Kuidas on trenn teie elu muutnud?
- This topic has 14 replies, 14 voices, and was last updated 19 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Isiklikult minu elu on see ikka väga plaju muutnud võix õelda et isegi 100%.Igakord,kui ma midagi söön siis mõtlen läbi palju ma sellest midagi saan.Kõik söögikorrad on ajaliselt paigas ja arvestan oma tegemistes sellega et õigel ajal sööma jõuax jne.
Kui muidu olin õhtul hilja väljas või niisama üleval siis nüüd tean et mul on vaja puhata ja lähen ära magama.
Ühesõnaga kõigis oma tegemistes mängib trenn ja sellega kaasnev tähtsat rolli.
Isiklikult ei oskagi enam ilma trennita olla, kui trennis ei käiks ei tea küll mida teeks.Sportimine saand minu elu põhiliseks osaks.Ennekõike trenn siis muud asjad.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mida te, krt, norite. Kui midagi öelda pole, siis ärge rääkige.
Minu elu on sport mõjutanud väga kõvasti. Toitumise jälgimine on üks asi. Kuid kõige tähtsam on see, et sain oma tervisehädadest lahti. Lapsepõlves olin pidevalt haige – alustades tavalisest külmetusest, lõpetades lampjalgsusega. Kui hakkasin aerutamisega tegelema, siis paranes immuunsus. Olin kogu aeg vee läheduses iga ilmaga, ehk siis pidevalt läbimärg. Ilmselt see mind karastaski. Viimase 3 aasta jooksul pole ma kordagi tõsiselt haige olnud, et peaks trenni või kooli vahele jätma.
Mul oli kõrge vererõhk ja piinased pidevad peavalud. Vererõhu sain kontrolli alla, peavalu samuti. Üldine enesetunne selle tulemusena paranes, paranesid ka kõik tulemused. Mul oli raskekujuline lampjalgsus, mis ei lasknud normaalselt joosta..ja ka kaua kõndida – valus oli. Siis hakkasin jooksmas käima. Iga trenn 6-10 km. Mitu aastat pole enam seda valu tundnud, mis mul vanasti oli.
Samuti paranes mu väljanägemine, mis mõjutas teiste inimeste suhtumist minusse, mis on samuti meeldiv. Olgem ausad, treenitud kehaga inimestesse suhtutakse teistmoodi.
Veel õppisin ma regulleerima oma kehakaalu. Nagu viimase aja praktika on näidanud, suudan ma oma kaalu alandada ja suurendada nii palju, kui mul parasjagu vaja on – ja see on minu arust päris hea tulemus.
Tavainimestest suurem jõud aitab ka elus päris kõvasti. Kui on vaja mingeid raskeid asju tassida või kedagi millegagi aidata, siis mina olen esimene, kes on nõus seda tegema, ja teen seda hea meelega. 50-kiloste kartulikottidega 5-ndale korrusele? Pole probleemi! Kott õla peale ja jooksuga üle 2 astme.
Trenn mõjutab iseloomu ja ellusuhtumist. Trennis maandan pinget. Kui tunnen, et mu tuju on nullilähedane või masendus on peale tulemas, siis korjan asjad kokku ja lähen trenni. Trennis unustan kõik mured ja probleemid. See on lihtsalt kaif! Olen trennist sõltuvuses. Kui mingil põhjusel ei saa nädal aega trennis käia, siis tuleb masendus peale ja näen lausa unes, kuidas ma 500m aerutan või raskusi tõstan. Üldine enesetunne kohe halveneb, kui trennis ei käi. Ei teagi, kas see on hea või halb, kuid nii see on.
Jõusaal ei ole ainult tillipikendus!
Millest selline negatiivsus PT london?
Trenn on üks positiivsemaid asju siin elus. Endal on muutnud see paremaks tervise kui ka andnud rohkem energiat ja parema enesetunde. Samuti on hea meel aina tugevama ja lihaselisema keha üle
No mis ma ennem ytlesin, yx ja sama jutt k6igil, ei ole midagi uut ja huvitavat!
Arge mind valseti m6istke, trenn on mu elu(töö ja nr.1 hobi/huvi) , aga sellest ,,nii” raakida on pointless!
See minu arvamus ja have some goddamn respect yo my opinion!
ei oskagi kuidagi teistmoodi olla.Enamvähem koguaeg teinud..5klassist alates ja enne seda ka ikka hoovis jalkat ja igasugu jooksmis jamänge ja käesurumisi
ma ei oska öelda, kuidas teil on, kuid ma püüan tööl olles iga päev lugeda siin seda foorumit, ja see annab ka nagu jõudu ja tahtmist minna ikka ja jälle õhtuti jõusaali natsa rassima… nagu inspiratsiooni eest…
a teemasse, trenn on andnud rohkem tegevust, on ka pannud söömised paika- kunas, millal ja mida süüa.
Ja enesetunne hea, ja olen ka kaalu langetanud suht tublisti, et negatiivsena see, et peab uusi riideid ostma
Minu kui naisterahva elu on ikka päris palju muutnud. Loomulikult olen nüüd palju teadlikum, mida süüa millal süüa, kui palju süüa jne.
Olen sõltuvusest sellest heast enesetundst, mis trenniga kaasneb. Ja loomulikult VÄLIMUS:) Hea väljanägemine teeb ka palju enesekindlamaks.
Ega ole nii mõtetu teema, kui algul tundub-kujuta ette, kui sellele lehel juhtub mõni, kes trenniga ei tegele, kas see siis temas ei tõsta huvi trenni vastu.
Igati positiivne tulemus.
Eelised:
1.Füüsiline vorm on väga hea. Mõnus on ringi liikuda nõtkena. Iga pingutus ei aja hingeldama jne.
2.Tahtejõudu jagub kõvasti.
3.Vaimseid asju on tunduvalt parem teha, kuna need 1,5…2h trennis rahmeldamist aitavad pingeid maha võtta.
4. Välimus on hea.
5. Kui mitte midagi ei ole teha(juhtub harva), siis saab trenni alati teha.
Puudused:
1.Kui üritad enda tulemustega kuhugi jõuda(vahet ei ole ka siis välimus või jõud), siis pead paljudele asjadele “EI” ütlema ning ennast paljusi asju tegema sundima. Samas distsiplineerib selline enese kontrollimine.
2.Vigastused: mida aeg edasi, seda enam neid tuleb, ükskõik kui hoolas inimene ka ei ole.
PS! PT London selline suhtumine ei ole lihtsalt viisakas. Kui nii kehv arvamus on teise inimese ideest, siis võiks selle üldse enda teada jäta.
Ütleks ka siis selle ühise lause et tõesti peale saalist tulekut on enesetunne ikka 100% teine e. siis parem. Kui on millegipärast tekkinud saalist kuni 3 päevane paus mid ei juhtu tihti vaid väga harva siis tekib kui selline vastik masendus,niisugune tunne et oled saamatu tundub et vorm on igati käest ära jne. Ühesõnaga trennist tõesti saab sõltuvus.
Olen märganud, et kuigi füüsiline enesutunne võib enne trenni kehv olla, siis peae trenni tunnen ennast väga hästi.
Viewing 15 posts - 1 through 15 (of 15 total)- You must be logged in to reply to this topic.
