jätkan edukalt dieeti ja üritan ikka võistlema tulla, kõik ettevalmistused ja pingutused selles suunas käivad
Ja ärge unustage, et süsivesikuid on erinevaid. Miks me üldse peame süsivesikuid kehale nii tundlikuks? Eks ikka sellepärast, et nad mõjutavad kõige tugevamalt insuliini taset. Kuid üks grupp süsivesikuid kuulub madalaima glükeemilise indeksiga kategooriasse – need on puuviljad. Sealt peaks ka lõviosa süsikaid tulema. Fredi sõnum on esmajoones hoiduda rafineeritud suhkrust (siis on välditud ka sugar spike). Samuti on rasvad väga erinevad, aga seda juttu te kõik juba teate niikuinii.Kas siis nt puuviljad on paremad kui mõned aedviljad, nt kartul-porgand. Nendel on ju kõrge glükeemiline indeks, kas nendel siis rasva kaotades kohta eriti pole? Ma olen kuulnud mingist glükeemilisest koormusest ka, mis nt kartulil-porgandil on madal, aga nt leival on kõrgem. Aedviljad on iseenesest ju komplekssüsivesikud, peale trenni läheb kõik loosi, aga kas muul ajal valgu ja rasva kõrval on see halb, kui on glükeemiline indeks kõrge (isegi aedviljade puhul)?
- You must be logged in to reply to this topic.
