Kuidas muuta jõutreeningu tegemine lõbusamaks?
- This topic has 29 replies, 16 voices, and was last updated 13 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
@htilga: Mida sa selle all täpselt mõtled, et antud teema saab kokku võtta sellega, et asi algab vääruskumustest ja mõtlemisvigadest?
Ja Bodypump on tõesti päris hea.
@IVARK: Loomulikult ei pea midagi. Aga ma näen elu ette nii, et ideaalis on umbes 16 tundi päevast kõik väga lõbus ja mõnus (kaheksa tundi on magamist). Ehk eesmärk on pidevalt tõsta seda kui palju sa mingitest tegevustest meelelahutust ja heaolu saad.
@IVARK: Loomulikult ei pea midagi. Aga ma näen elu ette nii, et ideaalis on umbes 16 tundi päevast kõik väga lõbus ja mõnus (kaheksa tundi on magamist). Ehk eesmärk on pidevalt tõsta seda kui palju sa mingitest tegevustest meelelahutust ja heaolu saad.
Elu on kannatus ja inimene areneb vaid läbi kannatamise, seega jõutreening peabki olema kannatus ja raske katsumus. Kuhu me lõbu taga ajades jõuame, Rooma impeerium lagunes selle pärast lõppude lõpuks!
@htilga: Mida sa selle all täpselt mõtled, et antud teema saab kokku võtta sellega, et asi algab vääruskumustest ja mõtlemisvigadest?
Ja Bodypump on tõesti päris hea.
Mõtlen selle all seda, et kui rääkida inimestest, kellele jõutreening ei meeldi (aga seda siiski teevad), siis tegelik probleem asetseb kuskil mujal.
Natuke kaugemal: omatakse näiteks vääruskumust, et kaalunumber peab pidevalt langema, misjuures peab keha alati ka suuremale treeningmahule vastu pidama (eks neid taolisi ole oma eri variatsioonides palju). Kui aga sellist eesmärki alati saavutada ei suudeta, siis võib ehk kujuneda negatiivne sund-mõte, mis järgmisel korral trenni tegema minnes haamerdab midagi taolist nagu, et “ma niikuinii ei suuda, mõttetu pingutada” vms, ja tulemus on seeläbi vastavalt mõtlemisveale kahekordselt negatiivne.
Veel kaugemal: minnakse näiteks jõutrenni tegema (kuigi see ei meeldi) madalat enesehinnangut kompenseerima (või siis mingil muul põhjusel, mille jaoks on jõutreening vaid leevendus, mitte lahend).
Mina lähen trenni, et oma viimast rexi üle teha, see on juba korralik motivatsioon ja kui õnnestub, siis võtab jala tatsuma küll
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Samuti kui pidada liiga suurt vahet (ütleme et oled nädal aega haige), siis mõnel tagasi trennijuurde naaseda on päris raske.
Ma olen juba vana ja nõder ning ei ole kursis mida kõike internetis tarka kirjutatakse kuid mulle jääb täiesti arusaamatuks “jõutreeningu lõbusamaks tegemine”. Pulli võib vabal ajal teha palju soovid. Trenni tuled mõtetega mida ja kui palju tegema hakkad. Ma ei näe ega kuule enda kõrval kedagi kui tegelen süvenenult oma treeninguga.
Laste puhul peab tõesti muutma treeningu mänguliseks sest nemad omandavad uusi oskusi kõige paremini just läbi mängu.
Mina lähen trenni, et oma viimast rexi üle teha, see on juba korralik motivatsioon ja kui õnnestub, siis võtab jala tatsuma küll
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Samuti kui pidada liiga suurt vahet (ütleme et oled nädal aega haige), siis mõnel tagasi trennijuurde naaseda on päris raske.
endal sama point, ja toimib juba pea kaks aastat
@IVARK: Loomulikult ei pea midagi. Aga ma näen elu ette nii, et ideaalis on umbes 16 tundi päevast kõik väga lõbus ja mõnus (kaheksa tundi on magamist). Ehk eesmärk on pidevalt tõsta seda kui palju sa mingitest tegevustest meelelahutust ja heaolu saad.
Saan aru kontseptsioonist, et elus võiks tegeleda ennast huvitavate asjadega ja ideaalis sellega ka leiba teenida kuid mõnus pole see enamus ajast, sest tööd peab tegema mehemoodi. Lõbus ja mõnus on võibolla osa päevast, õhtul kui õlle lahti teed ja rahulolevalt kordaläinud päevale mõtled. Ideaal on omaette teema, st. teoorias tore aga elus ei kehti.
Nautige siis trenni tegemist. Minu jaoks on trenn mõnus. Eriti meeldiv, kui selle trenni jooksul ka mingi uus rekord sünnib.
Samas sunniviisiliselt selle mõnusaks-mänguliseks tegemine on keeruline ehk kui seda teed, siis tihti ei saavuta eesmärki (parem keha, madalam kaal jms), Jõusaalis tehakse tööd, aga kui see on meeldiv, siis on see lihtsalt lisaboonus.
Eesti keeles ei ole sõnal “lõbus” väga hea varjund selles kontekstis. Risto, sa Csikszentmihalyi kirjutatuga “flow” ehk “vookogemuse” kohta oled kokku puutunud? Vist eesti keeleski midagi saadaval rääkimata internetist ja inglise keelest. Ma arvan, et ei saaks öelda, et “flow” on “lõbus”, aga see on küll midagi, mida trennis rohkem tahaks:)
Ma olen nõus. “Fun” on palju parem sõna, aga ma ei leidnud midagi muud. “Nauding” ja “lõbus” on ainsad sõnad, mille peale ma tulin, aga need mõlemad on veidi nigelad. Aga võib-olla on hea sõna “meelelahutuslik”. Tänud tagasiside eest!
Ma olen “flow” kohta omajagu lugenud jah. Antud raamat on plaanis lähiajal ette võtta. “Flow” võiks eesti keeles olla ka “omas mullis/tsoonis olemine”?
“flow” koha pealt võib küll sõna võtta. Meie ühised jooksutrennid on üldiselt kole karmid ja intensiivsed. Lõigud ja/või hüpped. Kui soojenduse ajal visatakse ikka nalja ja lõõbitakse, siis nö. “töö” ajal läheb igaüks oma mulli ja välise suhtlemisega keegi enam ei tegele. See 30min – 1h rasket tööd tehes peab igaüks ikkagi oma sisse vaatama.
Üldiselt on seltskond hea motivaator, kohe südame teeb soojaks kui sa näed samamoodi kannatavat trennikaaslast endast viimast välja pigistamas.
Mulle meeldib sõna “voog” flow kohta. Lühike, lööv ja annab hästi sisu edasi:)
See “lõbus” asi ei olnud kuidagi kriitika. Eesti keeles ongi sõnadel “lõbus” ja “nauding” selline lullilööv ja/või patune mekk man:)
Treenige koos lõbusamate inimestega: http://bit.ly/3CPFa3
Treenige koos lõbusamate inimestega: http://bit.ly/3CPFa3
Siiski optimaalselt lõbusatega. Kui ikka viimases seerias maksimaalse raskuse all üritad paari viimast kordust võtta ning keegi hullu killu maha paneb, siis on ikka jõud kohe kadunud küll
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>- You must be logged in to reply to this topic.
